AS Kohtla-Järve Soojus hagi H 22 105,29 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
30. august 2007 kell 10.00
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
P P (volikirja alusel)
Kostja:
H S (IK xxx; asukoht: xxx)
S
vastu võlgnevuse
Soojus
(RK
xxx;
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt H S ’lt hageja AS-i Kohtla-Järve Soojus kasuks välja võlgnevus summas 279 krooni (kakssada seitsekümmend üheksa) krooni 70 senti.
3.Jätta hagi summas 21825,59 krooni rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Poolte menetluses kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1(4)
I Hageja nõue
1.Hageja esitas 28.mail 2007.a. Viru Maakohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 22 105, 29 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga Kohtla-Järve linn Kalevi xxx. Soojusenergia arvestus ja laekumine on kajastatud lisatud arvestuses. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.04.2007.a on kostja hagejale võlgu 22 105,29 krooni.
2.Tulenevalt asjaõigusseaduse § 26 ja korteriomandi seaduse § 13 kohaselt palub hageja kohtul kostjalt välja mõista võlgnevus summas 22 105,29 krooni (tl 1-12).
II Kostja vastus
3.Kostja oma 19. juunil 2007.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 17-40) hagi õigeks ei võtnud. Hageja on esitanud arved L G nimele, kes on surnud 10.03.2001.a. Arvetel L G nimele on märge, et aluseks olev leping puudub. AS Kohtla-Järve Soojus on 11.03.2004.a. tema nimele esitanud arve nr 388857 summale 577,70 krooni, mis on tasutud 18.03.2004.a. Alates 11.03.2004.a ei ole hageja esitanud kostja nimele ühtegi võla nõuet. Kostja leiab, et kui hagejal puudub leping kostja vastu, siis ei ole ka alust hagi taotleda. Samuti võlanõue aegub kolme aasta möödumisel.
III Hagiavalduse täpsustus
4.12.07.2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses (tl 43-49) hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja sai L G surmast teada juhuslikult alles 2004.a, mil kostja teatas, et ta on korteri uus omanik. Kostja ei ole hagejale teatanud, et tema puhul on tegemist L G pärijaga. Kostja väited võlgnevuse puudumise kohta OÜ Kohtla Elamu, AS Eesti Energia ja KÜ Kalevi xx ees pole asjakohased. Hagejal tekkis kohustus kütta elamut asukohaga Kalevi xx Kohtla-Järve linn hageja ja elamu haldaja vahel sõlmitud lepingust. Hageja ja kostja vahel leping puudus. Korteriomaniku kohustus tasuda korterile kulutatud kütte eest tulenes AÕS § 26 ja KOS § 13, seega tuleneb kostja kohustus hageja ees seadusest. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest TsÜS § 179 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 22 105,29 krooni ja hageja menetluskulud.
IV Kohtuistung
5.Kohtuistungil selgitas hageja, et kostja väited, et tema võlad on tasutud, ei ole asjakohased, kuna korteriomanikega otse arveldati kuni aastani 2004.a. Alates 2004 sügisest kütab Järve linnaosa VKG Energia. Tarnitud soojusenergia eest esitas hageja arveid alates 1993.a. detsembrist. Hagejal oli sõlmitud leping elamu valitsejaga, milleks oli kuni 1995.a. AS Elamu. AS-ga Elamu sõlmitud lepingu kohaselt oli välja toodud, et korteriomanikud maksavad soojuse eest otse hagejale. Hagejal ei ole tõepoolest sõlminud lepingut korteriomanikega, aluseks oli hageja ja AS Elamu vahel sõlmitud leping. Kostja ei teatanud enne 2004.a. veebruarit, et tema on korteri omanik. Oleks ta hagejat teavitanud, et on omanik alates 1996.a., oleks esitatud arved talle. Kostja näol on tegemist korteriomanikuga 1996.a. aastast, kes jättis oma kohustused täitmata. Kostja on oma tegudega ema pärandi vastu võtnud, asudes peale tema surma valitsema tema jäetud vara. Hageja palus hagi rahuldada.
2(4)
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et viide AÕS § 26 pole pädev, kuna nimetatud § on kehtetu ning hageja nõue on alates 01.07.2005.a. aegunud. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Kostja selgitas, et arveid esitati tema ema nimele, kes ajas ise oma asju. Kostja on korteri omanik alates 1996.a. Kostja teatas AS-le Elamu, et on korteri omanik. Kostja tasus 2004.a. võlgnevuse hagejale ära ja pärast saadetud arve kohaselt hagejal enam kostjale pretensioone ei olnud. Ema võlast sai kostja teada alles hagi esitamisel. Ema ja isa elasid kuni 1996.a. samas korteris üürnikuna. Kuna kostja on omanik alates 1996.a., ei puutu temasse varasemad võlad. Kostjal ei olnud emalt midagi pärida, korteris ei olnud mingit vara. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
V Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Kohus tuvastas, et hageja sõlmis 01.10.1995.a. AS-ga Elamu lepingu nr 1429 soojusenergia kasutamises kaugkütte veega (tl 44-47). Lepingu lisa p. 26 kohaselt (tl 48) varustas hageja soojusenergiaga ka elamut Kalevi tn 36 Kohtla-Järvel. Lepingu p.10 kohaselt hoonetes paiknevate eluruumide (korterite) poolt kasutatud soojusenergia eest arveldab hageja vahetult nende korterite üürnikega. Lepingu p. 14 kohaselt arved kasutatud soojusenergia eest kuuluvad tarbijate poolt tasumisele hiljemalt iga kuu 25-ks kuupäevaks eelmise kuu eest. Tasumisega viivitamisel arvestatakse tarbijatele viivist kuni 0,2 % arve summast iga viivitatud päeva eest. Kostja omandas korteri asukohaga Kalevi xx, Kohtla-Järve linn 22.05.1996.a sõlmitud ostu-müügilepinguga AS-ilt Elamu (tl 12). Kostja seletuse kohaselt elas korteris tema ema L G , kes suri 10.03.2001.a. (tl 40). Hageja esitas L G nimele ja kostjale soojusenergia tarbimise eest arveid kuni 05.07.2004.a. ( tl 6, 19-34).
9.Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt moodustus kostjale korteri Kohtla-Järve Kalevi xx keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil 01.12.1993.a. kuni 30.10.2002.a. võlgnevus 16089.19 krooni (tl 9-11). Alates 07.11.2002.a. kuni 05.07.2004.a. esitati L G ja kostja nimele soojusenergia eest 21 arvet (tl 6) kogusummas 7399,90 krooni (23489,09-16089,19), millest kostja tasus kuni 21.05.2004.a. 1383,80 krooni (tl 7), seega kostja koguvõlgnevus vähenes 22105,29 kroonini.
10.Kostja palus hageja nõude puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
11.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Korteriomanikust kostja kohustus tasuda korterile kütte eest tulenes asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-st 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
3(4)
Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.
12.Kostja on korteri asukohaga Kalevi xx, Kohtla-Järve omanik alates 22.05.1996.a ning korteriomand on kantud 09.07.2002 kinnistamisevalduse alusel 13.05.2003 kinnistusraamatusse. Kuna hageja on kulutanud kostja korteriomandi reaal-ja mõttelise osa normaalseks säilimiseks vajalikku soojusenergiat (vajalikud kulutused), nõustub kohus hageja arvamusega, et mingil määral võib hageja nõuet vaadelda ka seadusest tuleneva nõudega. Samas on kohus arvamusel, et hageja nõude võib esitada ka tehingust tuleneval alusel. Hageja ise on hagi täpsustuses viidanud, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut Kalevi xx, kus asub ka kostja korter, Kohtla-Järve linnas hageja ja elamu omaniku ja haldaja AS Elamu vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu kohaselt elamus paiknevate korterite poolt kasutatud soojusenergia eest arveldas hageja vahetult tarbijatega, esitades neile arveid.
13.TsÜS § 152 lg 1 kohaselt kui samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel, kohaldatakse nõude aegumisele TsÜS 9.peatükis 2.jaos sätestatut (tehingust tuleneva nõude aegumine). Eeltoodust lähtuvalt kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hagis esitatud (kogu)nõude 22105,29 krooni puhul on tegemist hageja nõuete summaga, mis tuleneb kostjale ajavahemikul 30.10.2002- 05.07.2004.a. esitatud arvete järgi kostja poolt tasumata osast. Hageja esitas hagi 28.mail 2007.a. Lähtudes tehingute suhtes kohaldatavast kolmeaastasest aegumistähtajast, tuleb aegunuks lugeda kõikidest nendest tasumata arvetest tulenevaid (osa)nõudeid, mis olid kuni 28.maini 2004.a. muutunud sissenõutavaks. Eeltoodu alusel tuleb aegunuks lugeda kostjale alates 30.10.2002.a. kuni 05.02.2004 esitatud, kuid kostja poolt tasumata arvetest (17 tk) tulenevaid (osa)nõudeid kogusummas 21825,59 krooni (22105,29-128,50-151,20). 3-aastasest aegumistähtajast varem on esitatud hageja (osa)nõuded tasumata arvete 03.06.2004.a. summas 151,20 krooni ja 05.07.2004.a. summas 128,50 krooni alusel.
14.Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
15.Kostja ei ole arveid 03.06.2004. ja 05.07.2004.a. kogusummas 279,90 krooni (151,20+128,50) tasunud ega vaidlustanud. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt, st jätab kohus hagi nõuete kogusummas 21825,59 krooni rahuldamata ja rahuldab hagi nõuete kogusummas 279,70 krooni.
VI Menetluskulud
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui pool ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Viktor Brügel Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.