Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-32853 Tsiviilasi AS EMT hagi Heli Neljase vastu 6155,54 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT ( reg.nr 10096159, asukoht Tallinn, Valge 16), hageja esindaja AS Lindorff Eesti, esindaja Eerika Erlach, kostja Heli Neljas (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxxxxx xx-xx) Resolutsioon Välja mõista Heli Neljaselt 6155,54 krooni AS EMT kasuks. Edasikaebamise kord Heli Neljas võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Pooled sõlmisid 16.02.2005 liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS ning kostja sõlmisid 16.02.2005 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni Nokia 6100, vastavad IMEI kood 355048002779841. AS EMT Esindused loovutas 31.07.2005 nõude AS EMT-le. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr V05079811764, V05069565154; B05059304948 kokku summas 3194,45 kr. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 3078,27 kr, mis on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 24.08.2007. Kostja on olnud viivituses 746 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3446,52 kr. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360

päeva. Viivise arvestus: 0,15% päevas x 3078,27 kr = 4,62 kr/päevas, 4,62 kr x 746 päeva = 3446,52 kr. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat, on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o summas 3077,27 kr. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste p 3.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt p-le 3.2.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxxxx, xxxx xx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt tingimuste p-le 3.2.5 alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste p-le 3.4 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste p-le 5.11 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Pooled leppisid kokku Tingimuste p-s 5.12 viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste p 5.9 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevalt lähtudes võlgneb kostja hagejale 6155,54 kr, millest rahaline põhikohustus moodustab 3078,27 kr ning viivis 3077,27 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja E.Erlach palub VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-d 1, 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 3078,27 kr, viivise 3077,27 kr ning kohtul teha menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 20.09.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.