Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. september 2007, Tallinn
Tsiviilasi
Tarmo Minka hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.04.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Minka apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende esindajad
Hageja Tarmo Minka (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja Tarbijakaitseameti kaudu vandeadvokaat Kai Amos Kostja OÜ Estour (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila
hagi
OÜ
Estour
vastu
kahju
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.04.2007 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Tarmo Minka esitas 01.06.2006 hagi OÜ Estour vastu 8213 krooni saamiseks. Hageja käis kostja poolt korraldatud pakettreisil Sharm El Sheikhis Egiptuses. Reisipaketti kuulus lend Egiptusse ja tagasi ning 7-päevane majutus hotellis Royal Moderna Albatros 5*. Reisi kogumaksumus oli 23 460 krooni. Kohapeal selgus, et hotell oli ülebroneeritud ja hageja
paigutati hotelli Hauza Beach Resort 4*, mis ei olnud lubatud hotelliga samaväärne. Hageja leidis, et tal on õigus alandada reisipaketi hinda kokku 4000 krooni väärtuses. Tagasilennul 01.04.2005 (lennuettevõtja Memphis Airline) sai kahjustada hageja pagas (kohver ja reisikott), selle kohta koostati Tallinna Lennujaamas akt. Hageja leiab, et kuivõrd kohvrit ja kotti ei saa parandada nende välimust muutmata, tuleb need lugeda hävinuks. Hageja väitel on kohvri väärtus 2195 krooni (samalaadse kohvri Titan väidetav hind Suurtüki Naha ja Kingaäris) ning reisikoti väärtus (Superseacati tõend kingitud reisikoti väärtuse kohta) 2018 krooni. Hageja esitas 29.06.2005 avalduse kostja vastu Tarbijakaebuste komisjonile nõudega alandada pakettreisilepingu hinda 4000 krooni ning hüvitada pagasi maksumus 4213 krooni. Tarbijakaebuste komisjon rahuldas 12.08.2005 otsusega hageja avalduse. Kostja ei ole komisjoni otsust hagiavalduse esitamise seisuga täitnud. Hageja viitas asjaolule, et tegemist oli pakettreisilepinguga, mis hageja poolt esitatud arvetellimuskirja nr 104377 kohaselt sisaldas ka veoteenust, tegemist oli lennuveoga. Hageja viitas pakettreisilepingu tüüptingimuste punktile 10.5, mille kohaselt peab reisija esitama reisi lõppkuupäevast arvates hiljemalt 10 päeva jooksul kirjaliku pretensiooni reisikorraldajale. Muid isikuid või pretensiooni tähtaegu nimetatud reisitingimustes ei ole. Hageja esitas kostjale tähtaegselt (so 06.04.2005) pretensiooni. Veoteenus kuulus pakettreisi hulka, hageja kandis kahju veoteenuse osutamise ajal ning kostja vastutab VÕS § 877 lg 1 kohaselt lepingu täitmise eest reisija ees sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. VÕS § 836 lg-s 1on sätestatud vedaja ja tegeliku vedaja solidaarvastutus. Kostja oli hageja suhtes vedaja, kostjal oli õigus ja kohustus esitada nõue tegeliku vedaja vastu. Kostja teatas hageja avaldusele 19.04.2005 esitatud vastuses, et asub pagasi kahjustusega seotud nõuet menetlema ning ei teatanud hagejale, et hageja on esitanud oma nõude valele isikule. Hageja tunnistas, et kohvri väärtus võib olla 1600 krooni, vähendas hagi nõuet 595 krooni võrra ning taotles mõista kostjalt hageja kasuks välja 3618 krooni. Hageja leidis, et Montreali konventsioon ei reguleeri poolte vahel pakettreisilepingu sõlmimist, selle täitmist ega ka vastutust. Montreali konventsiooni art 1 järgi kohaldatakse seda inimeste, pagasi või lasti rahvusvahelisele veole, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest. Konventsiooni sõnastuse järgi reguleeritakse vedaja ja reisija vahelisi suhteid. See kohaldamisala vastab VÕS § 824 kirjeldatud reisijaveolepingule. Antud juhul on pooled nõustunud, et vaidlusaluses suhtes sõlmisid pooled pakettreisilepingu, mitte reisijaveolepingu. Hageja ei pidanud õhuvedajaga veoteenuse osas läbirääkimisi ega ostnud lennupiletit, kõik see sisaldus kostjalt ostetud pakettreisis. Isegi kui antud juhul oleks tegemist reisijaveolepinguga ning konventsioon kuuluks kohaldamisele, ei saaks kostja sellele vastutusest vabastamise alusena viidata. Kohaldada tuleks nii VÕS § 836 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 889/2002 p 10 lisas toodud lepingu sõlminud vedaja ja tegeliku vedaja suhtes sätestatut. Samad põhimõtted sisalduvad Montreali konventsiooni art 39, art 40, art 41 ja art 42. Viidatud sätete sisu kohaselt võib reisija esitada oma nõude kas vedaja või tegeliku vedaja vastu ning see loetakse esitatuks õigele isikule. Vedaja ja tegelik vedaja kannavad reisija ees solidaarselt vastutust. Hageja leidis, et VÕS § 882 alusel tuleb jätta kostja reisitingimuste p 7.7, mille kohaselt kostja reisikorraldajana ei vastuta veoteenuse ajal reisija pagasi kaotsimineku eest, kui reisija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, kohaldamata. Kostja enda tüüptingimustega loodud vastutusest vabastamine ei vasta seadusega reisikorraldajale pandud vastutusele. VÕS § 877 lg 1 sätestab otsesõnu, et reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. VÕS § 866 lg 2 kohaselt kuulub veoteenus pakettreisi hulka, veoteenus sisaldab nii reisija kui ka temaga kaasas oleva pagasi vedu. Kui ilmneb, et veoteenuse ajal tekitati reisija pagasile kahju, on tegemist pakettreisilepingu tingimuse rikkumisega. 2(6)
8.Kostja tunnistas hagi osaliselt, so hinna alandamise 4000 krooni osas, ning esitas maksekorralduse nimetatud summa hageja arvelduskontole tasumise kohta. Pagasi hüvitamisega kostja ei nõustu, kuna pagasi kahjustumise aktis on nimetatud mitte kohver Titan vaid Rodelle. Hageja ise on nimetatud aktis märkinud kohvri soetamisaastaks 2004 ning hinnaks 1600 krooni. Seega on hageja esitanud valeandmeid kohvi väärtuse osas. Reisikoti hinnaks on nimetatud aktis märgitud 1000 krooni ning soetamisaastaks 2004. Reisikoti ainsa vigastusena on aktis märgitud ratta purunemine. Seega ei vasta tõele hageja väide, et reisikotti ei ole võimalik parandada ilma reisikoti välimust muutmata. Kuna hageja on esitanud erinevaid andmeid oma pagasi ja selle kahjustumisega seotud kulude kohta, siis ei ole tegeliku kahju suurus teada. Kostja on nõus heastama hagejale purunenud ratta vahetamisega seotud kulutused, kui hageja esitab seda tõendava dokumendi.
9.Samas on kostja seisukohal, et pagasi kahjustuste, hävimise või kadumise korral ei kanna vastutust mitte reisikorraldaja, vaid lendu teenindanud lennuettevõtja. Poolte vahel puudus igasugune pagasit puudutav kokkulepe. Kostja viitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 899/2002, millega rakendatakse Montreali konventsiooni sätteid ning kehtestatakse lisasätted reisijate ja nende pagasi õhuvedude kohta. Registreeritud pagasi puhul (nagu hageja kõnealune pagas) vastutab lennuettevõtja isegi siis, kui ta ei ole süüdi, väljaarvatud varasemalt vigane pagas.
10.Kostja viitas ka „Reisiteenuste lepingu“ punktile 2.1, mille kohaselt on „reisitingimused“ lepingu lahutamatuks osaks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.2 kohaselt ei vastuta reisikorraldaja reisiteenuste kestel kolmandate isikute poolt hagejale tekitatud kahjude eest ega tema isiklike asjade säilimise eest. Kostja vastutuse pagasi eest välistab ka „Reisitingimuste“ p 7.7, milles muuhulgas viidatakse reisija võimalusele teha eraldi pagasikindlustus, p 10.1 kohaselt loetakse reisikorralduse puuduseks seda, kui reis ei vasta teenuste või korralduse poolest eelnevale kokkuleppele. Kostja leidis, et vastutuses reisija pagasi eest ei ole pooled kokku leppinud, vaid kostja on sellise vastutuse selgesõnaliselt välistanud. Hageja viidatud VÕS § 866 ei sisalda vastutust reisija pagasi eest, see ei ole hõlmatud veo- ja majutusteenusega. Seega ei saa kostja vastutusest vabastamise sätteid pooltevahelises lepingus käsitleda reisija kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppena. Esimese astme kohtu otsus
11.Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel oli sõlmitud pakettreisileping. Vaidlus on selles, kas kostja osutas hagejale veoteenust ja kas ta vastutab pagasi hävimise eest ning kahju suuruses.
13.Kohus leidis VÕS § 866 alusel, et reisikorraldaja ei osuta veo- ja majutusteenust ennast, vaid reisiteenust, vahendades nimetatud teenuseid. Reisiteenuse mõiste tuleneb turismiseaduse §-st 3. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, mille kohaselt on reisikorraldaja ka veoteenuse osutaja. Kohus ei nõustunud ka hageja väitega, et kostja, viidates Montreali konventsioonile, seab ennast ilmselt (lepingulise) vedaja positsioonile. Kohtu hinnangul leidis kostja Montreali konventsioonile viidates vaid seda, et pagasi hävimise, kadumise või kahjustumise eest vastutab lennuettevõtja. Kohus leidis, et kostjat ei saa seega käsitleda vedajana. Seega ei saa kostja vastutusele kohaldada vedaja vastutust reguleerivaid sätteid. Vedaja oli konkreetse lennu teostanud lennuettevõtja.
14.Kuivõrd VÕS 44.-ndas peatükis ei ole reisikorraldaja vastutust pagasi eest reguleeritud, ei saa reisikorraldaja vastutust pagasi eest välistav kokkulepe olla ka VÕS § 882 kohaselt tühine. Kohus lähtus „Reisitingimuste“ punktist 7.7, mille kohaselt ei vastuta reisikorraldaja kahju eest, kui reisijal läheb kaduma pagas. Samas punktis on reisikorraldaja viidanud reisija võimalusele teha eraldi pagasikindlustus. Kuna „Reisitingimuste“ kohaselt reisikorraldaja reisija pagasi eest ei vastuta, ei ole reisikorraldaja ka lepingut rikkunud.
15.Kuivõrd kostja ei ole oma kohustusi rikkunud ning hageja ees pagasi võimaliku hävimise eest ei vastuta, puudub vajadus teha kindlaks pagasi hävimise ulatus ja kahju suurus. 3(6)
16.Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-test 1 ja 4. Menetluse algatamise on osaliselt põhjustanud kostja, jättes reisiteenuste osutamise valdkonnas tegutsevana ja vastavatest õigusaktidest eeldatavasti teadliku ettevõtjana hagejat õigeaegselt informeerimata asjaolust, et hageja esitas nõude vale isiku vastu. Kohus arvestas ka asjaolu, et kostja tunnistas osaliselt hagi ja on kohtumenetluse ajal alandanud pakettreisilepingu hinda 4000 krooni ning selle hagejale hüvitanud. Seetõttu on kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane ja ebamõistlik. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
17.Tarmo Minka esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud.
18.Hageja on veendunud, et kohus, tuvastades poolte vahel pakettreisilepingu olemasolu, on jätnud kohaldamata VÕS-is sisalduvad reisikorraldaja vastutust reguleerivad sätted. VÕS 44. peatükk reguleerib pakettreisilepingut, selle lepingu poolteks on reisikorraldaja (kostja) ja reisija (hageja). VÕS 44. peatüki pakettreisilepingu sätted ei reguleeri eraldi reisijale veoteenuse osutamist, kuna seda reguleerivad VÕS 42. peatüki 2. jao reisijaveolepingu sätted.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust ja see leiab kinnitust ka arve-tellimuskinnituse nr 104377 andmetest, et antud pakettreisilepingu koosseisu kuulus veoteenus. Veoteenuse osas seisnevad küsimused selles, kes osutab reisijale veoteenust ja kas veoteenus hõlmab ka reisijaga kaasasolnud pagasi vedu või mitte.
20.Kohtu järeldus, et reisikorraldaja ei ole vedaja ning ei pea reisija pagasit vedama ja selle eest vastutama, ei ole kooskõlas seadusega. VÕS § 866 lg 2 näeb otsesõnu ette pakettreisilepingu raames veoteenuse osutamise. Antud paragrahv ei nimeta, et veoteenust või majutusteenust võiks või peaks osutama keegi teine isik. Järelikult osutab reisijale veoteenust reisikorraldaja. See veel ei tähenda, et reisikorraldaja esineb tegeliku vedajana, kes osutab reisijatele vahetult lennuveoteenust, kehtiv õigus sellist kitsendust ette ei näe. Reisikorraldaja võib reisipaketi koostamisel sõlmida kõigi vajalike teenuste osutajatega vastavad lepingud ning neile tuginedes müüa reisijale terviksumma eest pakettreisi. VÕS § 877 sätestab reisikorraldaja vastutuse ning seadusandja näeb ette võimaluse, et reisikorraldaja ei pea veoteenust ise vahetult osutama, ta võib vastava teenuse tellida teiselt isikult. Kuid viidatud sätte kohaselt kannab reisikorraldaja tema poolt vahendatud teenuste osas reisija ees vastutust, omades samas tagasinõudeõigust teenuse tegeliku osutaja suhtes. Hageja on veendunud, et esitatud asjaoludele tuginedes saab kindlalt väita, et reisikorraldaja osutab veoteenust, reisikorraldaja oli reisija suhtes vedaja.
21.VÕS § 824 lg 1 järgi kohustub vedaja reisijaveolepinguga vedama reisija sihtkohta koos pagasiga või ilma, reisija kohustub maksma tasu. VÕS § 826 lg 1 järgi loetakse pagasiks asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. Eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. Seega leiab kinnitust, et pakettreisilepingus sisalduv veoteenus hõlmab ka reisijaga kaasasoleva pagasi veoteenust. Pooled võivad kokku leppida ka teisiti, kuid antud asjas ei ole pooled teisiti kokku leppinud. VÕS § 869 lg 2 p 8 kohaselt tuleb reisijale väljastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis võimalikud erikokkulepped reisijaga. Kostja väljastatud arve-tellimuskinnituses nr 104377 puudub märkus, et hageja poolt ostetud põhipakett ei sisalda reisijaga kaasasoleva pagasi vedu. Reisikorraldaja vastutab seega nii reisija kui reisijaga kaasasoleva pagasi veoteenuse kohase osutamise eest.
22.Viidatud Euroopa Nõukogu määrus nr 899/2002 Montreali konventsiooni sätete rakendamise kohta ei sisalda selliseid sätteid, millised võimaldaksid vabastada reisikorraldaja pakettreisilepingu tingimuste täitmise osas vastutusest. Üheks tingimuseks on reisija pagasi ilma kahjustusteta sihtkohta vedamine. VÕS § 877 lg 3 sätestusest tuleks hageja arvates aru saada selliselt, et juhul, kui rahvusvaheline konventsioon piirab pakettreislepingus reisijale lennuvedu vahetult teostanud vedaja vastutust, siis samas ulatuses kuuluks piiramisele reisikorraldaja vastutus reisija ees. Kostja poolt viidatud määruse p 10 ei sisalda sellist 4(6)
piirangut. Viidatud konventsiooniga on lennuvedaja tehtud pagasi kahjustuste eest vastutavaks, lennuvedaja vastutuse piiramise alused puuduvad.
23.Reisikorraldaja vastutuse piiramise alused puuduvad ning õigustatud ei ole VÕS § 877 lg 3 kohaldamine. Euroopa Nõukogu määruse nr 889/2002 punkt 10 ei reguleeri mitte ainult vahetult teenust osutava lennufirma vastutust, vaid p 10 on toodud ka lennuvedu vahendanud lepingulise vedaja vastutus, milline on tegelikult vedu osutava vedajaga samasugune. Samad põhimõtted sisalduvad Montreali konventsiooni art 39, art 40, art 41 ja art 42. Viidatud sätete sisu kohaselt võib reisija esitada oma nõude kas vedaja või tegeliku vedaja vastu ning see loetakse esitatuks õigele isikule.
24.Kohus jõudis järeldusele, et antud asjas reisikorraldaja, vaatamata reisijale veoteenuse osutamisest, ei ole reisija suhtes vedaja ega kanna vähemalt pagasi osas veoteenuse osutamisega seotud vastutust. Kohus ei andnud õiguslikku hinnangut, kes on siis pakettreisilepingu raames osutatava veoteenuses vedaja ja kuidas või milliste reeglite aluse toimub reisijaga kaasas oleva pagasi vedu - kas tegemist on tasuta teenusega või peab reisija ise täiendavalt igakord pagasi veo eest juurde maksma või sisaldub pagasivedu reisikorraldaja poolt müüdava pakettreisi terviksummas.
25.Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata taotluse tunnistada VÕS §-le 882 tuginedes kostja kitsendav reisitingimus tühiseks. Kohus asus seisukohale, et kuna „Reisitingimuste" kohaselt reisikorraldaja reisija pagasi eest ei vastuta, ei ole reisikorraldaja ka lepingut rikkunud. Kohus ei andnud hinnangut, kas selline vastutusest vabastamise tingimus on õiguspärane või mitte, kas selline tingimus kitsendab reisija õigusi või mitte. Hageja arvates tuleb lugeda reisikorraldaja tüüptingimuste p 7.7 toodud vastutusest vabastamine reisijale kahjulikuks tingimuseks.
26.Ka kostja ise algselt ei arvanud et tal esinevad hageja pagasi kahjustumise nõudest vastutusest vabastamise alus: hageja esitas kostjale 06.04.2005 e-posti teel avalduse tema pagasil tekkinud kahjustuste kohta, kostja vastas hagejale 19.04.2005 kirjalikult, teatades, et vajab pagasi kahjustuse asjaolude kontrollimiseks juurde tõendeid. Kostja ei teatanud hagejale pretensiooni saamisel muu pagasi kahjustuse eest vastutust kandva isiku andmeid. Vastustaja seisukoht
27.OÜ Estour ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud, kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
29.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et pakettreisilepingu puhul, mis sisaldas nii reisijate kui nendega kaasasoleva pagasi vedu Egiptusesse ja tagasi, ei ole kostja hageja suhtes lepinguliseks vedajaks ega vastuta pagasi kahjustumise eest. Asjaolu, et Montreali konventsiooni alusel vastutab pagasi hävimise, kadumise või kahjustumise eest lennuettevõtja ei vabasta kostjat vastutusest hageja ees nende vahel sõlmitud pakettreisi lepingu alusel. Montreali konventsiooni kohaselt võib reisija esitada oma nõude kas vedaja või tegeliku vedaja vastu ning see loetakse esitatuks õigele isikule. Reisikorraldaja ei pea veoteenuse osutamiseks ise olema tegelik vedaja. Reisikorraldaja võib reisipaketi koostamisel sõlmida kõigi vajalike teenuste osutajatega vastavad lepingud ning neile tuginedes müüa reisijale terviksumma eest pakettreisi.
30.Samuti ei ole vastutusest vabastamise aluseks asjaolu, et kostja üldtingimustes ei ole eraldi ette nähtud reisikorraldaja vastutust pagasi kahjustumise või hävimise puhul. Reisikorraldaja vastutus tuleneb seadusest. VÕS § 877 lg 1 sätestab imperatiivselt, et reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. 5(6)
31.Kohus viitab otsuses Reisitingimuste p-le 7.7, mille kohaselt ei vastuta reisikorraldaja kahju eest, kui reisijal läheb kaduma pagas. Ringkonnakohtul ei ole võimalik sellise välistuse olemasolu kontrollida ega sellele hinnangut anda, kuna toimikus olevad 2 erinevat varianti Reisitingimuste teksti kumbki ei sisalda p 7.7. (tl 16-20 ja 70). Ringkonnakohus nõustub aga apellandiga, et kui ka kostja on Üldtingimustega välistanud oma vastutuse pagasi kahjustumise korral, on tegu reisija kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppega, mis on VÕS § 882 alusel tühine.
32.Ebaõige ja põhjendamatu on kohtu järeldus, et kuivõrd 44.-ndas peatükis ei ole reisikorraldaja vastutust pagasi eest reguleeritud, ei saa reisikorraldaja vastutust pagasi eest välistav kokkulepe olla VÕS § 882 alusel tühine. VÕS 44. peatükk reguleerib pakettreisilepingut. VÕS § 866 lg 2 näeb otsesõnu ette pakettreisilepingu raames veoteenuse osutamise. VÕS 44. peatüki sätted ei reguleeri eraldi reisijale veoteenuse osutamist, kuna seda reguleerivad VÕS 42. peatüki 2. jao reisijaveolepingu sätted. VÕS § 824 lg 1 järgi kohustub vedaja reisijaveolepinguga vedama reisija sihtkohta koos pagasiga või ilma, reisija kohustub maksma tasu. VÕS § 826 lg 1 järgi loetakse pagasiks asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel, kusjuures eeldatakse, et reisijavedu hõlmab ka pagasi vedu. Seega hõlmab pakettreisilepingus sisalduv reisijaveo teenus ka tema pagasi vedu.
33.Asjakohatu on kostja tuginemine VÕS § 877 lg-le 3, mille kohaselt, kui teenuse vahetu osutaja vastutus on piiratud rahvusvaheliste konventsioonide alusel, võib reisikorraldaja reisija suhtes sellele tugineda. Kostja poolt viidatud Euroopa Nõukogu määrus Montreali konventsiooni rakendamise kohta ei piira lennufirma vastutust, millele ka kostja saaks tugineda. Vastupidi, ka kostja ise märgib, et pagasi kahjustumise eest kannab vastutust lennuettevõtja.
34.Kuna kohus leidis, et kostja ei vastuta üldse hageja pagasi kahjustumise eest, ei teinud kohus kindlaks pagasi hävimise ulatust ega kahju suurust ega andnud mingit hinnangut hageja poolt kahju suuruse tõendamiseks esitatud tõenditele ja kostja vastuväidetele kahju suuruse osas.
35.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kui ringkonnakohus esmakordselt tuvastab asjaolud, rikub see poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, sest kassatsiooni korras ei ole selles osas otsuse peale võimalik kaevata.
36.Kohtukulud jaotatakse uue sisulise otsuse tegemisel.
G. Kivinurm
R. Allikvere
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.