Muud › Muud hagiasjad

mittetulundusühingute seaduse § 20 p 5 ja GÜ põhikirja p 23 rikkumistega ja seega ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Hagejate väidete kohaselt osa ühistu liikmeid ei saanud teateid XXX koosoleku kokkukutsumise kohta, samuti ei olnud välja pandud kuulutust garaaži teadetetahvlile ja koosolekul ei olnud kvoorumit. Seda, et lugeda XXX toimunud üldkoosolek korduvaks üldkoosolekuks (esimene toimus 08.06.2004.a.) ei ole põhjendatud, sest osa ühistu liikmeid ei saanud teateid 08.06.2004.a. koosoleku kokkukutsumise kohta, puudus vastavasisuline teade teadetetahvlil, ei koostatud koosoleku protokolli, korduv koosolek ei olnud kutsutud kokku kahe nädala jooksul vastavalt põhikirja punktile 26. Ka dokumentide esitamisel uute juhatuse liikmete registrisse kandmiseks ei olnud kostja poolt registripidajale esitatud andmeid esmakordselt kokku kutsutud üldkoosoleku kohta. XXX protokollist ega üldkoosoleku kutsest ei nähtu, et tegemist oleks olnud korduva üldkoosolekuga. Samuti ei nähtu protokollist, millal toimus esmane üldkoosolek. Samuti oli rikutud üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimise korda. Üldkoosolekut juhatas A.K ise, kes keeldus juhataja valimisest ja teatas, et protokoll on ette valmistatud ja ta täiendab üldkoosoleku protokolli ise koosoleku käigus. Seepeale lahkus osa kohalviibijaist. Samuti leiab hageja A.L, et 08.06.2004.a. asjas esitatud protokoll ei vasta põhikirja p 25 ja 30. Hageja leiab, et nimetatud dokument on võltsitud. Ka väidab hageja A.L, et allkirjad 08.06.2004.a. üldkoosoleku nimekirjale olid pandud, kui dokumendil puudus pealkiri. Liikmetele selgitati vajadust allkirja andmiseks, et selgitada, kes osaleb initsiatiivgrupi poolt kokkukutsutaval koosolekul, alles hiljem lisati nimekirjale pealkiri „Initsiatiivgrupi poolt kutsutud 08.06.2004.a. GÜ erakorralise üldkoosoleku osalejate nimekiri“. Seega tegemist võltsitud dokumendiga. Hageja A. Le hagiavalduse kohaselt on juhatuse ja revisjonikomisjoni esimehed informeerinud kohalviibijaid sellest, et kõnealused koosolekud on kokku kutsutud MTÜS ja põhikirja oluliste rikkumistega. Hageja A.Li palus tunnistada kehtetuks Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi kandeotsus 02.09.2004.a. nr XXX, teha selle kohta kanne GÜ registrikaardile ja taastada kanne, mille kohaselt juhatuse liikmeteks olid kantud: E Š , V S , A S , M K ja I A , millise nõude hageja võttis kirjaliku avalduse kohaselt tagasi. Kostja seisukoht Kostja poolt kohtule 27.10.2004.a. esitatud vastuväite ja selle 03.11.2005.a. täienduse kohaselt kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. GÜ liikmete üldkoosolek oli kokkukutsutud initsiatiivgrupi poolt vastavalt GÜ põhikirja p 22 ja mittetulundusühingute seadusele, kuna juhatus ignoreeris initsiatiivgrupi nõuet kokku kutsuda üldkoosolekut. Initsiatiivgrupi poolt tähitult saadetud teadet juhatus vastu ei võtnud ja seetõttu anti teade üle juhatuse liikmele 29.04.2004.a. Vastavalt GÜ põhikirja p 23 saadeti igale liikmele vastav kiri, üksnes 2 kirja tulid tagasi märkega „ei ela/asu aadressil“. 08.06.2004.a. üldkoosolekule registreerus 17 ühistu liiget. Üldkoosolekut alustas A.K, kes teatas osalejatele, et üldkoosolekule kogunes ainult 17 liiget ja seega üldkoosolek ei ole otsusevõimeline, teatati teistkordse üldkoosoleku läbiviimisest ja koosolek lõpetati Vastavalt põhikirja p 26 ei olnud üldkoosolek kvooruminõude mittesaavutamise tõttu pädev otsuseid vastu võtma. Teistkordne üldkoosolek määrati XXX juhindudes MTÜS sätetest, kuna põhikirja nõude täitmine osutus võimatuks. Kõikidele liikmetele saadeti kutsed sama tekstiga kui 08.06.2004.a. üldkoosoleku kutsetes. Ainult 4 kirja tulid tagasi märkega „ei ela/asu aadressil“. Koosolekule registreerus 33 liiget.

Kostjad on seisukohal, et kuivõrd 29.06. üldkoosolek on sama päevakorraga kui 08.06. toimunud üldkoosolek ja kui teine üldkoosolek järgneb esimesele, siis on mõistlik lugeda see koosolek teistkordseks üldkoosolekuks, kuigi see toimus kolme, mitte kahe nädala jooksul, nagu põhikirjas sätestatud. Kostja leiab, et kuna üldkoosoleku kutsus kokku initsiatiivgrupp, siis on ka loomulik, et üldkoosoleku viib läbi initsiatiivgrupi liige. Üldkoosoleku juhtimise võttis enda peale A.K ja protokollijaks oli B.M, keegi XXX üldkoosolekul osalejatest ei olnud selle vastu. Kuna protokollijaks oli M, ei saanud protokolli ette valmistada ja sinna iseseisvalt muudatusi teha A.K. Hageja väide, et 08.06.2004.a. üldkoosoleku protokolli ja sellele lisatud üldkoosolekul osalejate nimekirja näol on tegemist võltsinguga ning et see on koostatud alles 18.08.2004.a. , on kinnitamata. Samas on hageja taotlenud 08.06.2004.a. koosoleku osas tunnistajate ülekuulamist. Üldkoosolekule ilmunud isikute registreerimislehele on aga pealdis trükitud eesti keeles ja selle tõlge on kirjutatud vene keeles, seega ei ole mingit alust arvata, et nimekiri on tehtud hiljem. A.L, V.B , V.B ja teised revisjonikomisjoni liikmed olid 08.06 ja 29.06 toimunud üldkoosolekutel kohal, kuid keeldusid üldkoosolekule registreerimisest, koosolekul käitusid ebaviisakalt ja väljakutsuvalt ja kui nägid, et nendel ei õnnestu üldkoosolekut nurjata, lahkusid ja nendega koos rühm inimesi. Kostja leiab, et kuna A.L on oma osamaksu võõrandanud ja ühistust välja arvatud, ei saa ta nõuda vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooled vaidlevad selle üle, kas põhikirjaga.

XXX GÜ üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse või

MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. GÜ põhikirja p 22 kohaselt kutsub üldkoosoleku kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul, hiljemalt juunikuus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/15 ühistu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Asjaolu, et ühistu liikmed (edaspidi initsiatiivgrupp) on esitanud GÜ-le põhjust äranäitava nõude üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, milline on üle antud juhatuse liikmele V.S 29.04.2004.a., on tõendamist leidnud ühistu liikmete kirjaliku nõudega GÜ juhatusele (t lk 111-114). Hageja leiab, et kõnealune dokument on võltsitud, sest dokumendi tekstis on sõna märts asendatud sõnaga mai. Teise poole seletustest tuleneb, et paranduse on teinud dokumendi koostaja, sest juhatusele tähitult saadetud dokumenti vastu ei võetud, mispeale anti see kätte juhatuse liikmele 29.04.2004.a. Kohus leiab, et kõnealuse dokumendiga on tõendamist leidnud ühistu liikmete tahe kutsuda kokku ühistu üldkoosolek juhindudes põhikirja p 22. Asjaolu, et taotlusel on muudetud tähtaega, saab järeldada üksnes liikmete jätkuvat tahet kutsuda kokku ühistu üldkoosolek, vastasel juhul ei oleks taotlust 29.04.2004.a. juhatuse liikmele üle antud. Millegagi pole tõendatud, et kõnealusele dokumendile allakirjutanud ühistu liikmed oleksid aprillikuus oma tahtest taganenud. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et vaidlusaluse dokumendi võltsitus ei ole piisavalt põhistatud ja puudub alus selle dokumentaalse tõendina arvestamata jätmiseks (TsMS § 277 lg 1). Kohus leiab arvestades asjaolu, et tähitud kirjaga saadetud taotlust juhatus vastu ei võtnud, nagu asja kohtuliku arutamise käigus on ilmnenud, ei olnud juhatusel mõistlik nõuda initsiatiivgrupilt uue allkirjastatud taotluse esitamist.

Asjaolu, et initsiatiivgrupp oli kokku kutsunud 08.06.2004.a. GÜ üldkoosoleku, on tõendatud üldkoosoleku protokolli ja registreerimislehega (t lk 92-95). Tunnistajate E.L , V.V ütlustega leiab kinnitust, et kutsed üldkoosolekule saadeti. Tunnistaja V.V ütlustega on kinnitamist leidnud, et ka hageja V.B viibis koosolekul, asja materjalidest nähtuvalt ta aga vastaval registreerimislehel ei registreerunud ja tema enda kinnitusel kutset üldkoosolekule ei saanud. Tunnistaja V.Vi ütluste kohaselt ka tema ei registreerunud XXX üldkoosolekule. Asjaolu, et liikmetele F ja Š saadetud kutsed on tagastatud saatjale, kuna ei ela nimetatud aadressil, on tõendamist leidnud toimiku materjalidega (t lk 145-146). Tunnistaja O.V ütluste kohaselt tema kutset saanud ei ole. Asjaolu, et kõnealusel üldkoosolekul viibis ka hageja A.L, kes samuti ei registreerunud üldkoosolekule, nähtub tema poolt antud seletustest. Kohus, hinnanud osundatud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et usaldusväärseks tuleb pidada kostja väidet, et kutsed ühistu liikmetele 08.04.2004.a. üldkoosolekule siiski saadeti. Hagejate väide, et osad ühistu liikmed ei ole saanud kutset üldkoosolekule, ei ole piisavalt usaldusväärne ega lükka ümber kostja väidet, et kutsed vastavalt liikmete nimekirjale ühistu liikmetele siiski saadeti. Kohus peab vajalikuks märkida, et ei saa pidada nende ühistu liikmete käitumist hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks, kes on ilmunud määratud ajal määratud kohta üldkoosoleku pidamiseks, kuid ei registreeru koosolekule. Asjaolu, et teadet üldkoosolekute toimumise kohta ei olnud teadetetahvlil, ei oma tähtsust, sest ei seadusest ega põhikirjast sellist kohustust üldkoosoleku kokkukutsujale ei tulene, nagu kostja õigesti märgib. Asjaolu, et 08.06.2004.a. üldkoosolekuks koguneti määratud kohas trepil ja mitte hoone sees, ei muuda üldkoosolekut iseenesest kehtetuks. Oluline on, et liikmed kogunesid määratud ajal määratud kohas ja ei oma olulist tähtsust, kas üldkoosolekut peetakse hoones sees või väljaspool hoonet. Arvestades teadaolevat asjaolu, et ruumide kasutamine üldkoosoleku pidamiseks on üldjuhul tasuline, oli ilmselt ühistu enda huvides olukorras, kus kvoorumi puudumise tõttu üldkoosolekut pidada ei saanud, mitte kulutada rahalisi vahendeid rendikulude katteks. Kokkukutsutud 08.06.2004.a. üldkoosolekut asus juhatama initsiatiivgrupi liige A.K. Asjaolu, et seda oleks vaidlustanud üldkoosolek, asja kohtuliku arutamise käigus millegagi tõendamist leidnud ei ole. Sellest järeldub, et üldkoosolek oli sellega nõus ehk seda tuleb käsitleda üldkoosolekul osalenud (st ka registreerunud) liikmete soovina. GÜ üldkoosoleku protokolli ja registreerimise lehte arvestades tuleb lugeda tõendatuks üldkoosoleku läbiviimine 09.06.2004.a. Osalenute nimekirjast (t lk 93-95) nähtub, et see dokument on 09.06.2004.a. üldkoosolekul osalejate nimekiri. Asjaolu, et nimekirja pealdisesse on täiendavalt vene keeles käsitsi kirjutatud pealdis ka vene keeles, ei anna alust lugeda seda dokumenti võltsituks. Millegagi pole tõendamist leidnud, et protokoll on vormistatud alles 18.08.2004.a., seega see hageja väide on oletuslik ja paljasõnaline. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et 08.06.2004.a. üldkoosolek tuleb lugeda toimunuks ilma seaduses ja põhikirjas sätestatud üldkoosoleku kokku kutsumise ja läbi viimise korra oluliste rikkumisteta. Osundatud üldkoosoleku protokolli kohaselt uus üldkoosolek toimub XXX Asja materjalidest nähtub, et XXX üldkoosolekule on saadetud ühistu liikmetele kutsed. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. GÜ põhikirja p 23 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest kirja teel ette teatama vähemalt 15 päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. GÜ põhikirja p 26 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole sätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kahe nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, olenemata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust. Eelnevast järeldub, et uus üldkoosolek tulnuks kokku kutsuda kahe nädala so 14 päeva jooksul, on aga kokku kutsutud 20 päeva pärast. Arvestades eeltoodut kohus nõustub hagejatega, et rikutud on põhikirja p 26. Arvestades osundatud seaduse- ja põhikirja sätteid koostoimes, leiab kohus, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks ei ole mõistlik lugeda seda, et uue üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitati ühistu liikmeid ette 20 päeva. See aeg ei ole ülemäära pikk ja on kooskõlas põhikirja p 23. Üldkoosolek on siiski kokku kutsutud mõistliku tähtaja jooksul ja ühistu

liikmete õigusi p 26 nimetatud tähtajast mittekinnipidamisega oluliselt rikutuks lugeda antud juhul, pole mõistlik. Kuivõrd XXX üldkoosoleku näol oli tegemist teistkordse üldkoosolekuga, ei ole osavõtjate arv põhikirja p 26 tuginedes määrava tähtsusega. GÜ põhikirja p 25 järgi üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees või liikmete soovil koosolekul valitud juhataja, p 30 kohaselt protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kohaselt (t lk 88) on koosoleku juhataja A.K ja protokollija B.M. Seda, et üldkoosolek oleks soovinud teist koosoleku juhatajat, asja kohtuliku arutamise käigus tõendamist leidnud ei ole. Järelikult tuleb lugeda, et kõnealusel üldkoosolekul A.K oli üldkoosoleku juhatajaks üldkoosolekul osalenud registreerunud liikmete soovi kohaselt. Samuti on olemas XXX toimunud üldkoosoleku protokoll. Sellest nähtub, et tegemist on teistkordse üldkoosolekuga ja selle üldkoosoleku juhatajaks on A K ja protokollijaks B M . GÜ põhikirja p 30 kohaselt üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele lisatakse üldkoosolekust osavõtnud ja esindatud liikmete nimekiri. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Põhikiri ei näe ette protokollija valimist, seega on ainetu hageja viide protokollija valimise vajalikkusele. Kohus nõustub hagejatega selles, et korduva üldkoosoleku protokollis võiks olla märgitud ka esimese koosoleku toimumise aeg, kuid selle puudumine ei saa olla üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohus nõustub hagejatega selles, et kõnealuste üldkoosolekute läbiviimisel ei ole järgitud GÜ põhikirjas sätestatut piisava hoolikusega, kuid hagejate poolt esile toodud rikkumised ei ole kohtu hinnangul sedavõrd olulise tähtsusega, mis annaksid alust lugeda kehtetuks XXX üldkoosoleku otsuseid. Arvestades asja materjale ja eeltoodut, asub kohus seisukohale, et XXXtoimunud üldkoosolek oli teistkordne ning hagejate nõue tunnistada XXX toimunud üldkoosoleku otsused kehtetuks, ei kuulu rahuldamisele. Hageja A.Le nõue tunnistada kehtetuks Tallinna Linnakohtu kohtunikuabi kandeotsuse 02.09.2004.a. nr XXX, teha selle kohta kanne GÜ registrikaardile ja taastada kanne, mille kohaselt juhatuse liikmeteks olid kantud: E Š , V S , A . M K ja I A , millise nõude hageja võttis tagasi (t lk 142-143). Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et A.Le osundatud nõue tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja on oma nõude tuginedes TsMS § 424 lg 1 ja 2 tagasi võtnud. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja leiab, et kuna hageja A.L on OÜ osamaksu võõrandanud ja ühistust välja arvatud, ei saa ta enam nõuda vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Kohus selle kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja esitatud hagi näol on tegemist tuvastushagiga ja osamaksu võõrandamine ja ühistust välja astumine ei välista seetõttu hageja õigustatud huvi lõppemist selles, kas vaidlusaluse üldkoosoleku otsus oli seaduse ja põhikirja rikkumise tõttu kehtetu või mitte. Menetluskulu Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, lg 3 kohaselt, kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kuivõrd hagi ei kuulu rahuldamisele, jäävad hageja kohtukulud hageja enda kanda. Kostja oma kohtukulude hüvitamist hagejalt nõudnud ei ole. Ene Tsefels Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.