Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-18765 ( endine nr 2/33-25137/05)
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
28.09.2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Kohtuasi Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Resolutsioon
Liili Lauri SV hagi OÜ (endine ärinimi HOÜ) vastu 20 791 krooni nõudes 21.08.2007 Hageja SV- ik XXX, elukoht XXX Hageja esindaja Ulvi Reinmets, OÜ Advokaadibüroo XXX Kostja OÜ – registrikood XXX, XXX Kostja esindaja MJ, OÜ , XXX Iseseisva nõudeta 3-isik kostja poolel ASregistrikood XXX, XXX, esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus- Advokatbyra XXX Jätta hagi rahuldamata. Välja mõista hagejalt SV kostja OÜ kasuks õigusabikulu 2753.17 krooni. Jätta iseseisva nõudeta 3-isik kostja poolel AS kohtukulu tema enda kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
Hagiavalduse kohaselt tellis hageja kostjalt HOÜ pakettreisi teenuse R. S kontserdikülastuse, mis sisaldas 15 piletit R. S kontserdile 02.06.2005.a., 15 edasi – tagasi sõidupiletit TallinnaHelsingi ( 02.06- 03.06.2005) ja majutuse Helsingis 15 inimesele 02.-03.06.2005. 28.01.2005.a. pöördus hageja kostja poole ja palus pakkumust nimetatud kontserdile, 01.02.2005.a. tegi V P a reiskorraldajana selle pakkumuse. 09.03.2005.a. esitas ta hagejale arve nr XXX summas 34 250 krooni, mis tasuti kahes osas, seega sõlmiti pakettreisileping. 15 inimest sõitsid Soome ja alles 02.06.2005 Helsingis kontserdi toimumise kohas XXX juures selgus, et kontserti ei toimugi. Hageja informeeris sellest ka reisikorraldajat, kes ei vastas, et ei tea sellest midagi. Reisikorraldaja ei võtnud tarvitusele mingeid abinõusid, et reisijate probleemi lahendada ja korraldada nende tagasisõitu. Planeeritud tagasisõidu aeg oli alles järgmise päeva hommikul, reisijad ostsid uued piletid tagasisõiduks samal õhtul ega kasutanud majutusteenust . i klienditeenindusest saadud informatsiooni kohaselt oldi kontserdi ärajäämisest teadlikud juba 01.06.2005, jääb arusaamatuks, miks ei teavitatud sellest hagejat, kui viimane kontakt reisikorraldajaga oli 01.06.2005, kell 13.44. hageja palus tekitatud kahju 39 616.04 krooni kanda tema pangakontole, 07.06.2005 laekus vaid kontserdipiletite raha 18 825 krooni. Hageja pöördus Tarbijakaitseameti tarbijakaebuste komisjoni poole, kes lõpetas menetluse. Hageja leiab, et kostja on talle põhjustanud otsese kahju summas 20 791.04 krooni, mis koosneb sõidupiletite maksumusest 19 070.04 krooni ja transporditeenusest Helsingis 1721 krooni. Hageja tugineb VÕS § 866 lg 1, 2 ja 3, § 875 lg 1, 2, § 877 lg 1 ja 2 ja turismiseaduse § 7 lg 2. Hgeja palub välja mõista 20 791 krooni. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista leides, et kohaldamisele ei kuulu käesoleval juhul pakettreisilepingu sätted. Kostja ei vaidle asjaolu üle, et hageja tellis piletid kontserdile. Pakettreisilepingu regulatsioon põhineb suures osas Nõukogu direktiivil nr 90/314/EEC, 13.06.1990 turismipakettide, puhkusepakettide ja reisipakettide kohta. Direktiivist tuleneb, et pakettreisikorraldajaks on isik, kes müüb otse või vahendaja kaudu pakettreise. Kostja muretses hageja palvel i piletikassa kaudu kontserdipiletid ja tegutses hageja huvides broneerides ja müües talle laevapiletid. Korraldatavat pakettreisi peab olema võimalik reiskorraldaja poolt tagada, käesoleval juhul puudub kostjal nägemus, kuidas ta saanuks tagada kontserdi toimumise. Kostja on seisukohal, et laevapiletite müümisel tegemist on veoteenuse kõrvalteenusena, enamik reisibüroosid müüvad agendina edasi laevapileteid, hageja õigusliku konstruktsiooni kohaselt oleksid nad automaatselt sõlminud pakettreisilepingu ja vastutaksid laevaoperaatori tegevuse/tegevusetuse eest. Kui hageja oleks lepingust taganenud, ei laevaoperaator ega i piletikassa poleks piletite raha tagastanud, seega ei ühti hageja väide pakettreisilepingu regulatsiooniga. Kostja poolel oleva iseseisva nõudeta kolmanda isiku AS seisukohad. AS on seisukohal, et vaidlusega puudub tal igasugune puutumus, sest ta ei olnud ei kontserdi korraldaja ega reisikorraldaja, vaid vahendas piletite müüki jaemüüja Oy eest. Oy kodulehelt leiab müügitingimused, mille kohaselt meelelahutusürituste korraldajate agendina tegutsev Oy ei
ole vastutav sündmuste teostuste, kvaliteedi ja sisu eest. Piletit soetades võtab ostja mõistliku kohustuse jälgida konkreetset meelelahutusüritust puudutavat reklaami, s.h. ka kontsertide edasilükkamist jms. Kui tegemist on reisipakettlepinguga, siis vastutab kostja solidaarselt kontserdi korraldajaga ( VÕS § 866 lg 4). 01.06.2005.a. saadeti kontserdi korraldajate W A and P nimel kontserdi ärajäämisest elektrooniline ametlik teade, samuti oli vastav teave avalikustatud W , H A ja L kodulehekülgedel internetis. Kahju põhjustas hageja enda tähelepandamatus teadete vastu, oli tema seltskond ju peaaegu ainus, kes saabus kontserdipaigale. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb kostja vastutus lepingust, VÕS § 866 lg 1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). Seaduse kohaselt on pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana väljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks määratud ja vähemalt 24 tunni kestel osutatav vähemalt kahe järgneva reisiteenuse kogum:1) veoteenus;2) majutusteenus;3) muu teenus, mis ei ole veo- või majutusteenuse kõrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. ( VÕS § 866 lg 29 ning kolmandast lõikest tulenevalt on pakettreisiks ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vähem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust. VÕS § 866 lg 4 kohaselt reisikorraldaja poolt koostatud pakettreisi vahendav isik (vahendaja) vastutab reisijale ettenähtud teabe andmise ja reisilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt reisikorraldajaga. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti, teise lõike kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus leiab, et hageja on ekslikult viidanud nimetatud õigusnormile, sest asja sisulise arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud pooltevaheline õigussuhe, mis vastaks pakettreisilepingu tingimustele ja seega ei saa väidetava kahju hüvitamise aluseks olla
TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus loeb asjas esitatud kirjalike tõenditega ja tunnistajate ütlustega tõendatuks kostja
vastuväited selle kohta, et hagejale vahendati tema palvel üksikuid soovitud teenuseid. Tunnistajana andis ütlusi VP, kes töötas OÜ- s H(kostja endine ärinimi) reisikorraldajana, tema sõnul tellis hageja kostjalt edasi- tagasi laevapiletid Tallinn- Helsingi ning tunnistaja ostis AS piletilevist kontserdipiletid, mis ei olnud reisibüroo otsene kohustus. Tunnistaja EK andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et viibis ka ise reisil, SV tellis laevapiletid, ööbimine oli samuti seal sees ja kontserdi piletid. Kontserdi ärajäämisest said nad teada vahetult kontserdipaigas H A juures. Tunnistaja ütluste kohaselt ei tundnud nad Helsingi linna, oli võimalus osta uued piletid või jääda ööseks Helsingi, otsustati osta uued piletid. Tunnistaja kinnitas ka, et ärajäänud kontserdi eest piletiraha on tagastatud. Kohus leiab, et ka kirjalikest tõenditest ei nähtu, et kostja oleks müünud hagejale teenuse, mis vastaks pakettreisilepingu tingimustele. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja pöördus kostja poole sooviga osta laevapiletid Helsingi ja kontserdipiletid. Nimetut kajastab ka kostja poolt esitatud arve nr XXX, 09.03.2005, kus on märgitud 15 R S kontserdipiletit ja 15 laevapiletit ning kajutikohad, kokku maksis hageja kostjale 34 250 krooni. Hageja on kohtule esitanud elektronkirjavahetuse teel vahetatud sõnumid, millest nähtub, et ta pöördus kostja poole hinnapakkumuse saamiseks, soovides osta R S kontserdipiletid ja laevapiletid. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § - st 880 lg 2 kohaldatakse pakettreisi kohta sätestatut kui, kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumuse, reklaami või muu seesuguse majandustegevuse tulemusena. Asjaolu, et kostja vahendas hageja palvel viimasele piletid, ei ole käsitletav väljapakutud pakettreisina, mille eest kostja saanuks vastutada VÕS § 877 kohaselt. Vastavalt VÕS § - le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, õiguskaitsevahendite rakendamine eeldab kohustuse rikkumist. Käesoleva menetluse osapooled ei ole omandanud kohustusi pakettreisilepingust, seega ei ole võimalik kohustusi rikkuda ja kostjal puudub igasugune puutumus hageja tehtud kulutustega ( laevapiletid, transport Helsingis). VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab kostja kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg ( põhjuslik seos). Vastavalt TsMS § - le 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, kolmandast lõikest tulenevalt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagimenetluses poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. lähtudes nõudest. Kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude
jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel, arutatav hagiavaldus on kohtule esitatud 24.10.2005.a. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb hageja kohtukuluna kantud riigilõivu summa 1750 krooni jätta tema enda kanda kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel. Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel on esitanud kohtukulu 7670 krooni osas nõude, mis tuleb samuti jätta tema enda kanda TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt. Kostja palub välja mõista kohtukuludena osutatud õigusabi eest 2753.17 krooni, mis tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.