Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord: Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli

tagasel tagaseljaotsuse seljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast nevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib järg asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada kostjale ja hagejale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 25.05.2007 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Viru Maakohtule hagi kostja I S `i vastu temaga 21.03.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr.0600300/45st tuleneva võlgnevuse nõudes. Lepingu alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 30 000 krooni. Kostja kohustus tasuma intressi 29,252 % krediidisummast ühe aasta kohta, millest tulenevalt kujunes krediidi brutosummaks 57 201.94 krooni. Lepingule kohaldati Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi S. 02.05.2006 sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr.0600300/45st kokkuleppe nr 1 lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe nr 1 järgi kohustus kostja alates 02.05.2006 maksma hagejale intressi 31.01% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu perioodi eest kokku vastavalt 36 728.96 krooni; kulukuse määraks krediidil kujunes 61,5% aasta kohta ning krediidi brutosummaks 67 028..96 krooni. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, mistõttu hageja oli sunnitud saatma kostjale hoiatusi 18.07.2006, 18.08.2006 ja 22.09.2006. Kostja meeldetuletustele ei reageerinud. 23.10.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse, milles paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja jooksul kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei tasunud kolme järjestikust osamakset vaatamata meeldetuletustele ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu hageja ütles 21.11.2006 väljastatud avaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt koheselt 39 890.55 krooni tasumist. Ka lepingu ülesütlemise järel ei ole kostja ühtegi makset tasunud. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale kokku krediiti 30 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Krediidisaaja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sisaldub lepingu üldtingimuste p.5.1.1, mille kohaselt krediidiandjal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist. Hageja hoiatas 23.10.2006 kostjat ülaltoodud ülesütlemise alustest lähtudes kirjalikult lepingu ülesütlemisteatises, pakkudes VÕS § 416 lg 2 tulenevalt kostjale võimalust veel läbirääkimiste alustamiseks. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub rahamaksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 5.3, 6.1, 6.3 ja 9.3 ning VÕS §§-ide 100, 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 113 lg1, 115 lg 1, 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 4 ja 158 lg 1 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, s.o. tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, viivise, leppetrahvi, võla sissenõudmisega seotud kulu ning kahjuhüvitist. Tagastamata krediidisumma suuruseks on 29 270 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustunud tasuma intressi 24,92 % krediidisummast ühe aasta kohta, s.o. 36 728.96 krooni. Kuna kostja ühtegi makset peale lepingu ülesütlemist ei ole intresside katteks tasunud, siis tuleb vastavalt lepingu üldtingimustele ja VÕS § 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress summas 3 835.17 krooni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, seega vastavalt 31,01% võlgnetavalt summast aastas. Hageja alustas viivisnõude arvestamist peale lepingu ülesütlemist seisuga 22.11.2007, mistõttu perioodil 22.11.2007 kuni 24.05.2007 on viivis suurenenud 4 575.61 krooni võrra ja moodustab kokku summa 4 606.99 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis antud juhul moodustab summa 5 854 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kuluks on kostjale väljastatud meeldetuletuskirjade ning lepingu ülesütlemisavaldusega seotud kulud, mistõttu üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel ning VÕS § 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel palub hageja välja mõista 900 krooni. Hageja esitab lepingu ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele lisaks leppetrahvi ületavas osas kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude. VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg 2 ja 4 kohaselt on varaline kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu leidmiseks on hageja arvestanud maha kokkulepitud intressist ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ning leppetrahvi ja nõuab kahju ehk saamata jäänud tulu hüvitamist summas 15 000 krooni. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping, samuti lepingu üldtingimused, kehtestatud hinnakirjad, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise avaldus. Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (4000 krooni). II. Kohtumenetluse käik Kostja aadressil väljastatud hagimaterjalid on vastu võetud 06.08.2007 edasiandmiseks kostjale. Kohtukordniku poolt materjalide üleandmisel on vastuvõtja allkirja juurde lisatud märkus “sõber“. Kostja vastust hagile ei ole esitanud. III III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus kuna alates 01.01.2006 jõustunud TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas hagimaterjalid kostjale tema elukoha aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on kostjale edasiandmiseks vastu võetud 06.08.2007, mille kohta on vastuvõtja andnud ka allkirja. Seega vastuse andmise viimane tähtaeg oli 27.08.2007. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamise päevast alates. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. TsMS § 313 lg 2 kohaselt selgitatakse must isikust vastuvõtjale kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Seejuures kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Ühtlasi on kohus materjalide väljastamisel selgitanud kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatanud kostjat nende tagajärgede eest. Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega hagiavaldusele vastamiseks, kuid käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole ega ole ka teatanud vastamist takistavatest asjaoludest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hageja hagiavalduses ka piisavalt kirjeldanud. Kostja kohustused tulenevad sõlmitud tarbijakrediidilepingust

(VÕS § 402).

VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on osundanud ka nii viivise, leppetrahvi kui ka kahjuhüvitise aluseks olevatele võlaõigusseaduse sätetele ning esitanud nõutavate summade aluseks olevatele asjaoludele lepingu ja seaduse sätetele tuginedes põhjendatud selgituse koos vastavate summade arvestusega. Kohus leidis, et hagiavalduses toodud alusel on hagi põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 77; 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 06. novembril 2007.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.