Kohtuasja number
2-06-13229
Otsuse kuupäev
24.september 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS K(reg.kood XXX, XXX) hagi TT(isikukood XXX, XXX) ja KK(isikukood XXX, XXX) vastu 32 040,16 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
31.august 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja MM ja kostja TT
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt TT ja KK AS K kasuks 29 538,16 EEK (kakskümmend üheksa tuhat viissada kolmkümmend kaheksa krooni ja 16 senti). Menetluskulud jätta täies ulatuses võrdsetes osades TT ja KK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 22.03.2004 sõlmisid AS K ja TT liisinglepingu nr XXX, mille esemeks oli maastur XXX, ehitusaasta 2001. Lepingust ja lepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus AS K omandama TT poolt valitud vara ning andma vara lepingu perioodiks TT valdusesse ja kasutusse. TT aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud omale lepinguga võetud kohustusi, jättes tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed. 25.08.2004 saatis hageja kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust ettenähtud aja jooksul. Kostja võlgnevust nõutud tähtajaks ei kustutanud, mistõttu hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Lepingust tulenevad nõuded kostja vastu olid järgmised:
kostja poolt tähtajaks tasumata liisingumaksed summas 14 537,58 krooni; kostja poolt tasumata kindlustusmaksete võlgnevus summas 1 113 krooni, hageja poolt seoses vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused kokku summas 22 340,17 krooni, millest on lahutatud jäämaksumuse ja müügihinna vahest saadud summa 5 950,59 krooni. Seega on hageja nõue vara realiseerimisega seotud kulutuste summas 16 389,59 krooni. Hageja nõue kostja vastu oli kokku summas 32 040,16 krooni. 22.05.2004 sõlmiti hageja ja KK vahel käendusleping nr XXX, mille alusel võttis KK endale kohustuse tagada solidaarselt võlgnikuga lepingust tulenevate võlgniku kohustuste kohane ja täielik täitmine. 15.09.2006 esitatud arvamuses vähendab hageja nõuet kostjate vastu 29 538,16 kroonini, millest: tasumata liisingumaksed summas 12 125,58 krooni vara realiseerimisega kantud otsesed kulutused kokku 22 340,17 krooni (sõiduki müügiteenus 7 627,12 krooni, varale teostatud remonttööd 12 213,05 krooni, tagastusteenus 2 500 krooni) Kostjate vastuväited. Kostjad hagi ei tunnista. Liisinglepingust tulenevalt oli tegu kasutusrendilepinguga. Seoses makseraskustega leppisid pooled kokku, et leping lõpetatakse ja vara tagastatakse. Liisingueseme tagastamisel 10.10.2004 kostjatele lisakulutuste aruannet ei esitatud. Arve lisakulude tasumiseks saadeti alles 14.10.2005. Vara üleandmisel ei teavitatud kostjat lisakulude tekkimise võimalusest. Kuna hageja kohe lisakulude tasumist ei nõudnud, siis ei saa välistada, et vara on peale üleandmist edasi kasutatud ning asja väärtus vahepeal vähenenud. Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 sätestab, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles. Vaidlus puudub selles, et TT jättis lepingu alusel tasumisele kuuluvad maksed tasumata ning AS K ütles lepingu üles. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisinglepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi 4.lõike järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, väljaarvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 3.7 kohaselt on liisinguvõtja kohustatud ülesütlemise korral hüvitama liisingueseme võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud (sh liisingueseme valduse üle võtmine, liisingueseme hoidmine, liisingueseme müügikõlblikuks seadmine). Hageja on esitanud kohtule andmed (t.lk 58-59) TT poolt tasumata arvete kohta(rendimaksed ja kindlustusmaksed kuni vara üleandmiseni liisinguandjale) summas 12 125,58 krooni.
Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nõutav summa oleks kostjate poolt hagejale hüvitatud. Hageja selgituse kohaselt ei olnud võimalik vara tagastamisel koheselt kostjale esitada lisakulutuste arvet, sest need kulutused ei olnud veel selleks hetkeks selgunud, millega tuleb nõustuda. Kulud oli täismahus võimalik kindlaks teha alles pärast liisingueseme võõrandamisest. Vara remondikulusid summas 12 213,05 krooni tõendab S AS-i poolt esitatud arve ja hageja konto väljavõte (t.lk 25-26) ning sõiduki müügiteenuse kulu summas 7 627,12 krooni tõendab arve ja konto väljavõte (t.lk 27-28). Et kostja poolt üleantud varal olid puudused, tõendab vara üleandmise-vastuvõtmise akt 20.10.2004 (t.lk 46). Seega oli liisingueseme müügikõlblikuks seadmisel tehtud kulutused põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kostja kahtlusi vara edasi kasutamises pärast selle üleandmist 10.10.2004. Liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme tagastamise kohta saatis hageja TT teatise 25.augustil 2004. Hagimaterjalidest nähtub, et liisingueseme tagastamiseks kasutas hageja OÜ R teenust. Teenuse eest tasus hageja teenuseosutajale 2 500 krooni. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et hageja nõue TT vastu summas 29 538,16 krooni on põhjendatud. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise või leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tuginedes käenduslepingule palus hageja oma kirjas 14.10.2005 kostjal Kristel Kõrgmaal võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja käenduslepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või –kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.