Tsiviilasi nr.2-07-8218
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.september 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-8218
Tsiviilasi
AS X hagi U. L. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja : AS X Hageja volitatud esindaja : K K Kostja : U. L.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §58 lg.1 ning TsK §173, §190 ja §222 ning TsMS §162, §174 lg.1, §§434-§436, §440, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi U. L. vastu täies ulatuses. Välja mõista U. L. (is.kood xxxxxxxxxx) liitumislepingu järgne põhivõlgnevus summas kaks tuhat viissada kolmteist (2 513) krooni 88 senti ja viivis summas kaks tuhat viissada kaksteist (2 512) krooni 88 senti; AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (24.09.2007.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja avaldab, et 20.12.1999.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esindaja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 2 513.88 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub esindaja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest summas 2 512.88 krooni. Menetluskuludena palub hageja esindaja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja esindajakulu summas 1 008.37 krooni. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses, kinnitades liitumislepingust tuleneva kohustuse olemasolu, tema poolt lepingujärgsete maksekohustuste täitmata jätmist ning hageja nõude arvestuslikku õigsust. Samas viitab kostja asjaolule, et viibib juba pikemat aega kinnipidamiskohas, mistõttu ta ei oma sissetulekut ega sa ka võlgnevust tasuda. Kostja avaldab, et saab oma seisukohad võlgnevuse tasumistähtaegade osas kujundada alles pärast kriminaalasjas tehtava kohtulahendi jõustumist või – kinnipidamiskohast vabanemist.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus
Tehingu sõlmimisajal kehtinud “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 53/94889) §58 lg.1 ja alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.9/ ja poolte poolt asjaolu omaksvõtuga (tõend TsMS §231 lg.2 tähenduses) on tõendatud, et 20.12.1999.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). “Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse” (VÕS RakS) (RT 53/022375) §2 ja §11 sätestavad, et võlasuhetele, mis on tekkinud enne 01.juulit 2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kuna hageja põhivõla nõue hõlmab perioodi enne daatumit 01.07.2002.a. ning viivisenõue ka pärast seda tähtpäeva, viitab kohus otsuse materiaalõigusliku põhistuse selguse huvides asja lahendamisel paralleelselt nii varemkehtinud seadusele s.o. “Tsiviilkoodeks” (TsK) kui ka kehtivale seadusele s.o. VÕS.. TsK §173 /VÕS §76 lg.1/ kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 4.1.2. /tl.17/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.1112/ ja poolte poolt asjaolu omaksvõtuga on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt ning võlgneb seisuga 02.03.2007.a. tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest hagejale 2 513.88 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud. TsK §190 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga (trahv, viivis /VÕS §113, §158/) ning TsK §231 lg.1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest võlausaldajale viivist. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 7.7., on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 02.03.2007.a. viivise suuruseks 31 802.10 krooni, kuid vähendanud viivist ja nõudnud kostjalt põhivõlaga ligilähedaselt samaväärses summas, s.o. 2 512.88 krooni suuruse viivise väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. TsK §222 lg.1 /VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,6/ sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest võlguolev summa 2 513.88 krooni ja viivis summas 2 512.88 krooni. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.5/ ja
esindajakulu (esinduskokkuleppe alusel /tl.21/) summas 1 008.37 krooni, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Kaldma kohtunik 24.09.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.