Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumbriga XXX TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED KOSTJA VASTU 24.10.2006.a. esitas OÜ kohtule hagi OÜ ja SV`i vastu võlgnevuse 161 247,98 krooni, tekitatud kahju eest hüvitise 13 319,08 krooni ja viivise 5 000,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 01.03.2006.a hoiulepingu, mille punkti 1 kohaselt kohustus hageja hoidma kostja 1 poolt hoiule antud kaupu vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. Hageja täitis endale võetud kohustused. Lepingu punkti 3.1 järgi kohustus hoiuleandja tasuma hoidjale hoiuteenuse eest vastavalt hoidja poolt esitatud arvetele. Arvete koostamisel lähtus hoidja lepingu lisaks olevast hinnakirjast. Hageja väljastas kostjale 1 osutatud teenuse eest tasumiseks arved, millest on tasumata 161 247,98 krooni. Lepingu kohaselt on hoidjal õigus arvestada viivist kuni 0,1 % päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga nõudis hageja viivist 5 000,00 krooni. Kuivõrd kostja 1 ei tasunud oma võlgnevust hageja ees, oli hageja sunnitud pöörduma võlgnevuse sissenõudmiseks esindaja OÜ poole. Seoses sellega tekkis hagejal kahju summas 13 319,08 krooni, mis seisneb OÜ`le makstud teenustasus. Hageja väitel ei oleks tal nimetatud lisakulutust tekkinud, kui kostja 1 oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. Kuna kostja 1 ei tasunud oma võlgnevust, esitas hageja esindaja OÜ võlgnevuse tasumise nõude SV`ile. Nõude esitamise aluseks oli kostjaga 2 sõlmitud käendusleping, mille punkti 1 kohaselt kohustus kostja SV juhul, kui OÜ ei täida hoiulepingust tulenevat kohustust tasuda kaupade hoiusumma tähtaegselt ja nõuetekohaselt, tasuma ise kogu võla koos intresside ja viivistega. 07.05.2007.a esitas hageja kohtule avalduse nõude suurendamiseks. Hageja suurendas oma nõuet viiviste osas ajavahemiku eest hagi esitamisest, s.o alates 24.10.2006.a kuni 07.05.2007.a 31 331,00 krooni võrra. Seoses eeltooduga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 161 247,98 krooni, hüvitise tekitatud kahju eest 13 319,08 krooni ja viivised 36 331,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

MENETLUSE KÄIK

Kostjale SV`ile, kes on ühtlasi kostja OÜ seaduslik esindaja, on kohtuistungi toimumise aeg isiklikult allkirja vastu teatavaks tehtud. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjaid on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku

põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 883 kohaselt kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. VÕS § 884 lg 1 järgi on hoidjal õigus saada tasu (hoiutasu) üksnes juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud või kui asjaolude kohaselt võib eeldada tasu maksmist. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, lg 2 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele võlgnevus 161 247,98 krooni, hüvitis tekitatud kahju eest 13 319,08 krooni ja viivised 36 331,00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.