Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

§ 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatele kätte 06.07.2017. a. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 03.07.1015. a liisingulepingu nr 01191265L, mille alusel hageja liisinguandjana omandas müüjalt roomikekskavaatori Kobelco 235SLRC ja andis selle kostja kasutusse ning kostja liisinguvõtjana kohustus liisingueseme kasutamise eest hagejale tasuma vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 01191265L, millega kostja II kohustus tagama liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuse täitmist. Kostjad rikkusid lepingutest tulenevat maksekohustust, mistõttu ütles hageja liisingulepingu ennetähtaegselt üles ja nõudis kostjatelt lepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Pärast liisingueseme võõrandamisest saadud kasu ja kulude mahaarvamist on liisingulepingust tulenev liisinguvõtja võlg summas 341,81 eurot, mille täitmist hageja hagis kostjatelt solidaarselt nõuab. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja liisingulepingust tuleneva võla summas 341,81 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu kokku summas 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega leiab kohus, et nõudelt tasutud riigilõivu summas 75 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks, mis kuulub hüvitamisele ja vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb

2 (3)

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole hagejal teada. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.