Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-07-24185

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansa Liising kostja 07.03.2002. a Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 15 000 krooni lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kasutatud krediidilimiidi eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi vastavalt lepingule ja hageja hinnakirjale 16% aastas. Kostja kohustus vastavalt lepingule tasuma üks kord kuus maksepäeval, milleks lepingu kohaselt oli kuu 5. kuupäev, intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja tagastama kasutatud krediidilimiiti püsimakse suuruses summas, milleks lepingu kohaselt oli 600 krooni kuus. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 11540,49 Eesti krooni väärtuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 3.4. ja 3.6. Hageja teavitas kostjat 02.04.2007. a kirjalikult lepingust tulenevast võlgnevusest ja nõudis võlgnevuse tasumist hiljemalt 16.04.2007. a. Hageja teavitas kostjat asjaolust, et võlgnevuse tasumata jätmisel pöördub hageja kogu lepingust tuleneva võlgnevuse väljanõudmiseks kohtu poole. Leppetrahvi on hagejal õigus kostjalt nõuda vastavalt lepingu punktile 3.5. ning hageja hinnakirjale. Vastavalt hageja hinnakirjale nõuab hageja 50 krooni võlgnevusest teatamise kirja eest, kui võlgnik on oma lepingujärgsete maksetega võlgnevuses olnud 35 päeva ja 230,81 krooni hageja poolt Ego lepingu ülesütlemise tõttu (st 2% tasumisele kuuluvalt summalt, sh intressid, põhiosad ja muud võlad, minimaalselt 200 krooni). Seisuga 01.06.2007. a moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 11882,86 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 11540,49 krooni, intressivõlgnevus 61,56 krooni ja leppetrahv 280,81 krooni. Intressi arvestamist alustas hageja 05.05.2007. a ning hageja lõpetas intressi arvestamise lepingu ülesütlemise päeval 17.05.2007. a. 23.12.2003. a sõlmiti AS-i Hansapank ja Liisingu vahel Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest AS-i Hansa Liising Eesti õiguste ja kohustuste ülevõtmise leping, mille p 1 kohaselt andis Liising Ego lepingust tulenevad Liisingu õigused ja kohustused üle AS-ile Hansapank. Kuna kostja ei ole oma lepingust tulenevaid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt kokku 11 882,86 krooni väljamõistmist. Peale selle nõuab hageja kostjalt alates hagi esitamisest (28.06.2007) viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht Kohus saatis 18.06.2007 kostjale hagiavalduse koos lisadega ning kohustas teda kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (tl 9). Kostja on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud 02.08.2007. a (tl 14), kuid ei ole saatnud kohtule kirjalikku vastust. 2 (4)

2-07-24185

Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku vastuse andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl 12).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o hiljemalt 23.08.2007. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kuna kohtule teadaolevalt ei kuulu antud otsus tunnustamisele ega täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki, sellepärast märgib kohus selles üksnes õigusliku põhjenduse. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kuna kostja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ega tasunud kokkulepitud summasid kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest; lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

3 (4)

2-07-24185

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi on õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega ning tõendatud hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega. Hagiavaldusele lisatud tõendid tõendavad kostja poolt kohustuste rikkumist ja hageja nõuet 11882,86 krooni ulatuses, sellest laenuvõlgnevus 11540,49 krooni, intressivõlgnevus 61,56 krooni ja leppetrahv 280,81 krooni. Käesoleval hetkel on VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määraks 11 (7 + 4) % aastas. TsMS § 173 lg 1 ja 3 sätestavad muu hulgas, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Lembit Käis Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.