Muud › Muud hagiasjad

29.06.2004 üldkoosolek ei ole käsitatav korduva koosolekuna, sest osa ühistu liikmeid ei saanud teateid 08.06.2004 üldkoosoleku kohta; puudus vastavasisuline teade teadetetahvlil; ei koostatud koosoleku protokolli; korduv koosolek ei olnud kutsutud kokku kahe nädala jooksul vastavalt põhikirja punktile 26. Ka dokumentide esitamisel uute juhatuse liikmete registrisse kandmiseks ei esitatud registripidajale andmeid esmase üldkoosoleku kohta. 08.06.2004 koosoleku protokoll ei vasta põhikirja punktidele 25 ja 30: allkirjad üldkoosoleku nimekirjale olid pandud siis, kui dokumendil puudus pealkiri. Liikmetelt võeti allkirjad, selgitamaks, kes osaleb initsiatiivgrupi poolt kokkukutsutaval koosolekul, alles hiljem lisati nimekirjale pealkiri. Seega on tegemist võltsitud dokumendiga. Juhatuse ja revisjonikomisjoni esimehed informeerisid kohalviibijaid sellest, et kõnealused koosolekud on kokku kutsutud seaduse ja põhikirja olulise rikkumisega. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. GÜ Ristiku 95 liikmete üldkoosolek oli kokku kutsutud initsiatiivgrupi poolt vastavalt põhikirja punktile 22 ja mittetulundusühingute seadusele, kuna juhatus ignoreeris initsiatiivgrupi nõuet kokku kutsuda üldkoosolekut. Initsiatiivgrupi poolt tähitult saadetud teadet juhatus vastu ei võtnud ja seetõttu anti teade üle juhatuse liikmele 29.04.2004. Vastavalt põhikirja punktile 23 saadeti igale liikmele vastav kiri, üksnes kaks kirja tulid tagasi märkega „ei ela/asu aadressil“. 08.06.2004 koosolekule registreerus 17 ühistu liiget. Üldkoosolekut alustas A. Karagjaur, kes teatas osalejatele, et üldkoosolek ei ole seetõttu otsusevõimeline. Teatati teistkordse üldkoosoleku läbiviimisest ja koosolek lõpetati. Vastavalt põhikirja punktile 26 ei olnud üldkoosolek kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma. Teistkordse üldkoosoleku toimumise ajaks määrati 29.06.2004, juhindudes seejuures mittetulundusühingute seaduse sätetest, kuna põhikirja nõude täitmine osutus võimatuks. Kõikidele liikmetele saadeti kutsed sama tekstiga kui 08.06.2004 üldkoosoleku kutsed. Ainult neli kirja tulid tagasi märkega „ei ela/asu aadressil“. Koosolekule registreerus 33 liiget. 08.06.2004 ja 29.06.2004 üldkoosoleku protokollides on märgitud sama päevakord, 29.06.2004 protokollis on märge, et koosolek on teistkordne. Puuduvad õiguslikud alused, mis kohustaksid märkima kutses seda, et tegemist on teistkordse üldkoosolekuga, samuti ei pea teistkordse koosoleku protokollis kajastuma esimese üldkoosoleku toimumine, esimese üldkoosoleku toimumine nähtub esimese üldkoosoleku protokollist. Kuivõrd 29.06.2004 üldkoosolek oli sama päevakorraga kui 08.06.2004 toimunud üldkoosolek ja kui teine üldkoosolek järgneb esimesele, siis on mõistlik lugeda see koosolek teistkordseks üldkoosolekuks, kuigi see toimus kolme, mitte kahe nädala jooksul nagu põhikirjas sätestatud. Kuna üldkoosoleku kutsus kokku initsiatiivgrupp, siis on ka loomulik, et üldkoosoleku viib läbi initsiatiivgrupi liige. Üldkoosoleku juhtimise võttis enda peale A. Karagjaur ja protokollijaks oli B. Mihhanjuk, keegi 29.06.2004 üldkoosolekul osalejatest ei olnud selle vastu. Kuna protokollijaks oli B. Mihhanjuk, ei saanud protokolli ette valmistada ja sinna muudatusi teha A. Karagjaur. Hageja väide, et 08.06.2004 üldkoosoleku protokolli ja sellele lisatud üldkoosolekul osalejate nimekirja näol on tegemist võltsinguga ning et see on koostatud alles 18.08.2004, on tõendamata. Samas on hageja taotlenud 08.06.2004 koosoleku osas tunnistajate ülekuulamist. Üldkoosolekule ilmunud isikute registreerimislehele on pealdis trükitud eesti keeles ja selle tõlge on kirjutatud vene keeles, seega ei ole mingit alust arvata, et nimekiri on tehtud hiljem. A. Lill, V. Babitš ja teised revisjonikomisjoni liikmed olid 08.06.2004 ja 29.06.2004 toimunud üldkoosolekutel kohal, kuid keeldusid üldkoosolekule registreerimisest, käitusid koosolekul ebaviisakalt ja väljakutsuvalt ning kui nägid, et neil ei õnnestu üldkoosolekut nurjata, lahkusid ja nendega koos rühm inimesi. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude tunnistada kehtetuks GÜ Ristiku 95 29.06.2004 üldkoosoleku otsused. Kohtunikuabi kandeotsust puudutava A. Lille nõude jättis kohus seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata.

GÜ Ristiku 95 põhikirja punkti 22 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul, hiljemalt juunikuus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/15 ühistu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kohus leidis, et ühistu liikmete (initsiatiivgrupi) poolt 29.04.2006 GÜ Ristiku 95 juhatuse liikmele V. Startšenkole üle antud kirjalik nõue üldkoosoleku kokkukutsumise kohta tõendab ühistu liikmete tahet kutsuda kokku üldkoosolek. Kohus ei nõustunud hagejatega, et nimetatud dokumenti tuleb pidada võltsituks, kuna kuu nimetus selles oli parandatud. Tõendeid selle kohta, nagu oleksid liikmed oma nõudest hiljem taganenud, kohtule ei esitatud, mistõttu ei pidanud kohus võimalikuks jätta seda dokumenti tõendina arvestamata (TsMS § 277 lg 1). Kohus asus seisukohale, et kuna juhatus ei võtnud vastu tähitud kirjaga saadetud taotlust, ei olnud mõistlik nõuda uue allkirjastatud taotluse esitamist. Kohus pidas tõendatuks 08.06.2004 üldkoosoleku kokku kutsumist. Ka asjaolu, et 08.06.2004 üldkoosolekuks koguneti määratud kohas Ehte 9 trepil ja mitte hoone sees, ei muuda üldkoosolekut kehtetuks. Kohus ei pidanud võimalikuks lugeda võltsituks 08.06.2004 üldkoosoleku protokolli ja osalejate nimekirja. See, et nimekirja pealdisesse on täiendavalt käsitsi kirjutatud pealdis ka vene keeles, ei anna selleks alust. Hagejate väide, et protokoll on koostatud 18.08.2004, jäi paljasõnaliseks. Esitatud tõendite, s.h tunnistajate ütluste, põhjal asus kohus seisukohale, et kutsed 08.06.2004 üldkoosolekule saadeti ühistu liikmetele põhikirja olulise rikkumiseta. Hagejate väide, et osad ühistu liikmed kutseid ei saanud, ei lükka ümber kostja väidet, et kutsed on vastavalt ühistu liikmete nimekirjale saadetud. Asjas on tõendatud, et ka hagejad viibisid koosolekul, kuigi nende allkirju registreerimislehel ei ole. Asja kohtuliku arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et üldkoosolekul oleks vaidlustatud asjaolu, et koosolekut asus juhatama initsiatiivgrupi liige A. Karagjaur. Sellest järelduvalt oli üldkoosolek sellega nõus. GÜ Ristiku 95 põhikirja punkti 25 järgi juhatab üldkoosolekut juhatuse esimees või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja, punkti 30 kohaselt kirjutavad protokollile alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kohaselt oli koosoleku juhataja A. Karagjaur ja protokollija B. Mihhanjuk. Kohus asus seisukohale, et 08.06.2004 üldkoosolek tuleb lugeda toimunuks seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korra oluliste rikkumisteta. 08.06.2004 üldkoosoleku protokolli kohaselt toimub uus üldkoosolek 29.06.2004. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. GÜ Ristiku 95 põhikirja kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest kirja teel ette teatama vähemalt 15 päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Kohus nõustus hagejatega, et rikutud on põhikirja punkti 26, mille kohaselt kutsutakse korduskoosolek kokku kahe nädala jooksul. 29.06.2004 üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks ei ole mõistlik lugeda seda, et uue üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitati ühistu liikmeid ette 20 päeva. See aeg ei ole ülemäära pikk ja on kooskõlas põhikirja punktiga 23. Üldkoosolek kutsuti kokku mõistliku tähtaja jooksul, mistõttu ei rikutud ühistu liikmete õigusi. Kuivõrd 29.06.2004 üldkoosoleku näol oli tegemist teistkordse üldkoosolekuga, mis nähtub ka üldkoosoleku protokollist, ei ole osavõtjate arv põhikirja punktist 26 tulenevalt oluline. GÜ Ristiku 95 põhikirja punkti 30 kohaselt koostatakse üldkoosoleku kohta protokoll, millele lisatakse üldkoosolekust osavõtnud ja esindatud liikmete nimekiri. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Põhikiri ei näe ette protokollija valimist, seega on ainetu hageja viide protokollija valimise vajalikkusele. Kohus nõustus hagejatega selles, et korduva üldkoosoleku protokollis võiks olla märgitud ka esimese koosoleku toimumise aeg, kuid selle puudumine ei saa olla üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Kuigi kohus nõustus hagejatega, et nii 08.06.2004 kui 29.06.2007 üldkoosoleku läbiviimisel ei ole järgitud GÜ Ristiku 95 põhikirjas sätestatut piisava hoolikusega, ei pidanud ta hagejate poolt esile toodud rikkumisi sedavõrd olulisteks, et tooksid kaasa 29.06.2004 üldkoosoleku otsuste kehtetuse.

Apellatsioonkaebuse põhjendused Vladimir Babitš palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata nõue lugeda kehtetuks GÜ Ristiku 95 29.06.2004 üldkoosoleku otsused. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel kohtuliku arutluse käigus tõestatud fakte ja toimikus olevaid dokumente, võttis arvesse oletusi ning kostja väiteid, mis ei ole millegagi tõestatud. Apellant on endiselt seisukohal, et ei ole alust lugeda 29.06.2004 üldkoosolekut teistkordseks, sest koosoleku kokkukutsumise teates on selgelt näha, et tegemist on esmase koosolekuga. Samuti on kostja poolt esitatud kirjadest näha, et koosolekust teatati ette kaheksa päeva, mitte kakskümmend, nagu kohus oma otsuses ekslikult märgib. Apellant peab oluliseks rikkumiseks seda, et koosolekute protokollidele kirjutas alla isik, kes vastavalt GÜ Ristiku 95 põhikirja punktile 25 ei omanud õigust seda teha. A. Karagjaur ei olnud juhatuse esimees ega ka liige, ta ei olnud üldkoosolekutel valitud koosolekuid juhtima. Kohus ei suhtunud piisava tähelepanuga hagejate põhjendustesse lugeda 08.06.2004 koosoleku protokoll võltsinguks. Põhjust lugeda koosoleku protokoll võltsinguks annavad kohtuliku arutuse käigus tõestatud järgmised asjaolud. Protokollis toodud sündmused ja faktid ei vasta tegelikkusele. A. Karagjaur, kirjutades protokollile alla kui koosoleku juhataja, omistas endale volitusi, mida tal vastavalt põhikirja punktile 25 ei olnud. Kohtuliku arutluse käigus ei leidnud tõendamist koosoleku läbiviimine protokollis näidatud aadressil ja vastavalt ka selle protokolli koostamine 08.06.2004. Koosoleku protokoll on tekkinud peale 09.08.2004 määrust, milles kohtunikuabi palus esitada 08.06.2004 koosoleku protokoll, mis esitati registriosakonnale alles 18.08.2004. See, et kohtuliku arutluse käigus ei ole tõestatud asjaolu, et 08.06.2004 koosoleku protokoll oli koostatud peale 09.08.2004, ei saa olla aluseks järeldusele, et protokoll ei ole võltsitud. Peale selle kahtleb apellant ka initsiatiivgrupi tahtes kokku kutsuda üldkoosolek, kuna A. Karagjauri poolt juhatusele üle antud vastavasisulises nõudes on tehtud parandusi koosoleku tähtaegades. Kohtuliku arutluse käigus ei leidnud tõestamist, et keegi initsiatiivgrupist oma tahet polnud muutnud, pigem viitasid asjaolud vastupidisele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ta neid. TsMS §230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus kuulas üle kolm tunnistajat, kes andsid vastakaid ütlusi, kuid neist ütlustest ei olnud võimalik teha apellandi väidetud järeldust. Kohus kuulas vande alla üle ka kostja seadusliku esindaja, kes kinnitas kutsete saatmist. Ka leidis asjas tõendamist, et nii apellant kui teine hageja olid mõlemad koosolekutest teadlikud. Asjaolu, et protokollile kirjutas alla isik, kes ei olnud juhatuse liige, vaid koosolekut kokku kutsunud ühistu liikmete grupi juht, ei ole käsitatav, arvestades koosoleku kokkukutsumise asjaolusid, olulise rikkumisena. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, nagu ei oleks 29.06.2004 üldkoosolek olnud teistkordne koosolek, mis on pädev vastu võtma otsuseid olenemata esindatud liikmete arvust (põhikirja punkt 26). Kohus leidis õigesti, et menetluslikud rikkumised ei olnud nii olulised, et tooksid kaasa vastuvõetud otsuste kehtetuse. Kohus märkis otsuses ekslikult, et liikmeid teavitati korduskoosolekust ette 20 päeva, kuigi pidas selle all silmas kahe koosoleku vahelist aega, mille vastavust põhikirja nõuetele ka hindas (punkti 26 kohaselt kutsutakse uus üldkoosolek kokku kahe nädala jooksul). See aga ei ole eksimus, mis muudaks otsuse lõppjärelduse ebaõigeks.

Maakohtul ei olnud alust pidada 08.06.2004 üldkoosoleku protokolli võltsituks. Selles osas on menetluse käigus tuvastatud, et ühistu liikmed on koosoleku pidamise kohta kohale tulnud, kuid koosolek jäi kvoorumi puudumisel toimumata. Ka hageja ise on ühistu liikmete kogunemist kinnitanud (kaudselt ka väitega, et koosoleku kokkukutsumise korda ei järgitud). Pealegi ei ole hageja väitnud, et protokollis sisalduvad andmed (kohaletulnute arv jm) ei vastaks tõele, vaid tuginenud eelkõige asjaolule, et protokoll on koostatud hiljem. Apellandi kahtlused, kas nn initsiatiivgrupil oli ka tegelikult tahe üldkoosolek kokku kutsuda, ei võimalda teha asjas teistsugust otsustust. Ühtegi tõendit selle kohta, et erakorralist üldkoosolekut kokku kutsuda ei soovitud, ei ole kohtule esitatud.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

M. Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.