Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. august 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-7245
Tsiviilasi
N.R. Energy Osaühingu hagi Kehtna valla vastu kahju hüvitamiseks ja lepingu täitmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2017. a otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
479 641,52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja N.R. Energy Osaühing (registrikood 12364776), lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg, vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri Kostja Kehtna vald (Kehtna Vallavalitsuse kaudu), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter, vandeadvokaadi abi Kaspar Endrikson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30. märtsi 2017. a otsus otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud N.R. Energy Osaühingu kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista N.R. Energy Osaühingult välja Kehtna valla kasuks menetluskulude katteks 3102,15 eurot.
5.Mõista N.R. Energy Osaühingult Kehtna valla kasuks välja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.N.R. Energy Osaühing (hageja) esitas 9. mail 2016. a Pärnu Maakohtule hagi Kehtna valla (Kehtna Vallavalitsuse kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja lepingu täitmise kohustamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Kehtna vallas Kaereperes asuva kaugküttevõrgu võrguettevõtja. Kaerepere võrgupiirkonnaga on liitunud 10 soojatarbijat, sh kostjale kuuluvad Valtu spordimaja ja Valtu põhikool.
3.7. mail 2013. a sõlmis hageja õiguseellane OÜ Avoterm kostja ja kõigi teiste võrgupiirkonna tarbijatega mitmepoolse kokkuleppe Kaerepere võrgupiirkonna arendamiseks (leping). Lepingu p 1 alusel kohustus hageja parendama kaugküttetrasse ning viima katlamaja üle hakkepuidu küttele. Hageja on oma kohustused täitnud ja investeerinud katlamajja ja kaugküttesüsteemi kokku 1 416 081 eurot. Lepingu p 1.1 kohustas kostjat ja teisi soojatarbijaid ostma hagejalt kütteperioodil sooja vastavalt kokkulepitud hinnale ja lepingu p 2.1 kohustas kostjat loobuma Valtu spordimajale oma hakkepuidu katlamaja ehitamisest. Seega leppisid pooled hageja hinnangul kokku hageja investeerimiskohustuses ja kostja ostukohustuses.
4.Nii enne kui pärast lepingu sõlmimist on kostja paigaldanud põhilisele soojatarbijale Valtu spordimajale (spordimaja) elektrienergial töötavad õhk-vesi soojuspumbad, mida kasutatakse aastaringselt. Hageja hinnangul on seetõttu oluliselt vähenenud Valtu spordimaja soojatarve kaugküttevõrgust. 2015. a novembris valmis VV ja ÜK analüüsaruanne, milles jõuti järeldusele, et kostja tegevuse tõttu vähenenud tarbimise tingimustel ei ole võimalik kaugküttevõrgu toimimine lepingus kokkulepitud hinnatasemel.
5.Kostja on rikkunud lepingulist kohustust (lepingu p-d 2.1 ja 2.2) kasutada Kehtna valla hallatavate kaugküttevõrguga liitunud kinnisasjade kütmiseks hageja tarnitud soojust, paigaldades spordimajale õhk-vesi tüüpi soojuspumbad. Lepingust tulenevalt ja koostoimes kaugkütteseadus (KKütS) § 8 lg 1 on kostja võtnud endale lepingulise kohustuse loobuda spordimaja küttesüsteemi asendamisest kaugkütte kasuks. VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel on seadusest tulenevat kohustust rikkunud isikult võimalik kahju hüvitamist nõuda juhul, kui rikutud normi eesmärk on tekkinud õigusvastase kahju ärahoidmine. KKütS § 8 lg 1 eesmärk on hoida ära kahju, mis tekib kaugküttevõrgust soojamüüjale tarbijate poolt muude energiaallikate kasutamise teel ning tagada soojusettevõttele saamata jäänud tulu ja rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine. Kostja süüd eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1), mistõttu on täidetud kõik deliktiõigusliku nõude esitamise eeldused.
6.Kostja on rikkunud omapoolseid kohustusi ka lepingueelsetel läbirääkimistel, jättes hageja teavitamata plaanist rajada spordimajale neli õhk-vesi soojuspumpa, mida kasutatakse aastaringselt. Puudub kahtlus, et tegemist oli asjaoluga, mille vastu oli
hagejal mõistlikult äratuntav huvi. Isegi kui eeldada, et olemasolevatest pumpadest oli hagejat teavitatud, ei teavitanud kostja hagejat, et soojuspumpasid kasutatakse ka kütteperioodi ajal. Kostja vastutab eelkirjeldatud rikkumiste eest VÕS § 103 lg 1 alusel. Kostja lepingulist rikkumist ei vabanda ka lepingu p 7, millega hageja on aktsepteerinud lepingus sätestatud hinnakokkuleppest tulenevat majanduslikku riski ja võtnud selle enda kanda.
7.Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda lepingu täitmist, kusjuures puuduvad täitmist välistavad asjaolud (KkütS § 8 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2). Juhul kui kostja vaidleb lepingu rikkumisele ja täitmisnõudele vastu, loobub hageja tõenäoliselt täitmisnõudest ja nõuab kostjalt lepingu alusel tehtud investeeringute hüvitamist.
8.Seoses kostja poolse lepingu ja seaduse rikkumisega on hagejal tekkinud saamata jäänud tulu nõue, mille suurust on võimalik hinnata, lähtudes spordimaja soojusenergia tarbimisstatistikast ja soojusenergia hinnadünaamikast Kaerepere võrgupiirkonnas. Nõude esitamise hetkeks on spordimaja tarbimine jäänud 3457,57 MWh võrra madalamaks kui see olnuks siis, kui kostja oleks oma lepingulisi ja seadusest tulenevaid kohustusi täitnud kütteperioodidel 2012/2013 kuni 2015/2016.Võttes arvesse lepingu alusel kokkulepitud soojusenergia hinda 65 eurot/MWh, moodustab hageja saamata jäänud tulu nõue 224 742,10 eurot. Kui arvata kahjuhüvitisest maha kasu, st hageja poolt säästetud kulud, on hageja lõplik saamata jäänud tulu nõue 168 038 eurot, mis tuleks kostjal hagejale hüvitada.
9.Kui kohus leiab, et saamata jäänud tulu ja deliktiõigusliku puhtmajandusliku kahju hüvitise nõudmise eeldused ei ole täidetud, nõuab hageja otsese varalise kahju hüvitamist. Otsene varaline kahju kujuneb hinnavahest. Kostja pahatahtliku rikkumise tulemusena langenud soojatarbimise tõttu on võimalik Kaerepere võrgupiirkonnas müüa soojusenergiat hinnaga alates 81,36 eurot/MWh. Seega on võrgupiirkonna opereerimiskulud oluliselt kõrgemad lepingus sätestatud 65 eurost/MWh ja iga MWh pealt saab hageja otsest varalist kahju 81,36-65=16,36 eurot. Arvestades müügimahtu perioodil 1012/2013 kuni 1015/2016 on tekkinud kahju 105 603,80 eurot.
10.Lisaks eeltoodule esitab hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõude 2469,01 eurot, mis tuleneb asjaolust, et spordimaja energiatarbe vähenemisest tulenenud alakoormuse tõttu oli hageja sunnitud kasutama Kaerepere katlamajas põlevkiviõli biokütuse asemel ning vastavate kütuste hinnavahest (35,19-16,40=18,79 eurot). Hageja taotleb ka ekspertiisikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, millega on hagejale tekitanud kahju 2400 eurot.
11.4. juulil 2016. a valmis Rödl&Partner OÜ aruanne Kaerepere katlamaja investeeringu väärtuse vähenemise hindamiseks. Eksperthinnangu tulemuste kohaselt oli projekti väärtuseks enne tarbimise langust 898 000 eurot, pärast tarbimise langust on investeeringu väärtuseks üksnes 632 000 eurot.
12.Hageja palub oma täpsustatud nõudes kostjalt välja mõista 177 907,01 eurot (168 038+2469,01+2400+5000) ja viivise alates 28. märtsist 2016. a, s.o päevast, kui hageja esitas hagiavalduse projekti kostjale ning kohustada kostjat täitma lepingut selliselt, et igal aastal perioodil 1. oktoobrist kuni 30. aprillini plommib kostja spordimaja soojuspumpade elektrivarustuse ja ostab nimetatud perioodil kogu spordimaja kütmiseks vajaliku soojusenergia hagejalt. Alternatiivselt taotleb hageja kostjalt 266 000 euro väljamõistmist, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited
13.Kostja palus hagi rahuldamata jätta.
14.Kostja selgitas, et enne 2012. aastat tarbis spordimaja soojusenergiat ainult kaugküttevõrgust. Kuna hageja õiguseellane OÜ Avoterm lõpetas soojusenergia tootmise suveperioodil, paigaldati spordimajja kaks õhksoojuspumpa kütteperioodi
välisel ajal soojusenergia tootmiseks ja kostja plaanis rajada ka oma hakkepuidu katlamaja. 3. mail 2013. a sõlmitud kokkuleppe tõttu loobus kostja katlamaja ehitamisest. Lepingu sõlmimisel oli kostja õiguseellasele teada, et spordimajas on kasutusel kaks õhksoojuspumpa. Kuna kaks õhksoojuspumpa ei võimaldanud kütteperioodi välisel ajal tagada spordimaja soojusenergiaga varustamist, oli kostja sunnitud paigaldama täiendavalt kaks õhksoojuspumpa, mida kütteperioodil kasutatakse eelkõige tarbevee soojendamiseks. Hageja andmed soojatarbimise kohta perioodil 2010-2012 on eksitavad, kuna alates 2012. a juunist tootis hageja soojusenergiat 12 kuu asemel 7 kuud. Kui võrrelda hooaegade 2010/2011 ja 2011/2012 soojatarbimist kütteperioodil, ei olnud tarbimine langenud (vastavalt 826 ja 859 MWh). Pärast 2012. a on spordimajas tehtud märkimisväärseid renoveerimistöid, mis on muutunud energiavajaduse väiksemaks.
15.VV ja ÜK analüüsaruandes on kostja hinnangul asutud kaitsma soojatootja hinnatõusu. Samas on asutud seisukohale, et hageja on paigaldanud Kaerepere katlamajja katla, mille võimsus ületab kolm korda piirkonna tegeliku vajaduse ehk hageja on teinud investeeringu, mis ületab kolmekordselt vajaliku soojusenergia tootmise mahtu.
16.Hageja esitas 1. septembril 2016. a Konkurentsiametile taotluse Kaerepere võrgupiirkonnale uue soojuse piirhinna (118,17 eurot MWh) kooskõlastamiseks, millisele taotlusele andis Konkurentsiamet negatiivse hinnagu, kuna hageja on katlamajja projekteerinud ja paigaldanud teadlikult seadmed, mis on vajalikust oluliselt võimsamad ning millega ei olegi võimalik saavutada efektiivset soojuse tootmist (IV kd, tl 181). Konkurentsiamet tuvastas, et hageja investeeringute tegelik maksumus on tõendamata ning esitatud analüüside aluseks on ebaõiged lähteandmed. Seega on ebaõiged ka hageja kahjuarvestused, millised toetuvad analüüsidele.
17.Spordimaja soojatarbimise vähenemist ei saa käsitleda lepingu rikkumisena, kuna leping ei sätesta, millises mahus peaks soojusenergiat ostma. Kostja ostab soojusenergiat vastavalt vajadusele ja see ongi lepingu p 2.1 sisu.
18.Kostja ei ole ka lepingueelsetel läbirääkimistel rikkunud oma kohustusi. Lepingu sõlmimisel oli hageja esindajale teada, et spordimajja on paigaldatud kaks õhksoojuspumpa ja kaks tuleb veel paigaldada, kuna kaks pumpa koos päikesepaneelidega ei täida suvist soojusenergiavajadust. Spordimaja ei ole eraldunud kaugküttesüsteemist ega kavatse seda teha. Kaugkütteseadus ei välista tarbijal muude soojusenergiaallikate kasutamist.
19.Hageja esitatud kahju hüvitamise nõudeid kostja ei tunnista. Saamata jäänud tulu nõude eelduseks oleks, et kostja on kohustunud ostma soojusenergiat kindlas mahus. Kostja ei vastuta hageja tegevuskulude ja selle eest, et hageja on teinud katlamaja renoveerimisel ebamõistlikult suure ja ebaotstarbeka investeeringu, paigaldades vajalikust kolm korda võimsama katla. Hageja kahjuarvestus ei ole korrektne ka seetõttu, et ei võta arvesse asjaolu, et spordimaja energiatarve on oluliselt vähenenud hoone rekonstrueerimise tõttu, mitte ainult soojuspumpade kasutamise tõttu. Helioest OÜ energiakasutuse analüüsist nähtuvalt on spordimaja energiatarve vähenenud 61% ulatuses (V kd, tl 137-141). Kahjuarvestus on ebakorrektne ka seetõttu, et 50% spordimaja energiatarbest kulub hoones kasutatava tarbevee, sh basseinivee soojendamiseks. KKütS kohaselt ei ole tarbija kohustatud tarbevee ning basseinivee soojendamiseks kasutama kaugkütet. Maakohtu otsus
20.Pärnu Maakohus jättis 30. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 21 284,64 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kostja
on rikkunud lepingus sätestatud ostukohustust, andes tema haldusalas olevale spordimajale loa täiendavate soojusenergia allikate paigaldamiseks, ega hageja tõlgendusega, mille kohaselt sätestab leping kostjale ostukohustuse kogu spordimaja soojavajaduse osas.
21.Maakohtu hinnangul tuleneb lepingu p-st 3, et soojatarbijad kohustuvad täitma poolte vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingut tähtajatult, kuid millises mahus tarbijad hageja poolt müüdavat soojusenergiat tarbima on kohustatud, seda leping ei sätesta. Samuti ei nähtu lepingust keeld täiendavate soojusenergiaallikate kasutamiseks kütteperioodi ajal või luba nende kasutamiseks üksnes kütteperioodi välisel ajal. Maakohtu hinnangul, kui selline kohustus Kaerepere kaugküttepiirkonna tarbijatel (või ühel tarbijatest) oli, tulnuks see lepingus sätestada sarnaselt kohustusega loobuda oma hakkepuidu katlamaja ehitamisest. Soojatootja, kes ei paku teenust aastaringselt, vaid ainult 7 kuu vältel, ei saa nõuda, et kütteperioodi välisel ajal ei tohi tarbijad kasutada teisi soojusenergia allikaid. Seega oli hagejale nii enne kui pärast lepingu sõlmimist teada, et spordimaja, kus paikneb aastaringselt kasutatav siseujula, peab tarbe- ja basseinivee kütmiseks kasutama teisi soojusenergia allikaid. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et ei leping ega kaugkütteseadus kohusta tarbijat ostma tarbevee kütmiseks vajalikku soojusenergiat kaugküttevõrgust. Seega on asjakohatu hageja seisukoht, et kostja on oma kohustusi juba lepingueelsetel läbirääkimistel rikkunud, jättes hageja teavitamata, et soojuspumpasid kasutatakse tarbe- ja basseinivee kütmiseks ka kütteperioodil. Hageja väide, et spordimajja paigaldatud soojuspumbad kütavad kütteperioodil lisaks tarbeveele tõenäoliselt ka hoonet ning kogu tarbimise vähenemine on tingitud soojuspumpade paigaldamisest, on kohtu hinnangul oletuslik ja tõendamata. Üksnes soojatarbimise mahu vähenemine kaugküttevõrgust seda ei tõenda. Hageja ei eita, et pärast lepingu sõlmimist on spordimaja ulatuslikult rekonstrueeritud, mida hageja peab oma 23. aprilli 2015. a kirjas kostjale tarbimislanguse peamiseks põhjuseks (I kd, tl 21-23) ja mida kinnitab ka kostja esitatud Helioest OÜ analüüs (V kd, tl 137-141). Hoonete rekonstrueerimine ei ole kindlasti ootamatu, õigusvastane ega soojatootja huvide kahjustamisele suunatud tegevus, mistõttu tuleb soojatootjal oma tootmise planeerimisel ja investeeringute tegemisel nimetatud asjaolu arvesse võtta.
22.Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja ei ole rikkunud oma lepingulisi kohustusi ega ka VÕS § 14 lg 2 sätestatud kohustusi lepigueelsetel läbirääkimistel. Kõik, milles pooled 7. mail 2013. a kokku leppisid, on lepingus kirjas ja pooled on lepingu p-s 6 kinnitanud, et lepingu sõnastus vastab täies ulatuses nende tahtele. Hageja nõue, kohustada kostjat sõlmitud lepingut täitma selliselt, et kostja plommib kütteperioodiks spordimaja soojuspumpade elektrivarustuse ja ostab kogu vajaliku soojusenergia hagejalt, on alusetu. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et kostja spordimaja haldajana on KKütS § 8 lg 1 täitnud – spordimaja ostab soojust Kaerepere piirkonna kaugküttevõrgust ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Muud küsimused (mahud, kütteperiood, teiste soojatootmisallikate kasutamine) tuleb soojatootjal ja tarbijal soovi korral reguleerida vastavate lepingutega. Apellatsioonkaebus
23.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
24.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et leping ei reguleerinud ostetava soojusenergia kogust. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja on veendunud, et poolte tahe oli suunatud lepingus ostukohustuse sätestamisele. Jääb
arusaamatuks, miks pidi hageja soovima välistada hakkepuidu katlamaja ehitamist, kuid mitte sama võimsate soojuspumpade rajamist. Seega oli poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel teiste kütteallikate välistamine ning ostukohustuse sätestamine kaugküttevõrgust. Soojuspumpade rajamist kostja poolt ei välistatud lepingus sõnaselgelt üksnes põhjusel, et hageja ei olnud kahe täiendava soojuspumba paigaldamise kavast teadlik. Hageja eesmärgiks lepingu sõlmimisel oli tagada piisav soojatarbimine, sh spordimaja poolt.
25.Kostja ei teavitanud hagejat lepingueelsete läbirääkimiste käigus plaanist rajada spordimajale uued õhk-vesi soojuspumbad ega sellest, et nii uusi kui ka juba rajatud soojuspumpi kavatsetakse kasutada aastaringselt. Eeltoodut silmas pidades on hageja seisukohal, et lepingus on kokku lepitud spordimaja kohustus osta kogu oma soojusenergia kaugküttevõrgust, sh tarbe- ja basseinivee soojendamiseks.
26.Kostja poolseks lepingu rikkumiseks on nii Valtu spordimaja kütteperioodil soojuspumpadega kütmine kui ka soojuspumpade kasutamine kütteperioodil tarbe- ja basseinivee soojendamiseks. Eeltoodut kinnitab fakt, et kui spordimaja renoveerimine vähendas selle küttevajadust 15% võrra, siis spordimaja tarbimine kaugküttevõrgust on langenud 84,8% võrra. Sellega on veenvalt tõendatud spordimaja kütmine soojuspumpadega. Poolte tahe oli lepingu sõlmimisel spordimaja soojatarbimise säilitamine senisel tasemel. Seega sõlmisid pooled kokkuleppe ka tarbe- ja basseinivee soojendamiseks kaugkütte arvelt (vastasel juhul poleks olnud põhjust keelata spordimaja lokaalkatlamaja rajamist).
27.Maakohus on jätnud hageja lepingueelsete läbirääkimiste nõude osas seisukoha võtmata. Hageja hinnangul on lepingueelsete läbirääkimiste kohustuste rikkumisel iseseisev tähendus sõltumata sellest, kas pidada hageja muid nõudeid põhjendatuks, sõltudes vaid sellest, kas kostja on jätnud hagejale olulise asjaolu, s.o täiendavate soojuspumpade paidaldamise, avaldamata.
28.Hageja hinnangul on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et kaugkütteseadusest tuleneb kaugküttevõrguga liitunud tarbijale üksnes keeld kaugküttevõrgust lahkumiseks, mitte aga soojusenergia ostukohustust. KKütS § 5 lg 41 ja § 8 lg 1 koostoimes on kaugküttevõrguga liitunud tarbijal kohustus osta kogu tarbitav soojus võrguettevõttelt. Samuti on vaidlustatavas lahendis jäetud käsitlemata asjaolu, et KKütS § 8 lg 2 kohaselt on võrguettevõtjal kohustus müüa võrgupiirkonnas võrguühendust omavatele tarbijatele soojust. Selline kohustus saab eksisteerida üksnes juhul, kui võrguga ühendatud tarbijatel on vastastikune KKütS § 8 lg 1 järgne ostukohustus.
29.Kohus on asjas ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise, asudes seisukohale, et tõendamata on hageja väide, et spordimajja paigaldatud soojuspumbad kütavad kütteperioodil lisaks tarbeveele ka hoonet. Samuti on kohus eksinud tõendamiskoormise jaotamisel, asudes seisukohale, justkui pidanuks hageja tõendama spordimaja rekonstrueerimise mõju hoone soojatarbimisele. Hageja on seisukohal, et kostja pidi rekonstrueerimise mõju tõendama olukorras, kus kostja on esitanud vastuväite hagile, mis tugineb spordimaja rekonstrueerimisele.
30.Kui ka ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt määratud tõendamiskoormise jaotumisega ning asub seisukohale, et hageja tõendamiskoormis on täitmata, on maakohus rikkunud arutamiskohustust tõendamiskoormise selgitamisel (TsMS § 351 lg 1). Olukorras, kus hageja on esimese astme menetluses viidanud ülalmärgitule kui kostja tõendamiskoormisele, pidanuks maakohus hagejale selgitama, et kohtu hinnangul jaotub tõendamiskoormis hageja poolt väidetust erinevalt.
31.Maakohus on eksinud tõendite hindamisel, jättes vaidlustatavas lahendis tähelepanuta sisuliselt kõik hageja poolt esitatud tõendid. Muuhulgas on kohus jätnud tähelepanuta hagi lisa 9, milles KKütS § 32 kohane vaidluste lahendamise organ Konkurentsiamet
on asunud seisukohale, et kaugküttevõrguga liitunud tarbijal on kohustus osta kogu tarbitav soojusenergia kaugküttevõrgust. Samuti on maakohus jätnud hindamata hageja tõendid, millest nähtuvalt on spordimaja kütmiseks kasutatud soojuspumpasid. Kohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ka Helioest OÜ analüüsile tuginedes. Viidatud analüüsi põhjal luges kohus tõendatuks, et spordimaja ulatuslik rekonstrueerimine on spordimaja tarbimise languse peamiseks põhjuseks. Kohus ei võtnud seisukohta hageja esile toodud asjaolude osas, mille kohaselt nimetatud analüüs on koostatud erialast pädevust mitteomavate isikute poolt teadmata metodoloogiale tuginedes ning analüüsi järeldused tuginevad arvutuslikele vigadele ning matemaatiliselt võimatutele tehetele.
32.Maakohus on vaidlustatava lahendiga rikkunud kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, jättes täielikult analüüsimata hageja esitatud alternatiivse lepingueelsete läbirääkimistega tekitatud kahju hüvitamise nõude. Kohus on põhjendamatult kitsendanud hageja nõuet. Hagiavalduse kohaselt pidas hageja lepingueelse nõude aluseks asjaolu, et kostja ei avaldanud hagejale plaani paigaldada spordimajale soojuspumbad. Kui hageja oleks soojuspumpade paigaldamisest teadnud, ei oleks ta renoveerinud Kaerepere katlamaja ja soojusvõrku või vähemalt poleks teinud seda sama suures mahus. Seega on asjakohatu käsitlus sellest, kas ja mis tingimustel on kostjal kohustus soojust võrgust osta. Hageja esitatud lepingueelsele rikkumisele tuginev nõue on sellest sõltumatu. Eeltoodule tuginedes on hageja seisukohal, et kohus tema lepingueelsete läbirääkimiste rikkumisele tuginevat nõuet lahendanud ei ole. Vastus kaebusele
33.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
35.Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud otsuses toodud maakohtu järeldused on kooskõlas asja materjalidega, maakohtu hinnang esitatud tõenditele on seadusekohane ning tõendite hindamata jätmist või ebaõiget hindamist, materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja menetlusõiguse normide rikkumist maakohtule käesoleval juhul alust ette heita ei ole. Samuti vastab maakohtu otsus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise nõuetele. Maakohus on hagi õigesti rahuldamata jätnud.
36.Hageja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hageja väiteid seoses lepingueelsete läbirääkimiste kohustuse rikkumisest tuleneva kahjunõudega (I) ning vastab seejärel lepingu rikkumisest tulenevat kahjunõuet (II) ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisel põhinevat deliktiõigusliku kahjunõuet puudutavatele kaebuse väidetele (III). Lõpuks lahendab kolleegium menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise küsimuse (IV). I
37.Kaebaja heidab maakohtule esmalt ette seda, et kohus ei analüüsinud hageja alternatiivset, lepingueelsete kohustuste rikkumisest tulenevat nõuet. Ringkonnakohus kaebuse vastava väitega ei nõustu ning leiab, et apellatsioonkaebuses toodud motiividel ei saa kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõude rikkumist
maakohtule ette heita. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud hageja väiteid seoses lepingueelsete läbirääkimiste kohustuse rikkumisega ning selle tulemusel õigesti järeldanud, et kostja ei ole rikkunud VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud kohustusi lepingueelsetel läbirääkimistel.
38.Kolleegium selgitab, et VÕS § 14 lg-st 2 tulenevalt eeldab lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva hageja kahjunõude rahuldamine, et kostjal oli kohustus teavitada hagejat õhk-vesi soojuspumpade paigaldamisest Valtu spordimajale ja nende aastaringsest kasutamisest, ja et hagejal oli sellise asjaolu vastu lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, millest teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Hindamaks, milliste asjaolude teatamist võis hageja mõistlikult oodata, tuleb arvestada nii lepingu eesmärki kui ka lepingupoolte kogemusi. Kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Kuivõrd eelmärgitust tulenevalt omab kostja lepingueelse teavitamiskohustuse mahu määramisel tähendust ka lepingu eesmärk ja lepingust tulenevad kohustused, ei saa nõustuda kaebusest nähtuva hageja hinnanguga, et lepingueelsete läbirääkimiste rikkumisel põhinev nõue on sõltumatu kostja lepingujärgsest soojusenergia ostukohustusest. Asjaolu, kas lepingu sõlmimise eesmärgiks oli ja kas pooled on kokku leppinud kostja kohustuses osta kogu tarbitav soojusenergia hageja kaugküttevõrgust, on seega hageja lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneva kahjunõude lahendamisel otsustava tähendusega.
39.Vastavalt hageja õiguseellase OÜ Avoterm, kostja ja kõigi teiste võrgupiirkonna tarbijatega 7. mail 2013. a sõlmitud mitmepoolsele kokkuleppele (leping) oli lepingu eesmärgiks tagada Kaerepere asula kaugkütte piirkonnas lepingulistele partneritele koordineeritud, järjepidev, jätkusuutlik, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele vastav, kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Tarbijate vajadustele vastava soojusvarustuse tagamine lepingu eesmärgina kooskõlas lepingu muude sätetega võimaldab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et tarbijad olid lepingu kohaselt kohustatud ostma hagejalt kaugkütte perioodil sooja mahus, mis vastab nende vajadustele. Asjas esitatud tõendid ei anna alust seisukohaks, et pooled oleksid lepingu sõlmimise eelselt või lepingus kokku leppinud selles, et kostja ostab kogu vajamineva soojusenergia, sh tarbe- ja basseinivee soojendamiseks vajaliku energia, hageja kaugküttevõrgust, välistades alternatiivsete kütteallikate kasutamise. Õige on maakohtu järeldus, et leping ei sätesta, millises mahus tarbijad hageja poolt müüdavat soojusenergiat on kohustatud tarbima ega sisalda keeldu täiendavate soojusenergiaallikate kasutamiseks ei kütteperioodi ajal ega ka kütteperioodi välisel ajal.
40.Kaebuse väidet, mille kohaselt oli poolte ühiseks tahteks lepingu sõlmimisel teiste kütteallikate välistamine, asjas esitatud tõendid ei kinnita. Asjaolust, et lepingu p-i 2.2 kohaselt kohustus kostja loobuma Valtu spordimajale oma hakkepuidu katlamaja ehitamisest, ei saa järeldada, et seega kohustus kostja loobuma kõikide alternatiivsete kütteallikate kasutamisest. Kostja kohustus loobuda hakkepuidu katlamaja ehitamisest oli lepingu kohaselt seatud sõltuvusse lepingus sätestatud OÜ Avotermi kohustuste nõuetekohasest täitmisest, sh lepingu p-s 1.2 sätestatud OÜ Avotermi kohustusest minna 2013. aasta sügis-talve perioodil Kaerepere katlamajas õliküttelt üle hakkepuidu küttele. Seega on hageja soov välistada hakkepuidu katlamaja ehitamine kostja poolt seletatav hageja sooviga minna ise üle hakkepuidu küttele ning selle põhjal ei saa teha järeldusi poolte ühise tahte osas muude kütteallikate välistamiseks. Põhjendamatu on ka hageja väide, et soojuspumpade rajamist kostja poolt ei välistatud
lepingus sõnaselgelt põhjusel, et hageja ei olnud kahe täiendava soojuspumba paigaldamise kavast teadlik. Hageja 4. juuli 2016. a menetlusdokumendi (I kd, tl 153160) p-s 2.1.2 kinnitatu kohaselt sai hageja kahe esimese soojuspumba paigaldamisest Valtu spordimajja teada 2012. aastal, s.o enne lepingu sõlmimist. Seega oli hageja juba enne lepingu sõlmimist teadlik, et Valtu spordimajas on juba kasutusel täiendavad soojusenergiaallikad. Toodut arvestades ei saa mõistlikult eeldada, et pooled soovisid lepingu sõlmimisega välistada muude soojusenergiaallikate kui kaugkütte kasutamise, kuid vastavat regulatsiooni lepingus ei sätestanud. Lepingu p-s 6 on pooled kinnitanud, et leping ja selle sõnastus vastab täies ulatuses nende tahtele. Arvestades lisaks, et lepingust tulenevalt varustab hageja tarbijaid soojusenergiaga üksnes kütteperioodil, mis lepingu p-i 1.4 kohaselt kestab üldjuhul 1. oktoobrist kuni
30.aprillini, ei ole ka usutav, et kostja sooviks oli lepingu sõlmimisel välistada täiendavate soojusenergiaallikate kasutamine. Seda, et kostja sooviks lepingu sõlmimisel ei olnud täiendavate soojusenergiaallikate kasutamise välistamine, näitab ka asjaolu, et pärast lepingu sõlmimist paigaldas kostja Valtu spordimajja kaks uut õhk-vesi soojuspumpa, milliste paigaldamist hõlmava spordimaja rekonstrueerimise ehitusluba väljastati 14. mail 2013. a, s.o üksnes nädal pärast lepingu sõlmimist (II kd, tl 111). Maakohus on õigesti leidnud, et soojatootja, kes ei paku teenust aastaringselt, vaid ainult 7 kuu vältel, ei saa nõuda, et kütteperioodi välisel ajal ei tohi tarbijad kasutada teisi soojusenergia allikaid.
41.Eeltoodut silmas pidades leiab kolleegium, et kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal, et kostjal oleks lepingust tulenev kohustus osta kogu tarbitav soojusenergia kaugküttevõrgust ning lepingus ei ole sätestatud ka kaugküttevõrgust ostetava soojusenergia mahtu, ei ole täiendavate soojuspumpade rajamine kostja poolt ega juba rajatud ja rajatavate soojuspumpade aastaringse kasutamise kavatsus ka selliseks teabeks, millest teatamist hageja sai lepingueelsetel läbirääkimistel mõistlikult oodata. Arvestades, et lepingus ei ole ette nähtud kaugküttevõrgust tarbitava soojusenergia mahtu ega seatud lepingust tulenevaid hageja kohustusi, sh investeeringuid eeldavaid kohustusi, sõltuvusse kaugküttevõrgust soojusenergia tarbimise mahust, ei saanud kostjale etteheidetav teavitamiskohustuse rikkumine ka kaasa tuua hagejal väidetava kahju tekkimist seoses Kaerepere katlamaja ja soojusvõrgu renoveerimisel tehtud investeeringu väärtuse vähenemisega. Kostja ei ole rikkunud VÕS § 14 lg-s 2 sätestatud kohustusi lepingueelsetel läbirääkimistel, mistõttu tuleb sel alusel esitatud hageja kahjunõue jätta rahuldamata. II
42.Vastuseks kaebuse väidetele, mis tuginevad kostja lepingulise kohustuse rikkumisele, märgib ringkonnakohus lisaks eeltoodule järgmist. Kostja oli lepingu p-st 2.1 tulenevalt kohustatud ostma Avotermilt kütteperioodil sooja vastavalt kokkulepitud hinnale. Vaidlus puudub selles, et hageja on ostnud ning ostab jätkuvalt hagejalt kütteperioodil sooja vastavalt lepingus kokkulepitud hinnale. Väärad on hageja väited, et kostjapoolne lepingu rikkumine seisneb nii Valtu spordimaja kütteperioodil soojuspumpadega kütmises kui ka soojuspumpade kasutamises kütteperioodil tarbe- ja basseinivee kütmiseks. Arvestades, et kostjale ei tulenenud pooltevahelisest lepingust kohustust osta kogu tarbitavat soojusenergiat kaugküttevõrgust ega kohustust tarbida kaugküttevõrgust soojusenergiat teatud mahus, ei ole asja lahendamisel olulised hageja väited, mis puudutavad soojuspumpade kasutamise otstarvet või nende kasutamise tulemusena vähenenud soojustarbimist. Sel põhjusel ei saa vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamist tingida ka kaebuse väited sellekohaste tõendite hindamata jätmise või tõenditele antud hinnangu kohta, mis puudutavad spordimaja tarbimislanguse põhjuseid.
III
43.Kolleegiumi hinnangul ei ole täidetud ka eeldused hageja deliktiõigusliku kahjunõude rahuldamiseks, mis seisneb seadusest tuleneva kohustuse rikkumises. Kaebuse kohaselt on kaugküttevõrguga liitunud tarbijal kaugkütteseaduse (KKütS) § 5 lg 41 ja § 8 lg 1 koostoimes kohustus osta kogu tarbitav soojus võrguettevõttelt. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus selgitab, et kaugkütteseadusest tuleneb küll tarbija, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal kasutas kaugkütet, kohustus kasutada kaugkütet kaugküttepiirkonnas asuva võrguga ühendatud elektripaigaldise varustamiseks soojusega, ent nimetatud kohustus ei ole seaduse kohaselt absoluutne. Alates 1. novembrist 2010. a jõustunud KKütS § 5 lg 41 kohaselt võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt, millega on vähendatud soojusvarustusega tegelevate ettevõtete valdavalt monopoolset turupositsiooni. Lisaks sellele võib kohalik omavalitsus KKütS § 5 lg-st 4 tulenevalt kehtestada tingimused kaugküttepiirkonnast lahkumiseks ning ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamiseks muude kütteviiside kasutamiseks. Seega on kohalikule omavalitsusele antud õigus otsustada ka seda, kas ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks muu kui kaugkütte kasutamine on põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt on kostja tegevus Valtu spordimajas alternatiivsete kütteallikate kasutamisel kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud Kehtna Vallavolikogu 18.08.2009 määruses nr 77 „Kehtna valla kaugküttepiirkondade määramine” sätestatud tingimustega. Viidatud määruse § 3 lg 3 p 2 lubas erandina kasutada kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel keskküttest loodussõbralikumaid kütteviise (maasoojus, päikese- ja tuuleenergia jne). Asjas esitatud materjalidega on tõendatud ning vaidlus puudub asjaolus, et 7. mai 2013. a lepingu sõlmimise järgselt paigaldati Valtu spordimajale 2 uut õhk-vesi soojuspumpa Kehtna Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel spordimaja rekonstrueerimisel CO2 meetme raames, mille eesmärgiks oli projekteerimistingimuste (II kd, tl 108) kohaselt parendada hoone energiatõhusust. Eeltoodu annab alust järeldada, et antud juhul on kohalik omavalitsus pidanud õhk-vesi soojuspumpade kui alternatiivsete kütteallikate kasutamist Valtu spordimajas vajalikuks ja põhjendatuks, mistõttu ei saa väita, et nende kasutamine oli vastuolus seadusega. Ka ei vastaks seaduse mõttele tarbija keeld kasutada kaugküttepiirkonnas võrguga ühendatud tarbijapaigaldise soojusega varustamiseks muud kui kaugkütet olukorras, kus kaugküttega varustav soojusettevõtja ei taga aastaringset soojusvarustust. Samuti on meelevaldne hageja käsitlus sellest, justkui tuleneks kostja kohustus kogu soojusenergia ostmiseks kaugküttevõrgust KKütS § 8 lg-st 1 koostoimes KKütS § 8 lg-st 2 tuleneva võrguettevõtja müügikohustusega.
44.Kuivõrd eeltoodud kaalutused annavad sarnaselt maakohtu leitule alust järelduseks, et kostja ei ole kaugkütteseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, ei väära vaidlustatud otsuses toodud seisukohti ka hageja esiletoodu, et Konkurentsiameti 31. juuli 2015. a arvamuse (I kd, tl 80-81) kohaselt ei ole Valtu spordimajas kütteperioodi ajal kasutusel olevad õhk-vesi soojuspumbad käsitatavad kütusevaba taastuva allikana KKütS § 2 p 12 mõttes. Lisaks märgib kolleegium, et kohus kohaldab õigust asjas tuvastatud asjaoludest lähtuvalt ise ega ole asja lahendamisel seega seotud Konkurentsiameti poolt asjaoludele antud õigusliku hinnanguga. Kuna ringkonnakohus kostja käitumises seaduse rikkumist ei tuvastanud, puudub vajadus hinnata hageja deliktiõigusliku kahjunõude muid eeldusi.
IV
45.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
46.Kostja esitas 12. juunil 2017. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 4860 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 23,5h ulatuses keskmise tunnitasuga 206,81 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse analüüsimises (kokku 4,9h), apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (kokku 17,8h), selle esitamises kohtule (0,1h) ja vastuse koostamise lõpetamises (0,7h). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuga ja mõista menetluskuludelt välja viivis seaduses sätestatud määras. Hageja märkis oma seisukohas, et kostjale on õigusabi osutatud oluliselt kõrgema keskmise tunnihinnaga kui esimese astme menetluses.
47.Ringkonnakohus leiab, et arvestades esitatud apellatsioonkaebuse ja sellele koostatud vastuse põhjendava osa mahtu ja sisu saab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse analüüsiks ning vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele, sh vastuse täiendamiseks, lõpetamiseks ja kohtule ning menetlusosalistele edastamiseks, pidada kokku mitte enam kui 15 tundi. Kostjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi mahu hindamisel arvestab ringkonnakohus lisaks kostja esindajate kvalifikatsioonile ka asjaolu, et hageja on valdavalt apellatsioonimenetluses jäänud esimese astme kohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde, milledega kostja esindajad olid varasemalt kursis. Kostja lepinguliste esindajate töötunni hinna osas on ringkonnakohus seisukohal, et kostja esindajate keskmist tunnihinda 206,81 eurot (koos käibemaksuga) ei saa pidada keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ületavaks. Põhjendamatu on hageja vastuväide, et kostjale on apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi esimese astme menetlusega võrreldes oluliselt kõrgema tunnitasuga. Arvestades, et kostja 16. veebruari 2017. a menetluskulude nimekirjast (V kd, tl 174175) nähtuvalt oli kostjat esindanud Advokaadibüroo SORAINEN keskmiseks esindajatasuks maakohtu menetluses 166,72 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 200,06 eurot koos käibemaksuga, ei saa nimetatud suuruses tasu pidada apellatsioonimenetluses taotletust oluliselt kõrgemaks. Ringkonnakohus leiab, et tunnitasu 206,81 eurot koos käibemaksuga on vaidluse keerukust ja mahtu ning esindajate kvalifikatsiooni arvestades mõistlik ja põhjendatud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu apellatsioonimenetluses kokku 3102,15 eurot (15h x 206,81).
48.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
49.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
50.Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid apellatsioonkaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.