Hageja: N.R.Energy OÜ 12364776 asukoht: Kohtla vald, Järve küla Esindajad: vandeadvokaat Erki Kergandberg Vandeadvokaadi abi Edgar-Kaj Velbri e-post: [email protected][email protected] Kostja: Kehtna vald 75021729 vallavalitsuse asukoht: Kehtna, Pargi 2 e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Carri Ginter Vandeadvokaadi abi Kaspar Endrikson e-post: [email protected][email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2017
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab hageja, kellelt tuleb kostja kasuks välja mõista 21 284 (kakskümmend üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli) eurot ja 64 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud 1.Hageja on Kehtna vallas Kaereperes asuva kaugküttevõrgu võrguettevõtja. Kaerepere võrgupiirkonnaga on liitunud 10 soojatarbijat, sh Kehtna vallale kuuluvad Valtu spordimaja ja Valtu põhikool. 7.05.2013 on hageja õiguseellane OÜ Avoterm sõlminud Kehtna valla ja kõigi teiste võrgupiirkonna tarbijatega mitmepoolse kokkuleppe Kaerepere võrgupiirkonna arendamiseks (edasipidi Leping).
2.Lepingu p 1 alusel kohustus hageja parendama kaugküttetrasse ning viima katlamaja üle hakkepuidu küttele. Hageja on oma kohustused täitnud ja inveteerinud katlamajja ja kaugküttesüsteemi kokku 1 416 081 eurot. Lepingu p 1.1 kohustas kostjat ja teisi soojatarbijaid ostma hagejalt kütteperioodil sooja vastavalt kokkulepitud hinnale ja lepingu p 2.1 kohustas kostjat loobuma Valtu spordimajale oma hakkepuidu katlamaja ehitamisest. Seega leppisid pooled hageja hinnangul kokku hageja investeerimiskohustuses ja kostja ostukohustuses.
3.Nii enne kui pärast Lepingu sõlmimist on kostja paigaldanud põhilisele soojatarbijale Valtu spordimajale elektrienergial töötavad õhk-vesi soojuspumbad, mida kasutatakse aastaringselt. Hageja hinnangul on nimetatud põhjusel oluliselt vähenenud Valtu spordimaja soojatarve kaugküttevõrgust. Perioodil 2010-2012 oli Valtu spordimaja soojatarbimine kaugküttevõrgust keskmiselt 1 192,5 MWh/aastas, mis moodustas keskmiselt 50% kogu Kaerepere kaugküttepiirkonna tarbimisest. Tänu soojuspumpade paigaldamisele vähenes Valtu spordimaja tarbimine 2014/2015 kütteperioodil 144,23 MWh-ni ning seetõttu vähenes ka katlamaja soojusenergia tootmine 45% võrra.
4.2015. aasta novembrikuus valmis Villu Varese ja Ülo Kase analüüsaruanne (edaspidi Aruanne), milles jõuti järeldusele, et kostja tegevuse tõttu vähenenud tarbimise tingimustel ei ole võimalik kaugküttevõrgu toimimine Lepingus kokkulepitud hinnatasemel. Tekkinud probleemi lahendamiseks on hageja korduvalt pöördunud kostja poole, kes kohtuvälise lahenduse suhtes huvi üles ei näidanud. Hageja leiab, et kostja on rikkunud oma seadusest ja Lepingust tulenevaid kohustusi ja tekitanud sellega hagejale olulist kahju. Kostja oma käitumises Lepingu ja seaduse rikkumisi ei näe ning hageja kahjunõuet ei tunnista, kuid kinnitab, et on eelnevalt ja on ka käesoleval ajal valmis kompromiss saavutamiseks läbirääkimisi pidama, et leida lahendus, mis vastaks kõigi Kaerepere võrgupiirkonnaga liitunud tarbijate huvidele. Hageja seisukoht ja nõuded
5.Kostja on rikkunud lepingulist kohustust (Lepingu p 2.1 ja 2.1.) kasutada Kehtna valla hallatavate kaugküttevõrguga liitunud kinnisasjade kütmiseks hageja tarnitud soojust, paigaldades Valtu spordimajale õhk-vesi tüüpi soojuspumbad. Lepingust tulenevalt ja koostoimes KKütS § 8 lg 1 on kostja võtnud endale lepingulise kohustuse loobuda Valtu spordimaja küttesüsteemi asendamisest
kaugkütte kasuks.
6.Kostja on rikkunud omapoolseid kohustusi ka lepingueelsetel läbirääkimistel, jättes hageja teavitamata plaanist rajada Valtu Spordimajale neli õhk-vesi soojuspumpa, mida kasutatakse aastaringselt. Puudub kahtlus, et tegemist oli asjaoluga, mille vastu oli hagejal mõistlikult äratuntav huvi. Isegi kui eeldada, et olemasolevatest pumpadest oli hagejat teavitatud, ei teavitanud kostja hagejat, et soojuspumpasid kasutatakse ka kütteperioodi ajal. Kostja vastutab eelkirjeldatud rikkumiste eest VÕS § 103 lg 1 alusel. Kostja lepingulist rikkumist ei vabanda ka Lepingu p 7, millega hageja on aktsepteerinud lepingus sätestatud hinnakokkuleppest tulenevat majanduslikku riski ja võtnud selle enda kanda.
7.Kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust kütta kaugküttevõrguga liitunud kinnisasju hageja poolt tarnitava soojusenergiaga. KKütS § 5 ja 8 lg 1 tulenevalt on kaugküttevõrguga liitunud isikutel kohustus osta soojusenergiat kaugküttevõrgust. VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel on seadusest tulenevat kohustust rikkunud isikult võimalik kahju hüvitamist nõuda juhul, kui rikutud normi eesmärk on tekkinud õigusvastase kahju ärahoidmine. KKütS § 8 lg 1 eesmärk on hoida ära kahju, mis tekib kaugküttevõrgust soojamüüjale tarbijate poolt muude energiaallikate kasutamise teel ning tagada soojusettevõttele saamata jäänud tulu ja rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine. Kostja süüd eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1), mistõttu on täidetud kõik deliktiõigusliku nõude esitamise eeldused.
8.Eeltoodut arvestades on kostja Valtu spordimajas soojuspumpade kasutuselevõtuga rikkunud nii Lepingust kui seadusest tulenevat kohustust kasutada Valtu spordimaja kütmiseks hageja toodetavat soojusenergiat. Sellele tuginedes on hageja esitanud kostjale täitmisnõude, mida kostja täitnud ei ole. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda Lepingu täitmist, kusjuures puuduvad täitmist välistavad asjaolud (KkütS § 8 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2). Hageja ei ole kahjuhüvitamisnõuet esitanud täitmisnõude asemel, kuivõrd hageja nõuab juba tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist (VÕS § 108 lg 8). Juhul kui kostja vaidleb Lepingu rikkumisele ja täitmisnõudele vastu, loobub hageja tõenäoliselt täitmisnõudest ja nõuab kohtus Lepingu alusel tehtud investeeringute hagejale hüvitamist summas 1 416 081, millele lisanduvad viivised 312.31 eurot päevas.
9.Seoses kostja poolse Lepingu ja seaduse rikkumisega on hagejal tekkinud saamata jäänud tulu nõue, mille suurust on võimalik hinnata, lähtudes Valtu spordimaja soojusenergia tarbimisstatistikast ja soojusenergia hinnadünaamikast Kaerepere võrgupiirkonnas. Nõude esitamise hetkeks on Valtu spordimaja tarbimine jäänud 3457.57 MWh võrra madalamaks kui see olnuks siis, kui kostja oleks oma lepingulisi ja seadusest tulenevaid kohustusi täitnud 2012/2013 – 2015/2016 kütteperioodidel.Võttes arvesse Lepingu alusel kokkulepitud soojusenergia hinda 65 eurot/MWh, moodustab hageja saamata jäänud tulu nõue 224 742.10 eurot. Kui arvata kahjuhüvitisest maha kasu, st hageja poolt säästetud kulud, on hageja lõplik saamata jäänud tulu nõue 168 038 eurot, mis tuleks kostjal hagejale hüvitada.
10.Kui kohus leiab, et saamata jäänud tulu ja deliktiõigusliku puhtmajandusliku kahju hüvitise nõudmise eeldused ei ole täidetud, nõuab hageja otsese varalise kahju hüvitamist. Otsene varaline kahju kujuneb hinnavahest. Kostja pahatahtliku rikkumise tulemusena langenud soojatarbimise tõttu on võimalik Kaerepere võrgupiirkonnas müüa soojusenergiat hinnaga alates 81.36 eurot/MWh. Seega on võrgupiirkonna opereerimiskulud oluliselt kõrgemad Lepingus sätestatud 65 eurost/MWh ja iga MWh pealt saab hageja otsest varalist kahju 81.36-65= 16.36 eurot. Arvestades müügimahtu perioodil 1012/2013 kuni 1015/2016 on tekkinud kahju 105 603.80 eurot.
11.Lisaks eeltoodule esitab hageja otsese varalise kahju hüvitamise nõude 2469.01 eurot, mis tuleneb asjaolust, et Valtu spordimaja energiatarbe vähenemisest tulenenud alakoormuse tõttu oli hageja sunnitud kasutama Kaerepere katlamajas põlevkiviõli biokütuse asemel ning vastavate kütuste hinnavahest (35.19-16.40=18.79 eurot). Hageja taotleb ka ekspertiisikulude hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel, millega on hagejale tekitanud kahju 2400 eurot.
12.Juhul, kui hageja täitmisnõue jääb rahuldamata, nõuab hageja alternatiivselt täitmisnõudele kõigi Lepingu alusel tehtud investeeringute hüvitamist summas 1 416 081 eurot. Hageja esialgne nõue oli: 1) välja mõista kostjalt 172 907.01 eurot (168 038+2469.01+2400) ja viivised alates 28.03.2016, s.o päevast, kui hageja esitas hagiavalduse projekti kostjale, 2) kohustada kostjat täitma 07.05.2013 sõlmitud lepingut selliselt, et igal aastal perioodil 01.10. kuni 30.04. plommib kostja Valtu spordimaja soojuspumpade elektrivarustuse ja ostab nimetatud perioodil kogu Valtu spordimaja kütmiseks vajaliku soojusenergia hagejalt, 3) alternatiivselt taotleb hageja 1 416 081 euro väljamõistmist kostjalt, millele lisanduvad viivised.
13.04.07.2016 menetlusdokumendis täpsustab hageja oma nõuet. 04.07.2016 valmis Rödl&Partner OÜ aruanne Kaerepere katlamaja investeeringu väärtuse vähenemise hindamiseks. Ekspertarvamuse koostamine oli vajalik selleks, et teha kindlaks Kaerepere katlamajale tehtud investeeringu väärtuse vähenemise ulatus kostjapoolse Lepingu ja seaduse rikkumise tõttu. Eksperthinnangu tulemuste kohaselt oli projekti väärtuseks enne tarbimise langust 898 000 eurot, pärast tarbimise langust on investeeringu väärtuseks aga üksnes 632 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt vähendab hageja hagiavalduses esitatud alternatiivset kahju hüvitamise nõuet (1 416 081 eurot) 266 000 eurole, kuid suurendab kahju hüvitamise nõuet (172 907.01 eurot) ekspertiisikulude 5000 eurot võrra ja taotleb kostjalt kahju summas 177 907.01 euro väljamõistmist. Kostja seisukoht
14.Enne 2012 aastat tarbis Valtu spordimaja soojusenergiat ainult kaugküttevõrgust. Kuna hageja õiguseellane OÜ Avoterm lõpetas soojusenergia tootmise suveperioodil, paigaldati Valtu spordimajja kaks õhksoojuspumpa kütteperioodi välisel ajal soojusenergia tootmiseks ja kostja plaanis rajada ka oma hakkepuidu katlamaja. 03.05.2013 sõlmitud kokkuleppe tõttu loobus kostja katlamaja ehitamisest. Lepingu (03.05.2013 kolmepoolne kokkulepe, hilisemalt Leping) sõlmimisel oli kostja õiguseellasele teada, et Valtu spordimajas on kasutusel kaks õhksoojuspumpa. Kuna kaks õhksoojuspumpa ei võimaldanud kütteperioodi välisel ajal tagada Valtu spordimaja soojusenergiaga varustamist, oli kostja sunnitud paigaldama täiendavalt kaks õhksoojuspumpa, mida kütteperioodil kasutatakse eelkõige tarbevee soojendamiseks. Hageja andmed soojatarbimise kohta perioodil 20102012 on eksitavad, kuna 2012. aasta juunist alates tootis hageja soojusenergiat 12 kuu asemel 7 kuud. Kui võrrelda hooaegade 2010/2011 ja 2011/2012 soojatarbimist kütteperioodil, ei olnud tarbimine langenud (vastavalt 826 ja 859 MWh). Pärast 2012.aastat on Valtu spordimajas tehtud märkimisväärseid renoveerimistöid, mis on muutunud energiavajaduse väiksemaks.
15.Villu Varese ja Ülo Kase analüüsaruandes „Kaerepere aleviku kaugküttesüsteemi analüüs“ on kostja hinnangul asutud kaitsma soojatootja hinnatõusu. Samas on asutud seisukohale, et hageja on paigaldanud Kaerepere katlamajja katla, mille võimsus ületab kolm korda piirkonna tegeliku vajaduse ehk hageja on teinud investeeringu, mis ületab kolmekordselt vajaliku soojusenergia tootmise mahtu.
16.Kostja ei ole Lepingut rikkunud. Kostja on täitnud oma lepingulise kohustuse, mitte rajada
katlamaja. Õhksoojuspumpade paigaldamine oli tingitud hageja käitumisest, s.o suveperioodil soojatootmise lõpetamisest. Nimetatud otsus tõi kaasa ka soojatootmise mahtude vähenemise. Lepingut allkirjastades pidi hageja teadma ja arvestama võimalikke riske. Lepingu p 7 sätestab, et hageja mõistab ja aktsepteerib Lepingu p 1.3 (hinna fikseerimine tasemele 65 eurot/MWh) tulenevat majanduslikku riski ning võtab sõltumatult asjaoludele selle kandmise täies ulatuses endale.
17.Hageja on esitanud 01.09.2016 Konkurentsiametile taotluse Kaerepere võrgupiirkonnale uue soojuse piirhinna (118,17 eurot MWh) kooskõlastamiseks, millisele taotlusele on Konkurentsiamet andnud 18.11.2016 negatiivse hinnagu. Negatiivse hinnangu üheks põhjuseks on Konkurentsiameti analüüsi tulemus, mille kohaselt on hageja Kaerepere katlamajja projekteerinud ja paigaldanud teadlikult seadmed, mis on vajalikust oluliselt võimsamad ning millega ei olegi võimalik saavutada efektiivset soojuse tootmist /kd IV, tl 181/. Samuti on Konkurentsiamet tuvastanud, et hageja investeeringute tegelik maksumus on tõendamata ning nii Pilvero OÜ kui Rödl&Parter OÜ analüüside aluseks on ebaõiged lähteandmed. Seega on ebaõiged ka hageja kahjuarvestused, millised toetuvad eelnimetatud analüüsidele.
18.Valtu spordimaja soojatarbimise vähenemist ei saa käsitleda Lepingu rikkumisena, kuna leping ei sätesta, millises mahus peaks soojusenergiat ostma. Kostja ostab soojusenergiat vastavalt vajadusele ja see ongi Lepingu p 2.1 sisu. Lepingu p 6 kinnitavad pooled, et leping ja selle sõnastus vastab täies ulatuses poolte tahtele. Ei ole asjakohane hagejapoolne lepingu tõlgendamine selliselt, et tarbija kohustusi laiendatakse. Kostja ei ole ka lepingueelsetel läbirääkimistel rikkunud oma kohustusi. Lepingu sõlmimisel oli hageja esindajale teada, et Valtu spordimajja on paigaldatud kaks õhksoojuspumpa ja kaks tuleb veel paigaldada, kuna kaks pumpa koos päikesepaneelidega ei täida suvist soojusenergiavajadust. Kostja ei ole rikkunud kaugkütteseadust. Valtu spordimaja ei ole eraldunud kaugküttesüsteemist ega kavatse seda teha. Kaugkütteseadus ei välista tarbijal muude soojusenergiaallikate kasutamist.
19.Hageja esitatud kahju hüvitamise nõudeid kostja ei tunnista. Saamata jäänud tulu nõude eelduseks oleks, et kostja on kohustunud ostma soojusenergiat kindlas mahus, millega kostja ei nõustu. Kostja ei vastuta hageja tegevuskulude ja selle eest, et hageja on teinud katlamaja renoveerimisel ebamõistlikult suure ja ebaotstarbeka investeeringu, paigaldades vajalikust kolm korda võimsama katla. Hageja kahjuarvestus ei ole korrektne ka seetõttu, et ei võta arvesse asjaolu, et Valtu spordimaja energiatarve on oluliselt vähenenud hoone rekonstrueerimise tõttu, mitte ainult soojuspumpade kasutamise tõttu. Helioest OÜ energiakasutuse analüüsist /kd V, tl 137-141/ nähtuvalt on Valtu Spordimaja energiatarve vähenenud 61% ulatuses. Kahjuarvestus on ebakorrektne ka seetõttu, et 50% Valtu spordimaja energiatarbest kulub hoones kasutatava tarbevee, sh basseinivee soojendamiseks. KKütS kohaselt ei ole tarbija kohustatud tarbevee ning basseinivee soojendamiseks kasutama kaugkütet. Kohtu seisukoht ja põhjendused
20.07.05.2013 sõlmisid hageja õiguseellane OÜ Avoterm kui kaugküttevõrgu soojatootja ning kostja Kehtna vallavalitsus, KÜ kure 1, KÜ Männiku põik 1, KÜ Männiku põik 3, KÜ Staadioni 6, KÜ Staadioni 4, Valtu spordimaja ja Valtu Vein AS kui tarbijad kolmepoolse kokkuleppe /kd I, tl 15-19, edaspidi Leping/.
21.Hageja õiguseellane võttis endale Lepingu p-s 1.1., 1.2, 1.3 ja 1.4 järgmised kohustused: 1) asendab 2013. aasta suvel Kaerepere aleviku kaugküttepiirkonnas kõiki soojatarbijaid ühendava välitrassi soojustorustiku, 2) 2013. aasta sügis-talve perioodil viib Kaerepere katlamaja üle õliküttelt
hakkepuidu küttele ja garanteerib tõrgeteta soojavarustuse ümberehituse perioodil, 3) Kaerepere kaugküttepiirkonnas Avotermi poolt pakutava soojusenergia hinnaks määratakse 65 eurot/MVh, mida rakendatakse hakkepuidule ülemineku hetkest, kuid mitte hiljem kui 01.01.2014. Soojuse hind võib suureneda üksnes sisendite (kütus, elekter, keskkonnatasud) kallinemisel põhjendatud määral, 4) tagab Valtu spordimaja ja teiste tarbijate soojusega varustamise vastavalt seadusele ja sõlmitud lepingule kütteperioodil 01.10 kuni 30.04.
22.Kostja ja teised Lepingus nimetatud tarbijad võtsid endale Lepingu p-s 2 ja 3 järgmised kohustused: 1) ostavad Avotermilt kütteperioodil soojust vastavalt kokkulepitud hinnale ja Kehtna vallavalitsus loobub Valtu spordimajale oma hakkepuidu katlamaja ehitamisest, 2) kui Avoterm täidab lepingus sätestatud kohustused, täidavad nad soojamüügilepingut tähtajatult, kui soojamüügilepingus ei ole sätestatud teisiti.
23.Hageja on seisukohal, et Kehtna Vallavalitsus on rikkunud Lepingus sätestatud ostukohustust, andes tema haldusalas olevale Valtu spordimajale loa täiendavate soojusenergia allikate paigaldamiseks. Kaks õhk-vesi soojuspumpa olid paigaldatud juba enne Lepingu sõlmimist ja kahe täiendava pumba paigaldamise nägi ette Valtu spordimaja rekonstrueerimiskava, millega seotud ehitusloa kostja 14.05.2013 väljastas. Hageja hinnangul on soojuspumpade paigaldamise tõttu Valtu spordimaja soojatarbimine kaugküttevõrgust oluliselt langenud ja sellega Lepingus sätestatud ostukohustust rikutud. Hageja tõlgenduse kohaselt sätestab Leping kostjale ostukohustuse kogu Valtu spordimaja soojavajaduse osas /kd I, tl 156/.
24.Kohus eelkirjeldatud seisukohaga ei nõustu. Lepingu p 3 on Lepingus nimetatud soojatarbijad kohustunud, juhul kui Avoterm oma Lepingulisi kohustusi täidab, täitma poolte vahel sõlmitud soojusenergia müügilepingut tähtajatult. Millises mahus tarbijad hageja poolt müüdavat soojusenergiat tarbima on kohustatud, seda Leping ei sätesta. Samuti ei nähtu Lepingust keeld täiendavate soojusenergiaallikate kasutamiseks kütteperioodi ajal või luba nende kasutamiseks üksnes kütteperioodi välisel ajal. Kui selline kohustus Kaerepere kaugküttepiirkonna tarbijatel (või ühel tarbijatest) oli, tulnuks see Lepingus sätestada sarnaselt kohustusega loobuda oma hakkepuidu katlamaja ehitamisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja tõlgendus Lepingule seoses tarbijate ostukohustusega on meelevaldne. Lepingu p-s 6 on pooled kinnitanud, et leping ja selle sõnastus vastavad täies ulatuses poolte tahtele ning leping on vastastikuste kohustuse ja õiguste osas tasakaalus.
25.Leping p 1.4 nähtuval kestis kütteperiood üldjuhul 01.10. kuni 30.04. Soojatootja, kes ei paku teenust aastaringselt, vaid ainult 7 kuu vältel, ei saa nõuda, et kütteperioodi välisel ajal ei tohi tarbijad kasutada teisi soojusenergia allikaid. Seega oli hagejale nii enne kui pärast Lepingu sõlmimist teada, et Valtu spordimaja, kus paikneb aastaringselt kasutatav siseujula, peab tarbe- ja basseinivee kütmiseks kasutama teisi soojusenergia allikaid. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et ei Leping ega kaugkütteseadus kohusta tarbijat ostma tarbevee kütmiseks vajalikku soojusenergiat kaugküttevõrgust. Seega on asjakohatu hageja seisukoht, et kostja on oma kohustusi juba lepingueelsetel läbirääkimistel rikkunud, jättes hageja teavitamata, et soojuspumpasid kasutatakse tarbe-ja basseinivee kütmiseks ka kütteperioodil.
26.Hageja väide, et Valtu spordimajja paigaldatud soojuspumbad kütavad kütteperioodil lisaks tarbeveele tõenäoliselt ka hoonet ning kogu tarbimise vähenemine on tingitud soojuspumpade paigaldamisest, on kohtu hinnangul oletuslik ja tõendamata. Üksnes soojatarbimise mahu vähenemine kaugküttevõrgust seda ei tõenda. Hageja ei eita, et pärast Lepingu sõlmimist on Valtu
spordimaja ulatuslikult rekonstrueeritud, mida hageja peab oma 23.04.2015 kirjas kostjale tarbimislanguse peamiseks põhjuseks /kd I, tl 21-23/ ja mida kinnitab ka kostja esitatud Helioest OÜ analüüs (kd V, tl 137-141). Hoonete rekonstrueerimine ei ole kindlasti ootamatu, õigusvastane ega soojatootja huvide kahjustamisele suunatud tegevus, mistõttu tuleb soojatootjal oma tootmise planeerimisel ja investeeringute tegemisel nimetatud asjaolu arvesse võtta.
27.Eeltoodust tullenevalt leiab kohus, et kostja ei ole rikkunud oma lepingulisi kohustusi ega ka VÕS § 14 lg 2 sätestatud kohustusi lepigueelsetel läbirääkimistel. Kõik, milles pooled 07.05.2013 kokku leppisid, on lepingus kirjas ja pooled on samas (Lepingu p 6) kinnitanud, et lepingu sõnastus vastab täies ulatuses nende tahtele. Hageja nõue, kohustada kostjat 07.05.2013 sõlmitud Lepingut täitma selliselt, et kostja plommib kütteperioodiks Valtu spordimaja soojuspumpade elektrivarustuse ja ostab kogu vajaliku soojusenergia hagejalt, on alusetu. Kuna kostja ei ole oma Lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole ta seeläbi saanud hagejale ka kahju tekitada.
28.Hageja hinnangul on kostja rikkunud Kaugkütteseaduse § 8 lg 1, mille kohaselt on kaugküttega liitunud isikul kohustus osta soojusenergiat kaugküttevõrgust. Nimetatud seadus sätestab, et tarbija ostab soojust võrguettevõttelt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja Valtu spordimaja haldajana on seadust täitnud – Valtu spordimaja ostab soojust Kaerepere piirkonna kaugküttevõrgust ja kavatseb seda teha ka edaspidi. Muud küsimused (mahud, kütteperiood, teiste soojatootmisallikate kasutamine) tuleb soojatootjal ja tarbijal soovi korral reguleerida vastavate lepingutega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole KkütS § 8 lg 1 säteststud kohustust rikkunud ning hageja VÕS §-de 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu.
29.Kuna kohus kostja käitumises Lepingu ja seaduse rikkumist ei tuvastatud, puudub vajadus hageja esitatud kahjunõuete ulatuse ja kujunemise sisuliseks analüüsiks. Kohus märgib vaid seda, 1,4 miljoni suuruse täiesti põhjendamatu kahjunõude esitamise asemel võinuks hageja Valtu spordimaja tarbimislanguse alguses püüda 07.05.2013 sõlmitud Lepingut muuta või täiendada. Lepingu p 4 sätestab, et kokkuleppe täitmisega seotud eriarvamused lahendatakse EV seadustega kehtestatud korras ning lähtudes eelkõige stabiilse soojusenergia hinna tagamise eesmärgist. Nimetatud eesmärk peab olema ka kostja prioriteet, sest kohaliku omavalitsusena on ta kohustatud hea seisma kõigi kohalike tarbijate huvide ja õiguste eest. Kehtna Vallavalitsuse esindajad on kohtuistungil osaledes kinnitanud oma valmisolekut lahendada Kaerepere kaugküttevõrgu soojatootmises tekkinud probleemid läbirääkimiste teel.
30.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab käesolevas asjas menetluskulud hageja. Kostja esitatud taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on Hoffmann&Partnerid OÜ osutanud kostjale õigusabi 24,4 tunni ulatuses tunnitasuga 60 eurot. Õigusabikulud koos käibemaksuga on 1464 eurot. 05.08.2016 alates esindab kostjat Advokaadibüroo SORAINEN AS, kes on osutanud kostjale õigusabi 110,6 tunni ulatuses ja kelle keskmine esindajatasu antud vaidluses on 166,72 eurot. Taotletava tasu suuruseks (ilma käibemaksuta) on 18 441.50 eurot. 21.02.2017 esitasid kostja esindajad täiendava taotluse kohtuistungiga seonduvate menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Taotluse ja nimekirja kohaselt on õigusabi maht seoses kohtuistungil osalemisega 8,10 tundi ja keskmine tunnitasu 142.12 eurot, õigusabikulud (koos käibemaksuga) seega 1381.50 eurot.
31.Hageja kostja õigusabi taotlusele nii õigusabi osutamise mahu kui hinna osas vastuväiteid esitanud ei ole. TsMS § 217 lg 1 lubab menetlusosalisel osaleda tsiviilkohtumenetluses esindaja
kaudu ja esindaja valik on menetlusosalise otsustada. Kohtu hinnangul vastab kostja esindajate õigusabile kulutatud aeg (Hoffmann& Partnerid OÜ puhul ca 3 tööpäeva ja AB SORAINEN AS puhul ca 14 tööpäeva) töö mahule ja keerukusele ning töötunni hind teenuse osutajate kvalifikatsioonile. Taotlusele lisatud arvetest nähtuvalt on kostja taotlustes märgitud ulatuses õigusabikulusid kandnud. Kohus parandab arvutusvead (166,72x110,6=18 439.23, 8,10x 142,12=1151,17+20%käibemaksu=1381.41) ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja (1464+18 439,23+1381.41) 21 284.64 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.