Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Püssi Linnavalitsus on esitanud kohtule hagiavalduse Ž R vastu 50 442.15 krooni üüri – ja kommunaalteenuste võla, 7 742.71 krooni viiviste, 4 310.00 krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et vastavalt Püssi Linnavalitsuse ja Ž R vahel sõlmitud eluruumi üürilepingule nr.502 01.märtsist 1994.a. üüris Ž R Püssi Linnavalitsuselt eluruumi, aadressil xxx, mis koosnes omaette 2 – toalisest kõigi mugavustega korterist üldpinnaga 47,6 m2. Hagiavalduse kohaselt, kostja, Ž R, tema poolt üüritud elamispinna kasutamise eest üüri – ja kommunaalteenuseid regulaarselt ei tasunud, mille tõttu tekkis Ž R Püssi Linnavalitsuse ees üüri – ja kommunaalteenuste võlgnevus. 1999.a. juunis ostis Ž R korteri aadressil: xxx, kuhu asus samast ajast elama koos oma alaealise tütrega. Korteri, asukohaga: xxx , üürilepingu jättis Ž R Püssi Linnavalitsusega lõpetamata ning nimetatud elamispinnale jäi edasi elama Ž R abikaasa, kes eluruumi kasutamise aja eest üüri – ja kommunaalteenuste tasu ei maksnud. Samuti ei andnud Ž R korterit, asukohaga: xxx, Püssi Linnavalitsusele tagasi, millest tegi Püssi Linnavalitsus järelduse, et Ž R soovib edasi üürida korterit, asukohaga: xxx , selleks, et kindlustada elamispind oma lahutatud abikaasale. Seisuga 19.august 2005.a. moodustus Ž R üüri – ja kommunaalteenuste võlg Püssi Linnavalitsuse ees 50 442.15 krooni, milliselt summalt on Püssi Linnavalitsus arvestanud Ž R viivist 7 742.71 krooni. Hagiavalduses palub Püssi Linnavalitsus hagi rahuldada ning Ž R välja mõista 50 442.15 krooni üüri – ja kommunaalteenuste võlga, 7 742.71 krooni viiviseid, 4 310.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulusid.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, Ž R, kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl.34-38) tunnistab hagi osaliselt summas 11 111.15 krooni, millise summa moodustab kommunaalteenuste võlgnevus korteri, asukohaga: xxx , eest. Ülejäänud osas kostja, Ž R, hagi ei tunnista. Hagi palub rahuldada osaliselt. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Püssi Linnavalitsuse, lepinguline esindaja, S P, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Kohtuistungil loobus hageja esindaja, S P, osaliselt põhivõla nõudest, mille kohta esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku avalduse (tl.70). Kirjaliku avalduse kohaselt kuulub Ž R välja mõistmisele üür – ja kommunaalteenuste tasu korteri, asukohaga: xxx, eest 18 910.75 krooni ja korteri, asukohaga: xxxx , eest 11 111.15 krooni. Kokku kahe korteri eest 30 021.90 krooni üüri – ja kommunaalteenuste võlga. Samuti nõustus hageja esindaja, S P, kohtuistungil viiviste nõude vähendamisega 40% ulatuses esitatud viiviste võla nõudest, kuna põhinõue vähenes samuti 40% ulatuses. Kohtukulud palus hageja esindaja, S P, panna täies ulatuses Ž R kanda ning mõista Ž R välja Püssi Linnavalitsuse kasuks 4 310.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulusid. Kostja, Ž R, vaidles kohtuistungil hagile vastu väites, et kostja lahutas abikaasast 1998.aastal. Pärast lahutust jäi Ž R endine abikaasa elama edasi korterisse, asukohaga: xxx . Ž R ise kolis koos perega elama aga tema poolt ostetud korterisse, aadressil: xxx .Ž R asus kohtuistungil seisukohale, et tema lahutatud abikaasa peab ise maksma üüri – ja kommunaalteenuste eest korteris, asukohaga: xxx. Kostja, Ž R, tunnistas kohtuistungil hagi osaliselt summas 30 021.90 krooni üüri – ja kommunaalteenuste võlga korterite: xxx aadressil: aadressil: xxx eest. Samuti tunnistas Ž R viiviste võlga summas 4 645.63 krooni ning nõustus tasuma kohtukulud sh riigilõivu summas 4 310.- krooni ja õigusabikulud summas 236.- krooni. Ülejäänud osas palus Ž R kohtuistungil jätta hagi rahuldamata.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Püssi Linnavalitsuse ja Ž R vahel sõlmitud eluruumi üürilepinguga nr.502 01.märtsist 1994.a. (tl.6), mille kohaselt sõlmiti korteri, aadressil: xxx , üürileping tähtajalisena viieks aastaks alates 01.märtsist 1994.a.. Kohtule pole esitatud kirjalikke tõendeid üürilepingu tähtaja pikendamise kohta, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et Ž R üüris Püssi Linnavalitsuselt korterit, aadressil: xxx , viis aastat alates 01.märtsist 1994.a. kuni 01.märtsini 1999.a.., millise ajani on Püssi Linnavalitsuse üüri – ja

kommunaalteenuste võla nõue nimetatud korteri eest põhjendatud. Üüri – ja kommunaalteenuste võla arvestusega korteri, aadressil: xxx , eest (tl.7-13). Arvestuses olemas märge, et Ž R ja tütar asusid elama aadressile: xxx 1999.a. juunis, mille tõttu on tehtud edasine üüriarvestus ühe inimese kohta. Nimetatud arvestusega luges kohus tõendatuks, et Püssi Linnavalitsus oli teadlik Ž R poolt korteri vabastamisest ja mujale elama asumisest, aga samuti ka sellest et Ž R ei pikendanud enam edasi korteri, aadressil: xxx , üürilepingut. Kohus luges tõendatuks, et alates 1999.a. juunist üüris Püssi Linnavalitsus korterit, aadressil: xxx , mitte Ž R, vaid tema lahutatud abikaasale, kes peab ise tasuma oma üüri – ja kommunaalteenuste kulud. Notariaalse korteri ostu – müügi lepinguga 09.juunist 1999.a. (tl.14), mille kohaselt ostis Ž R J B korteri, aadressil: xxx, Püssi linn, kuhu asus alaliselt elama. Püssi Linnavalitsuse poolt kohtule esitatud korteri, aadressil: xxx , kommunaalteenuste võla arvestusega (tl.15-18), mille kohaselt võlgneb Ž R Püssi Linnavalitsusele seisuga 01.mai 2005.a. 11 111.15 krooni. Ehitusregistri andmestiku väljavõttega (tl.19). Püssi Linnavalitsus haldusdokumentidega üüri – ja kommunaalteenuste hindade kehtestamise kohta (tl.22-29). Püssi Linnavalitsuse maksekorraldusega nr.1305 riigilõivu tasumise kohta(tl.30). Ž R kirjaliku vastusega hagile (tl.34-38), milles Ž R tunnistab tema vastu esitatud hagi ainult osaliselt. Ida – Viru Maakohtu tagaseljaotsusega 28.veebruarist 2000.a. tsiviilasjas nr.2 – 389 / 2000 (tl.39-40) I R Ž R kasuks elatise väljamõistmise kohta. Fotoärakirjaga Ž R passist (tl.41-43). Fotoärakirjaga A Š ja A R sünnitunnistustest (tl.44). Rakkvere Lihakombinaadi tõend 28.juulist 2005.a. Ž R palga kohta (tl.45). Püssi Linnavalitsuse poolt esitatud haginõude suurendamise avaldusega (tl.47-57). Püssi Linnavalitsuse maksekorraldusega nr.1733 täiendava riigilõivu tasumise kohta (tl.58). Püssi Linnavalitsuse lepingulise esindaja S P poolt kohtule esitatud haginõude vähendamise kirjaliku avaldusega (tl.70). Kohtistungi protokolliga (tl.71-72).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada VÕS §113 sätteid, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕS §113 lg.6 sätestatu

ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi tasumise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §162 sätestatule. VÕS §271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS §272 kohaselt on eluruum elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus – või kutsetegevuses kasutatav ruum. Kinnisasja üürimise kohta sätestatut kohaldatakse ka elu – ja äriruumide üürimisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Elu – ja äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse. Elu – ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata: 1) majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele; 2) üürilepingutele, mille eesmärk on ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil; 3) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud; 4) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik – õiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele, kui üürnikule teatati lepingu sõlmimisel ruumi sihtotstarbest. VÕS §273 kohaselt on tühine kokkulepe, mis seab eluruumi üürilepingu sõlmimise või jätkamise sõltuvusse üürniku kohustusest üürileandja või kolmanda isiku suhtes, kui see kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. VÕS §275 kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt hagiavalduses toodud asjaoludel, Ž R poolt tunnistatud ulatuses, summas 30 021.90 krooni põhivõlga, 4 645.63 krooni viiviseid, 4 310.- krooni riigilõivu ning 236.- krooni õigusabikulusid. Kohus luges tõendatuks, et Ž R, olles korteri, aadressil: xxx, Püssi linn, üürnikuks ja korteriomandi, aadressil: xxx omanikuks oli kohustatud Püssi Linnavalitsusele tasuma nimetaud korterite eest üüri – ja kommunaalteenuste tasu õigeaegselt. Kohtuistungil leidis tõendamist, et Püssi Linnavalitsuse ja Ž R vahel oli korteri, aadressil: xxx , üürileping sõlmitud tähtajaga viis aastat enne võlaõigusseaduse kehtimahakkamist, nimetatud üürilepingut pikendatud ei olnud, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et korteri,

aadressil: xxx , üüri – ja kommunaalteenuste võlg tuleb Ž Rt välja mõista osaliselt, ainult üürilepingu kehtivuse aja eest. Vastu tuleb võtta Püssi Linnavalitsuse osaline loobumine hagist, kuna kohtule esitatud kirjalikest tõenditest oli näha, et Püssi Linnavalitsus oli teadlik Ž R ümberkolimisest teisele aadressile peale üürilepingu tähtaja lõppemist ja aktsepteeris seda, mis väljendus üüri arvestamises ainult ühele inimesele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna Ž R kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.