lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-04-876/27

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 19.09.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-876/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.09.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4404
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

IRMA KÜLAVEE

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.septembril 2007, Rohuaia 8, Rakveres Tsiviilasja number

Rakvere

kohtumaja,

2-04-876

OÜ Pariisi Tuled hagi L S `e vastu varalise kahju 8269.60 krooni hüvitamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Pariisi Tuled (reg.kood xxxx), asukoht: Pikk 24B, 44307 Rakvere, seaduslikud esindajad esindajad juhatuse liikmed O K ja R L , volitatud esindaja v.adv.Küllike Namm: Laada 27, Rakvere, OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm Kostja: L S (isikukood xxxxxxxx Kostja volitatud esindaja Ingridt Allemann, Kastani 10, Rakvere Tsiviilasi

Kohtuistungi

toimumise 14.05.2007, 22.08.2007

aeg

RESOLUTSIOON :

Jätta OÜ Pariisi Tuled (reg.kood 10318051) hagi L S `e vastu varalise kahju 8269.60 krooni kahju hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru kohtumaja kantselei kaudu 19.09.2007 kell 15.00.

Maakohtu

Rakvere

Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule,, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumisel apellatsioonkaebust ei esitata. Hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid: 16.07.2004 esitati Lääne-Viru Maakohtule OÜ Pariisi Tuled hagi L S `e ja R E `i vastu varalise kahju 8269.60 krooni nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et 01.12.2003 võttis hageja OÜ Pariisi Tuled Rakvere Turukaubamajas avatud pürotehnika müügipunkti müüjatena tööle L S `e ja R E , kellega töölepingud sõlmiti määratud ajaks, s.o. 01.12.2003 kuni 10.01.2004. Mõlema müüjaga sõlmiti materiaalse vastutuse lepingud, mille kohaselt pidid kostjad tagama neile üleantud kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite säilimise ning tegema kõik nendest sõltuva kahju ärahoidmiseks, ühtlasi teatama viivitamatult ettevõtte juhile materiaalseid väärtusi ohustavatest asjaoludest. Lisaks pidid nad pidama arvestust materiaalsete väärtuste liikumise ja jääkide kohta. 03.01.2004 inventuuri tulemusena avastatud puudujäägi summas 14 290.65 krooni ilmsikstulekul tunnistas müüjatest R E , et ta võttis kassast omavoliliselt raha ning tagastas 5170 krooni peale puudujäägi avastamist paari nädala jooksul. Inventuuri tulemustest kulude mahaarvamise järel tuvastati, et hüvitamata on veel summa 8269.60 krooni /I, lk 6-8/. 30.01.2004 alustati kriminaalmenetlust mõlema kostja suhtes. R E võeti kriminaalvastutusele KarS § 201 lg 1 järgi 5170 krooni ulatuses sularaha omastamises. L S suhtes kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo koosseisu tõendamatuse tõttu. L S tunnistas, et talle oli teada R E poolt kassast raha võtmine. Detsembri algul 2003 inventuuri tehes avastas ta puudujäägi, millest juhtkonnale ei teatanud. Hageja leiab, et kaasmüüja poolt raha võtmisest mitteteatamisega soodustas kostja edaspidist puudujäägi suurenemist. Müügikoht oli turvatöötaja valve all, kaupa hoiti leti all raudkapis, ostjate poolt vargust ei täheldatud. Müüdud kaupade arvestust pidasid müüjad kassavihikus. Hageja leidis, et puudujääk sai tekkida müüjate süül, nad olid kas tahtlikult omandanud sularaha kassast või ei olnud järginud käibes olulisel määral vajalikku hoolt. Võlaõigusseaduse § 2, 100, ja 101 lg 1 p 3 tuginedes taotles

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

hageja mõlemalt müüjalt solidaarselt kahju summas väljamõistmist ja kohtukulude hüvitamist.

8269.60

krooni

Kostja L S oma kirjalikus vastuses 12.08.2004 leiab, et hagi on esitatud ebaõigel õiguslikul alusel, kuna hageja viidatud Võlaõigusseaduse sätted ei näe ette kahju hüvitamist isiku poolt, kes on võlausaldajaga töölepingulistes suhetes. Kostja leiab ka, et hageja poolt nõutud kahju olemasolu ja suurus on tõendamata, kuna avaldusele oli lisatud ainult 10.01.2004 kuupäeva kandev paber pealkirjaga „Turu kaubamaja inventuur“. Puudujääk summas 14 290.65 krooni ei kajastu inventuuri lõplikes tulemustes ning nendest tulemustest kostjaid ei informeeritud. Kostjaga sõlmitud materiaalse vastutuse lepingu alusel ei olnud kindlaks määratud kostjale usaldatud vara, mistõttu lepingu olemasolu iseenesest ei tõenda veel kostja süüd väidetava kahju tekkimises. Kostja tegi endast sõltuva tema poolt vastu võetud kauba ja rahaliste vahendite säilimiseks. Ta tegi vahetuse lõppedes kindlaks kassa jäägi ning kandis tulemused nii müüdud kauba kui ka laekunud raha kohta kassavihikusse. Tööandja oli lubanud kaasmüüjale kassast avanssi võtta (I, lk24-26). Hageja esitas 17.09.2004 kostja Lagle Saare vastuväidetele vastuseks oma seisukohad kirjalikult: Tulenevalt VÕS § 1 lg 1 sätestatule kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa sätteid ka töölepingule. Tuginedes VÕS §-is 127 sätestatule leidis hageja, et juhul, kui L S oleks suhtunud temale usaldatud vara hoidmisse suurema hoolsusega ning koheselt tööandjale teada andnud R E poolt raha kõrvaldamisest, oleks suudetud suurema kahju tekkimine ära hoida. Kostja vastav kohustus tagada tööandja vara säilimine tulenes materiaalse vastutuse lepingust ning õiguslikult on töötajate täielik materiaalne vastutus reguleeritud TööK §-is 128. Kohtuliku menetluse käik: Lääne-Viru Maakohtu määrusega 22.02.2005 jäeti hagi läbi vaatamata hageja esindaja eelistungile mitteilmumise tõttu. 09.03.2005 esitas hageja taotluse menetluse taastamiseks ( (I, lk 75) ning menetlus taastati 15.03. 2005 (I, lk 81). Viru Maakohtu 29.05.2006 otsusega rahuldati hagi täielikult ning R E ja Lagle Saarelt mõisteti OÜ Pariisi Tuled kasuks solidaarselt kahju katteks välja 8269,60 krooni. Samuti mõisteti R E ja L S solidaarselt OÜ Pariisi Tuled kasuks välja kohtukulude katteks 1113,48 krooni (I, lk.197-204). Viru Ringkonnakohus, rahuldades L S esitatud apellatsioonkaebuse, tühistas

13.12.2006 oma otsusega Viru Maakohtu 29.05.2006 otsuse osas, millega L S `elt mõisteti OÜ Pariisi Tuled kasuks välja kahju katteks 8269.60 krooni ja

kohtukulude katteks 1113.48 krooni ning selles osas saadeti asi Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Ülejäänud osas jäeti Viru Maakohtu 29.05.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-04-876 muutmata (I, lk 269-277). R E apellatsioonkaebust ei esitanud ning Viru Maakohtu 29.05.2006 otsus tema osas on jõustunud (II, lk 18). Viru Ringkonnakohus oma otsuses 13.12.2006 leidis, et asja uuel kohtulikul arutamisel on vajalik maakohtus välja selgitada, kas kostja L S vastuväide hagiavaldusele osas, mis puudutab müüdud kauba ja sularaha andmise sissekandmist kassavihikutesse, on põhjendatud. Kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtunud, kas kassavihikud olid materjalidele lisatud, siis ei olnud võimalik vastavaid asjaolusid ringkonnakohtus kontrollida. Asja uuel kohtulikul läbivaatamisel poolte esitatud seisukohad ja põhjendid. 14.03.2007 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja seaduslik esindaja, et hageja jääb kostja L S vastu esitatud kahju summas 8269.60 krooni hüvitamise nõude juurde. R E suhtes on otsus jõustunud ja täitmisele pööratud, kuid laekumisi ei ole toimunud. Samal istungil rahuldas kohus poolte taotluse kriminaaltoimiku nr.1-176/05 materjalide ja selle juures olevate Turu Kaubamaja pürotehnika müügipunktis peetud kassavihikute asja materjalide juurde võtmiseks. R E kaasamist antud protsessi kumbki pooltest vajalikuks ei pidanud (II, lk 20-22). 14.05.2007 kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et müüjate poolt peetud kassavihikute sissekannetes hageja poolt vastu võetud sularaha ja hageja kassasse laekunud summade osas erinevusi ei esine (II, lk 23-30). Kostja L S väitis samal kohtuistungil seletust andes, et kassavihikutes on osa lehti puudu (välja rebitud) ning puuduvad andmed 02.-03.01.2004 teostatud inventuuri, samuti 02.01.2004 inventuuri ajal jätkunud pürotehnika müügi kohta ning R E võetud pürotehnikat on summaliselt rohkem kui inventuuri tulemustes 10.01.2004 märgitud summa. 04.06.2007 esitas hageja kohtule avalduse „Täiendavast seisukohast hagi aluseks olevate asjaolude suhtes“. Avalduses on esitatud järgmised asjaolud: Rakvere Turukaubamaja müügipunktis kahju tekkimise perioodil töötanud mõlema müüjaga on hageja sõlminud 01.12.2003 kirjalikud individuaalse materiaalse vastutuse lepingud. R E töösuhe lõppes 03.01.2004 ning 03.01.2004 kuni 10.01.2004 töötas müügipunktis müüjana üksnes kostja Lagle Saar.

Hageja jääb 10.01.2004 fikseeritud inventuuri tulemuse juurde, mille alusel on ka nõue esitatud. Inventuuri 10.01.2004 viisid läbi kostja ja hageja esindaja ning sellele inventuurile kirjutas kostja ise alla. Kostja kinnitas kohtus, et 10.01.2004 märgitud kaubasaldo 19 006 krooni on õige. Samas ulatuses on tagastatud kaupa hageja lattu. Hageja seaduslik esindaja O K on selgitanud kohtuistungil 14.05.2007 kaubasaatelehtedel ja inventeerimisnimekirjades mõnede kaubanimetuste osas esinevaid erinevusi, s.o nimetuse all „Eedeni aed“ müüdud kaup kandis tegelikult nimetust „Sinine krüsanteem“ ja „Kuldne maailm“. Hind nimetatud kaupadel oli sama. Kostja on tunnistanud kohtuistungil 14.05.2007, et põhjendatud ja õige on kogu müügipunkti müümiseks üle antud kauba kogusumma 111 517.10 krooni ja see summa on õigesti arvestatud kaubasaatelehtede alusel. Kostja kinnitas, et õige on ka tema ja R E poolt hagejale üle antud sularahasumma, kokku 76 560.50 krooni, mis laekus hageja kassasse. Kogu müügipunkti sisse tulnud kauba saldost tagastatud kauba ja kassasse kauba eest makstud raha mahaarvestamisel jääb puudujäägi summaks (lähtudes 10.01.2004 inventuuri tulemustest) 15 950.60 krooni. Kostjalt nõutava kahjusumma osas on hageja esitanud järgmise arvestuse: 10.01.2004 inventuuri tulemusena selgunud puudujäägi summast (15 950.60 krooni) on maha arvestatud hageja poolt R E lubatud pürotehnika maksumus (1010 krooni), R E makstud avanss (1000 krooni) ja R E poolt tasutud puudujääk (summas 5170 krooni), s.o. kokku 7180 krooni. Järelejäänud summat (8770.60 krooni) on hageja vähendanud veel tagastatud praaktoodete ja väikevahendite tarbeks kulutatud maksumuse (200 krooni), odavamalt müüdud valgusrakettide hinnavahe (20 krooni) ja ajavahemikus 09.01-10.01. 2004. müüdud kauba allahindluse (281 krooni) võrra. Lõplikuks puudujäägi summaks on 8269.60 krooni, millise hüvitamist hageja kostjalt kui varaliselt vastutavalt isikult nõuab. Kostja ei tunnista hagi ka hagi asjaolude suhtes esitatud täiendavate seisukohtade alusel (II, lk 53-55). Kostja leiab endiselt, et hagejal väidetava kahju olemasolu ja selle suurus, samuti kahju tekitamine kostja poolt on täielikult tõendamata. Hagejal ei ole esitada ühtegi arvestatavat dokumenti tõendamaks, et 02., 03. ja 06.jaanuaril 2004 oleks OÜ Pariisi Tuled Rakvere Turukaubamaja müügipunktis ka tegelikkuses inventuur läbi viidi, samuti ei ole dokumente nimetatud päevadel väidetavalt tuvastatud puudujäägi täpsest suurusest. 10.01.2004 tegelikult mingit inventuuri ei toimunud. See oli kostja viimane tööpäev, mille lõppedes andis ta hagejale üle omakäeliselt ja enda poolt allkirjastatud paberi, millelt nähtub üksnes tagastatud kaup koguseliselt ning kassast hagejale üle antud sularaha summas 4060.50 krooni. Muid toiminguid ei tehtud ja kostja ei saanud ka teada, kui palju saatelehtede alusel kaupa oli sisse tulnud ja kui palju oli hageja esindaja kassast sularaha ära viinud. Kostja ei teadnud ka, kui suure

summa eest oli Raina Eluri kaupa omastanud või endale kassast sularaha võtnud. Kahju suurusest sai kostja teada alles politseisse väljakutsumisel. 10.01.2004 kuupäeva kandev dokument, mis kannab nimetust „Turu Kaubamaja inventuur“ (I, lk 9), on kostja arvates koostatud hageja poolt hiljem ning tehtud üksnes politsei tarbeks seoses müüjate vastu kriminaalasja algatamisega. Tsiviilasja juurde võetud kassavihikutest nähtub, et sealt on osa lehti välja tõmmatud, et puuduvad andmed 02.01.2004 müügipunktis inventuuri ajal toimunud pürotehnika müügi kohta, et R E on võtnud tegelikult rohkem kaupa kui hageja arvestatud 1010 krooni ning uurija juures antud ütlustest nähtub, et kassast on Raina Eluri võtnud raha rohkem kui seda on tagastatud 5170 krooni. Kohtuistungil 22.08.2007 jäi hageja oma seisukohtade juurde. Kostja rikkus tööandjaga sõlmitud lepingulisi kohustusi. Vastavalt individuaalse materiaalse vastutuse lepingu p 1.2 oli ta kohustatud ära hoidma materiaalse kahju tekkimise, teavitama viivitamatult tööandjat. Tööandja varale ohu ilmnemisel, s.t R E õigusvastasel käitumisel, jättis kostja sellest tööandjat teavitamata, andis ka ise kassast R.E detsembri algul avanssi, seda kassavihikus fikseerimata. Kostjalt nõutav kahjusumma 8269.60 krooni on välja toodud 10.01.2004 inventuuri tulemusena. Kostja L S oli nõus edasi töötama, vahepealset inventuuri ei nõudnud. Alternatiivselt oli võimalik ka La S ja R E solidaarne vastutus, kuid kohtuotsus R E kohta on jõustunud. Puudujääk võib tekkida ka muus vormis kui tahtlikult, ka sellest, et kostja ei olnud piisavalt valvas, on eksinud, raha vastuvõtmisel või tagastamisel või on olnud hooletu. Kostja jäi samal kohtuistungil 22.08.2007 oma vastuväidete juurde: Individuaalse materiaalse vastuse lepingu alusel ei saa kostja antud juhul vastutada, kuna ei olnud määratletud, millise kauba ees kumbki müüjatest vastutab. Kostja süü kahju tekitamises on tõendamata ning ka kahjusumma suurus ei ole tõendatud. Kohtu otsustus ja selle põhjendid Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku esindaja ja ka volitatud esindaja seletused, samuti kostja vastuväited ning uurinud asjas esitatud kirjalikke avaldusi ja tõendeid, leiab, et esitatud hagi ei ole põhjendatud ja jääb täielikult rahuldamata. Kohtus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, mille osas vaidlus puudub:

1.OÜ Pariisi Tuled sõlmis kostja L S ja R E 01.12.2003 töölepingud määratud ajaks, s.o. kuni 10.01.2004. Tegemist oli töölepingutega, kuigi need kandsid nimetust „tööettevõtuleping“. Nimetatud asjaolu tõendab ka

Lääne-Virumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsus 14.04.2004 ( I, lk 27-29).

2.Nii kostja L S kui ka R E `i võeti tööle pürotehnika müüjatena Rakvere Turukaubamajas 01.12.2003 avatud pürotehnika müügipunkti ning samal päeval sõlmiti nendega individulaalse materiaalse vastutuse lepingud (I, lk 13, 15).
3.2004.aasta jaanuari algul avastati mõlema müüja osavõtul 02.-03.01.2004 läbi viidud inventuuri käigus müügipunktis puudujääk, mille summa täpsustamiseks viidi läbi inventuur veel 06.01.2004 (I, lk 152-154). Puudujäägi ilmnemisel 03.01.2004 tunnistas R E kassast raha võtmist ning alates 03.01.2004 kuni 10.01.2004 töötas kaubamaja pürotehnika müügipunktis müüjana üksnes L S (I, lk. 91-92). 30.01.2004 alustati hageja avalduse alusel puudujäägi osas kriminaalmenetlust mõlema kostja suhtes. 29.06.2004 lõpetati kriminaalasjas menetluse osalise lõpetamise määrusega menetlus KarS § 201 lg 1 järgi mõlema müüja suhtes müügipunktist sularaha 8269.60 krooni omastamises kuriteo koosseisu tõendamatusega. Samast määrusest nähtub, et kostjatest R E kuulus kriminaalvastutusele võtmisele summa 5170 krooni omastamises KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises (I, lk 16-19). Nimetatud summa 5170 krooni omastamises on R E KarS § 201 lg 1 järgi ka süüdi mõistetud ning kohtuotsus on jõustunud. Kriminaalasjas osaliselt menetluse lõpetamise määrust ei vaidlustatud. Viru Maakohtu 29.05.2006 otsus, millega R E ́ilt on antud asjas hageja kasuks 8269.60 krooni välja mõistetud, on tema osas jõustunud Viru Ringkonnakohtu otsusega 13.12.2006 (II, lk 18). Kostja Lagle Saar eitab oma süüd hagiavalduses nõutud summas 8269.60 krooni puudujäägi tekitamises, samuti vaidlustab ta puudujäägi summa tõendatuse ja tema suhtes ka täieliku materiaalse vastutuse rakendumise. Kohus leiab, et kostja esitatud vastuväited asja uuel kohtulikul läbivaatamisel tuvastatud asjaoludel on põhjendatud. Töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 3 järgi on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja vara. Töölepingu seadus kahju hüvitamist töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise korral ei sätesta. Seetõttu tuleb VÕS § 1 lg 1 järgi nimetatud küsimuse lahendamiseks kohaldada võlaõigusseaduse lepingu rikkumise ja kahju hüvitamise sätteid, arvestades töökoodeksis sätestatud töötaja varalise vastutuse erisustega.

VÕS § -de 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Töölepingulises suhtes tekib varalise vastutuse kohaldamise vajadus juhul, kui töötaja jätab täitmata oma tööülesanded või ei täida tööülesandeid nõuetekohaselt ja tekitab sellega tööandjale kahju. Töötaja varalise vastutuse kohaldamise eeltingimusteks on otsese tegeliku kahju olemasolu, töötajapoolne töökohustuse rikkumine, põhjuslik seos töötaja töökohustuse rikkumise ning tekitatud kahju vahel ja töötaja süü. Kuna tegemist on töösuhtest tuleneva kahjunõudega, siis tuleb töötajal varalise vastutuse kohustuse olemasolul kahju hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda töökoodeksi veel seni kehtivatest vastavatest sätetest. Töötaja süülise vastutuse otsese tegeliku kahju olemasolul sätestab ka TööK § 125 lg 1. Töötaja süüd eeldatakse, kui töötajaga on sõlmitud kirjalik leping täieliku varalise vastutuse kohta või ta saab vara volikirja või muu ühekordse dokumendi alusel. Vastavalt töökoodekis sätestatule oli hagejal tööandjana õigus sõlmida müügipunktis töötanud müüjatega individuaalse varalise vastutuse leping või kollektiivse varalise vastutuse leping. Kostjaga 01.12.2003 sõlmitud töölepingu p 3.4 kohaselt on tema töö eritingimuseks täielik materiaalne vastutus (I, lk 12) ning samal päeval on sõlmitud temaga ka materiaalse vastutuse leping (I, lk 13). Hageja on oma avalduses täiendavatest seisukohtadest (II, lk 41) ka ise märkinud, et tegemist on individuaalse varalise vastutuse lepinguga. TööK § 128 lg 1 p 2 kohaselt kannavad töölised nende süü läbi tööandjale tekkinud kahju osas täies ulatuses materiaalset vastutust, kui töötajaga on sõlmitud sama paragrahvi lõikes 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest, või ta saab vara volikirja või muu ühekordse dokumendi alusel, samuti kui kahju on tekitatud töötaja tegevusega, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid (TööK § 128 lg 1 p 3), või kui kahju on tekitatud materjalide, poolfabrikaatide või toodete puudujäägiga (TööK § 128 lg 1 p 5). Kostjaga sõlmitud materiaalse vastutuse lepingu punktist 1 nähtub (I, lk 13), et kostja on võtnud endale täieliku materiaalse vastutuse ettevõtte poolt usaldatud materiaalsete väärtuste säilimise eest, millega seoses ta on kohustatud: 1) tagama kõigi temale pärast lepingu sõlmimist üle antud kaubalis-materiaalsete

väärtuste ja rahaliste vahendite säilimise 2) tegema kõik temast sõltuva kahju ärahoidmiseks, ühtlasi teatama viivitamatult ettevõtte juhile materiaalseid väärtusi ohustavatest asjaoludest, ning 3) pidama arvestust kehtestatud korras koostama ja esitama aruandeid raha kohta ning muud aruanded temale usaldatud materiaalsete väärtuste liikumise ja jääkide kohta . Kohus nõustub kostja vastuväidetega selles, et hageja ei ole piiritlenud kostjaga varalise vastutuse lepingu sõlmimisel konkreetset vara, mille eest kostja müüjana on võtnud täieliku varalise vastutuse. Hageja on esitanud kohtule oma nõude tõendamiseks müüjate poolt kauba vastuvõtmisel allkirjastatud saatelehed (I, lk 93-115) ja inventuurilehed 06.01.2004 (I, lk 152-154), kostja poolt 10.01.2004 allkirjastatud kaupade nimekirja (I, lk 91-92) ja sama kauba osas 13.01.2004 lattu tagastatud kauba sissetuleku lehe (summas 19 006 krooni, I, lk 123-124), raha laekumise kassasse perioodil 08.12.2003 kuni 12.01.2004 (lk 156) ja ka kriminaalasjast juurdevõetud materjalid – protokollid L S ja R E ülekuulamistest ning M P ütlused puudujäägi summa tuvastamisest (I, lk 157- 166). Puudujääk kaubas 8270 krooni ulatuses nähtub ka hageja raamatupidamises koostatud dokumentide analüüsi koondilt (I, lk 43-44). Kohus leiab, et hageja väited kostja täielikust varalisest vastutusest müügipunkti saatelehtede alusel kogu müügiks vastuvõetud kauba ja selle müügist laekunud rahaliste vahendite hoiu ja säilimise eest, ei ole põhjendatud ega ka esitatud dokumentidega tõendatud. Müügipunktis töötas peale kostja ka teine müüja R E . Mõlemad müüjad olid tööle võetud ühel ja samal ajal, nende tööülesanded olid samad, mõlemad võtsid kaupa vastu, mõlemad ka müüsid seda ja andsid hagejale üle müügist laekunud raha. Mõlema müüjaga sõlmitud materiaalse vastutuse lepingud sisaldasid ühesuguseid tingimusi (I, lk 15). Kohus on tuvastanud nii poolte seletuste kui ka kohtu poolt tsiviilasja materjalide juurde võetud kassavihikutes müüjate tehtud sissekannete alusel, et vahetustega töötades ei olnud müüjatel omavahel mingit ahaliste vahendite üleandmist. Seega, müügipunktis kehtinud töökorraldusest lähtuvalt, ei olnud kummagi müüja osas eraldi nende vastutust müügil olnud kauba ja rahaliste vahendite säilimisel võimalik kindlaks määrata. Vastavalt Töök § 128-1 lg 1, kui töötajad teevad ühiselt mõnda liiki töid, mis on seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga ning kui ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalset vastutust ja sõlmida temaga täieliku materiaalse vastutuse lepingut, siis sõlmitakse kollektiivse varalise vastutuse leping. Kollektiivse varalise lepingu puhul vastutaksid mõlemad müüjad hageja eest tekkinud kahju ühiselt ning sel juhul oleks põhjendatud ka hageja väide, et varalise vastutuse lepingu olemasolul saab kahju hüvitamist nõuda kõigilt

töötajatelt ühiselt või ka igaühelt eraldi, kelle suhtes on kindlaks tehtud, et nad võisid kahju tekitada. Tööandja peab kostja L S `e suhtes temaga sõlmitud varalise vastutuse lepingu alusel varalise vastutuse kohaldamiseks ka tõendama põhjusliku seose olemasolu kostja poolt töökohustuse rikkumise ning tekitatud kahju vahel, samuti kostja süü kahju tekitamises. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Seega peab kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel esinema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse rikkumise tulemusena. Hageja väitel saab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmiseks lugeda kostja poolt teise müüja õigusvastasest tegevusest tööandjale mitteteatamist ja R E antud avansisumma kassavihikusse märkimata jätmist. Kostja on tunnistanud teise müüja tegevusest mitteteatamist, kuid on väitnud, et R E võttis kassast avanssi tööandja loal, mistõttu ei pidanud sellest teatamist vajalikuks. Detsembri algul 2003 tema avastatud puuduoleva summa lubas R E kassasse tagasi panna. Kostja ei teadnud R E poolt tegelikult võetud summa suurust ega pea ennast teise müüja tegevuse eest vastutavaks. Hageja on R E nii avansi kui ka pürotehnika võtmise lubamist kohtus omaks võtnud ning on ka kinnitanud, et vastavad summad on R E hagejale tagasi maksnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuigi L S oli teadlik teise müüja R E poolt detsembris 2003 kassast raha võtmisest ning ei teatanud tööandjale toimuvast, ei ole antud asjaolu hageja esitatud tõendite alusel veel iseenesest kogu puudujäägi osas kostja suhtes täieliku materiaalse vastutuse rakendumise aluseks. Kostja selline käitumine võis üksnes soodustada, kuid ei põhjustanud puudujääki. Hageja on tunnistanud, et müügipunktis töötavatel müüjatel oli endal lubatud võtta kassast avanssi (Raivo Laasmägi seletus 31.10.2005 kohtuistungil, I, lk 143). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tööandjana tõendanud kostja käitumise ja tekkinud ulatuses puudujäägi vahel otsese põhjusliku seose olemasolu, s.t. et just kostja käitumine põhjustas antud kahjuliku tagajärje. Arvestades ka kohtus ilmsiks tulnud asjaolusid tegelikust olukorrast, milles väidetav kahju tekitati, leiab kohus, et hageja poolt töötajatele avansi ja pürotehnika võtmise lubamisega oli hageja ise loonud olukorra, kus kahju sai tekkida.

Kohtus uuritud dokumentidest nähtuvalt ei ole hageja tõendanud ka nõutud kahjusumma suurust. Hageja on oma seisukohti hagi asjaolude suhtes muutnud ja tugineb asja uuel läbivaatamisel erinevalt varasemast üksnes 10.01.2004 inventuuri tulemustele. 02.-03.01.2004 toimunud inventuuri materjale ei ole esitatud. Hageja on märkinud oma täiendavate seisukohtade esitamisel (II, lk 41-42), et eelnevalt toimunud inventuuride tulemusi ei olnud võimalik üheselt välja tuua. Hageja väitel on kahju suurus 10.01.2004 läbi viidud inventuuri tulemuste ja raamatupidamisandmetega võrdlemise tulem ning selle aluseks olevad andmed nähtuvad dokumendilt „Turu Kaubamaja inventuur“ 10.01.2004 (I, lk 9). Asja uuel kohtulikult läbivaatamisel on kostja esile toonud asjaolud, mis annavad alust kahelda hageja esitatud kahjunõude tegeliku suuruse tõendatuses. Kostja väitel 10.01.2004 inventuuri tulemusi välja ei toodud ning on võimalik, et vastav dokument on koostatud hiljem tagantjärele. Kohus, olles võrrelnud 14.05.2007 kohtuistungil (II, lk 28) tsiviilasjas (I, lk 9) ja antud asja juurde võetud kriminaalasjas nr.1-176/05 (lk 9) hageja esitatud dokumenti - „Turu Kaubamaja inventuur“ 10.01.2004 – tuvastas, et esitatud dokumendid on vormistatud erinevalt: mõlemal dokumendil on välja toodud küll puudujääk samas summas, kuid kriminaalasjas esitatud dokumendil on lisatud täiendavad selgitused ning dokumendid on ka allakirjastanud erinevad seaduslikud esindajad. Võrreldes 10.01.2004 inventuuri tulemi väljatoomisel puudujäägi arvestust kassavihiku andmetega, tuvastati, et R E lubatud pürotehnika maksumus summas 1010 krooni ei vasta kassavihikus tema poolt võetud pürotehnika maksumusele, samuti on puudujäägi summast mahaarvestatud R E poolt võetud ja tagastatud rahasumma 5170 krooni väiksem uurija juures nimetatud summast. Pruunide kaantega kassavihikust (II, lk 103, toimikus olev vihiku koopia lk 10) nähtuvad pürotehnika kaubad järgmiste nimetustega ja järgmistes hindades – Maxi 500- , Tornado 175.- 2 Palm 250 +250, Display 85.-. Järgneb koondsumma – 1010 ning märkus – „maksis ära“. Hageja on kohtus omaks võtnud, et tegemist on R E lubatud pürotehnika nimetuste ja maksumusega ning vastava märkuse maksmise kohta on teinud kassavihikusse hageja seaduslik esindaja R L . Hageja selgitus, et summa 1010 krooni puhul tegemist oma töötajatele pürotehnika müümisel 20%- lise allahindlusega, ei vasta tehtud arvutuse tulemusele: kassavihiku järgi on nimetatud kaupade maksumus kokku 1260 krooni, sellest 20% moodustaks 252 krooni ning 20%-lise allahindluse puhul oleks R E võetud pürotehnika maksumuseks 1008 krooni. Samal lehel järgneb kaks rida teksti: „ 24.12.03 Raina 500.- ja 26.12.03 R 500.-, 550 31.dets“ R E , millised summad on väidetavalt R E poolt kassast võetud avanss. Lubatud 1000 kroonist avansist enammakstud summa – 550 krooni on hageja andmetel R E hagejale tagastanud.

Pruunide kaantega kassavihiku järgmisel leheküljel (II, lk 104, koopia lk 11) on märgitud hageja poolt müügipunktist vastuvõetud sularaha summad päevade lõikes alates 05.12.2003 kuni 31.12.2003 ning teises kassavihikus (II, lk 58 jj, kaanteta vihik, koopia lk 5, 11) ja 10.01.2004 kostja enda allkirjastatud nimekirjas on märgitud üleantud sularaha summad jaanuaris 2004. Nimetatud summade ja kassapidaja M P koostatud koondil märgitud hageja kassasse laekunud summade osas erinevused puuduvad (I, lk 156). Vastavalt hageja selgitustele ei antud müüdipunktist vastuvõetud summasid üle samal päeval, mistõttu summad on laekunud n.ö ajalises nihkes. Kostja kahtlused väljatoodud puudujäägi summa arvestuse aluseks olevate andmete õigsuses ja 02.01.2004 müügiandmete puudumises on põhjendatud, kuna kassavihikute vaatlusel ilmnes, et osa lehti on pruunide kaantega vihikust välja rebitud, samuti on märgitud (koopia lk 10) vaid rida pürotehnika nimetusi (märkusega „2.jaan.müük inventuuri ajal“), kuid puuduvad müüdud kaupade hinnad ja summa. 02.01.2004 müügi toimumist ega laekunud summat ei nähtu ka hageja esitatud koondist „Turu Kaubamaja müük 01.dets.2003 -10.01.2004“ (I, lk 90) ega ka kassapidaja M.P koostatud koondist laekumistest Pariisi Tulede kassasse (I, lk 156). . Kostja väiteid R E poolt eeluurimisel nimetatud suurematest summadest tõendavad kriminaaltoimikust tsiviilasja juurde võetud materjalid. Kostjaga toimunud vastastamisel on R E nimetanud 16.03.2004 kassast võetud raha eest ostetud asju ja makstud arveid kogusummas 6380 krooni eest (I, lk 164-166). Samas nõustub kohus hagejaga selles, et kuna R E suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, siis tsiviilasjas vastavad R E süüks pandud asjaolud enam ümberhindamisele ei kuulu. Kuid ainuüksi juba eeltoodud faktid – R E poolt 10.01.2004 inventuurilehtedel märgitust suuremas summas pürotehnika omastamine, samuti 02.01.2004 müügitulemuste kajastamata jätmine kinnitavad, et tegeliku kahju täpne suurus on hageja poolt tõepäraselt kindlaks tegemata. Kuna individuaalse varalise vastutuse leping kostjal varalise vastutuse tekkimiseks antud juhul ei kohaldu ning kollektiivse varalise vastutuse lepingut ei olnud tööandjal sõlmitud, siis ei ole võimalik kostja süüd tekkinud puudujäägi põhjustamises eeldada. Seega, varalise vastutuse kohaldamiseks peab tööandja tõendama, kes müüjatest ja kui suures ulatuses süüliselt kahju tekitas. Hageja väitel võis kostja kahju tekitada ka hooletusest või tähelepanematusest, kuid ühtegi konkreetset juhtumit kostja vastavast käitumisest ei ole hageja tõendanud..

Kostja väitel tegi tema OÜ-s Pariisi Tuled töötamise ajal kõik endast sõltuva tööandja poolt temale üle antud kauba ja rahaliste vahendite säilimiseks, pani vahetuse lõppedes kassavihikusse kirja müügitulemused, müüdud kauba ja päeva kassa. Kassavihikutest nähtuvalt on kostja ka perioodil 03.01-2004 kuni 10.01.2004, s.o. üksi müügipunktis töötamise perioodil, teinud iga päeva kohta vastavad sissekanded. Hageja on varasemas kohtumenetluses tuginenud 06.01.2004 mõlema müüja osavõtul toimunud inventuuri andmetele, milliste tulemuste kontrollimisel üksnes täpsustati puudujäägi summat 10.01.2004 koostatud inventuuri aktis. Kohus nõustub ka kostja vastuväidetega, et tema poolt allkirjastatud 10.01.2007 tagastatud kauba ja kassas olnud rahasumma kohta koostatud dokumenti ei saa vaadelda 10.01.2007 toimunud inventuurina, kuna nimistus ei ole kajastatud saatelehtede alusel müügipunkti sissetulnud kauba ja tagastatud kauba maksumust ega ka summat (I, lk 91-92). Kuna hageja ei ole tõendanud kostja L S süüd 10.01.2004 inventuuri tulemusena väljatoodud puudujäägiga hagejale kahju tekitamises tuvastanud, siis tuleb ka hagi tema vastu jätta täielikult rahuldamata. Kohtukulude jaotusest Pooled, esitamata kohtukulude nimekirja, on taotlenud asja uuel kohtulikul läbivaatamisel vastavalt hagi sisulisele lahendamisele kohtukulude jaotuse kindlaksmääramist kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad jäävad hagi rahuldamata jätmisel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt TsMS 452 tehakse kohtuotsus teatavaks maakohtu kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtunik Ärakiri õige

/allkiri/

I.Külavee

Nooremreferent

I.Golubev

22.04. 2008.a Viru Ringkonnakohus otsustas:

Viru Maakohtu 19.09.2007 otsus tsiviilasjas nr.2-04-876 tühistada osaliselt kohtukulude jaotamise aluse osas. Vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §60 lg.3 jätta OÜ Pariisi Tuled ja L S esimese astme kohtukulude hüvitamise taotlused rahuldamata. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 19.09.2007 otsus muutmata. OÜ Pariisi Tuled apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. OÜ Pariisi Tuled apellatsiooniastme kohtukulud jäävad tema enda kanda. L S taotlus apellatsiooniastme kohtukulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega

08.septembril 2008.a, kusjuures Riigikohus määras: Jätta kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja