2-05-21662/17 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

4.Tühistada Harju Maakohtu 29.12.2006.a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega keelati osaühingul Jaotusvõrk ning OÜP kolmandatele isikutele liitumispakkumise väljastamine ning liitumislepingu sõlmimine elektrienergia tootmiseks 1 MW võimsuse ulatuses alajaamast vabanenud ressursi arvelt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.12.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt on OÜJ Saaremaal Salme vallas asuva alajaama omanik. Hageja tegeleb Salme vallas elektrienergia tootmisega tuuleenergia abil. Hageja püstitatud tuulegeneraatorid on ühendatud alajaamaga. alajaama elektrienergia tootmise maksimaalvõimsus on 4 MW, millest 3 MW on eraldatud hagejale. OÜEE esitas OÜJ21.02.2003.a taotluse alajaamaga liitumiseks. OÜJ väljastas OÜEE04.04.2003.a tehnilised tingimused 1,5 MW ulatuses. OÜEE esitas OÜJ 28.04.2003.a taotluse 1,5 MW eraldamiseks. OÜJ väljastas 19.04.2004.a tehnilised tingimused 1,5 MW ulatuses hagejale. Hageja on OÜEE eriõigusjärglane. Hageja esitas OÜJ 29.05.2003.a taotluse alajaamaga liitumiseks 1,5 MW ulatuses. Lisaks esitas hageja 05.10.2004.a OÜJ taotluse alajaamaga liitumiseks 1,5 MW kuni 2,5 MW ulatuses. OÜJ on väljastanud hagejale tehnilised tingimused 3 MW ulatuses. Vaatamata asjaolule, et hageja on esitanud taotluse ka täiendava 1 MW võimsuse ulatuses, ei ole vastavat võimsust eraldatud. Hagejale teadaolevalt on OÜ BEH esitanud 2004.a veebruaris-märtsis taotluse alajaamaga liitumiseks. Kuna hageja on esitanud alajaama kogu 4 MW ulatuses liitumistaotlused enne OÜ B-EH poolt esitatud taotlust, siis on OÜJ õigusvastaselt keeldunud hagejaga 1 MW võimsuse ulatuses liitumislepingu sõlmimisest. Kuna liitumislepingute sõlmimise aluseks on liitumistaotluste esitamise järjekord, on osaühing Jaotusvõrk kohustatud liitumislepingu 1 MW ulatuses sõlmima hagejaga. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada osaühingut Jaotusvõrk sõlmima hagejaga liitumisleping alajaama 1 MW võimsuse ulatuses. 14.09.2006.a esitas hageja hagi täienduse. Selle kohaselt sõlmis OÜJOÜ-ga Beta – Est Holdings 15.11.2005.a liitumislepingu alajaama 1,5 MW ulatuses viimase poolt 13.01.2004.a esitatud taotluse alusel. Seega eiras OÜJ võrdse kohtlemise põhimõtet ning sõlmis liitumislepingu hiljem esitatud taotluse alusel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada osaühingut Jaotusvõrk ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arendama võrku viisil, mis võimaldab hagejal liituda alajaamaga 1 MW võimsuse ulatuses. Samuti palus hageja kohustada osaühingut Jaotusvõrk väljastama hagejale liitumispakkumine liitumiseks alajaama 1 MW võimsuse ulatuses 30 päeva jooksul alates eelnimetatud kohustuse täitmisest. Lisaks palus hageja kohustada osaühingut Jaotusvõrk 30 päeva jooksul alates hageja liitumispakkumise nõustumise kättesaamisest sõlmima hagejaga liitumisleping liitumiseks alajaama 1 MW võimsuse ulatuses.

29.12.2006.a esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles esitas nõude ka OÜP vastu. Täienduse kohaselt sõlmivad liitumislepinguid OÜP ning OÜJ sõltuvalt sellest, kas on esitatud taotlus liitumiseks põhi- või jaotusvõrguga. Osaühinguga Jaotusvõrk sõlmitavad liitumislepingud kooskõlastatakse Osaühinguga Põhivõrk. Käesoleval juhul OÜP hageja liitumistaotlust kooskõlastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kohustada Osaühingut Põhivõrk kooskõlastama liitumine hageja 29.05.2003.a liitumistaotluse alusel liitumiseks alajaamaga 1 MW võimsuse ulatuses. 08.02.2007.a esitas hageja veelkord hagiavalduse täpsustuse. Selle kohaselt on OÜJning OÜ B-EHvahel sõlmitud liitumisleping lõppenud ning alajaama võimsus 1 MW ulatuses vabanenud. Seega puudub hageja nõuete rahuldamiseks vajadus võrgu arendamiseks, mistõttu hageja võtab tagasi nõude OÜJkohustamiseks ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest arendada võrku viisil, mis võimaldab hagejal liituda alajaamaga 1 MW ulatuses. Hageja täpsustas oma nõudeid järgmiselt: kohustada osaühingut Jaotusvõrk väljastama hagejale liitumispakkumine liitumiseks alajaama 1 MW võimsuse ulatuses 29.05.2003.a liitumistaotluse alusel. Juhul, kui kohus leiab, et 29.05.2003.a liitumistaotluse alusel on liitumisleping sõlmitud, kohustada osaühingut Jaotusvõrk väljastama hagejale liitumispakkumine liitumiseks alajaama 1 MW võimsuse ulatuses 28.04.2003.a liitumistaotluse alusel. Samuti palus hageja kohustada osaühingut Jaotusvõrk 30 päeva jooksul alates hageja liitumispakkumise nõustumise kättesaamisest sõlmima hagejaga liitumisleping liitumiseks alajaama 1 MW võimsuse ulatuses. Lisaks palus hageja kohustada Osaühingut Põhivõrk kooskõlastama liitumine hageja 29.05.2003.a liitumistaotluse alusel liitumiseks alajaamaga 1 MW võimsuse ulatuses. Juhul, kui kohus leiab, et 29.05.2003.a liitumistaotluse alusel on liitumisleping sõlmitud, kohustada Osaühingut Põhivõrk kooskõlastama liitumine hageja 28.04.2003.a liitumistaotluse alusel liitumiseks alajaamaga 1 MW võimsuse ulatuses. Kostjate vastuväited OÜJvaidles hagile vastu. 28.04.2003.a liitumistaotluse esitas OÜEEnimel Oleg Sõnajalg. OSsuhtes oli rakendatud ärikeeldu, mis kehtis 11.06.2002.a kuni 18.07.2005.a. Seega ei olnud OSõigus esindada OÜEEjuhtorgani liikmena. 28.04.2003.a liitumistaotlust ei menetletud OÜJpoolt, kuna avaldus oli esitatud selleks õigust mitteomava isiku poolt. 28.04.2003.a esitatud liitumistaotlus oli juhatuse liikme ärikeelu tõttu tühine tehing. 19.04.2004.a väljastatud tehnilised tingimused väljastati 29.05.2003.a esitatud liitumistaotlusele. Nimetatud liitumistaotluse alusel sõlmiti liitumisleping 28.10.2004.a. Lisaks märkis osaühing Jaotusvõrk, et võrgu arendamiseks kohustamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata, kuna see ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Arenduskohustuse panemine võrguettevõtjale tuleneb haldusõiguse valdkonna õigusaktidest ja seda kohustust saab võrguettevõtjale panna haldusorgan haldusmenetluse kaudu tegevusloa tingimuste muutmise või ettekirjutuse tegemise teel. Samuti vaidles hagile vastu Osaühing Põhivõrk. Osaühingut Põhivõrk ei saa kohustada kooskõlastama liitumist. OÜPkooskõlastab elektrituuliku liitumise üksnes juhul, kui selle tehnilised näitajad on vastavuses õigusaktidest või OÜPpoolt kehtestatud eeskirjadest tulenevate nõuetega. OÜPhindab liitumise vastavust õigusaktidele ja OÜPpoolt kehtestatud eeskirjadele siis, kui liitumistaotlus on tunnistatud kehtivaks ning hageja ja jaotusvõrguettevõtja on esitanud Osaühingule Põhivõrk kõik vajalikud andmed liitumise kooskõlastamiseks. Kui liitumise tingimuste analüüsimise käigus ilmneb asjaolusid, mis ei vasta nõuetele või mis võivad ohustada elektrisüsteemi varustuskindlust, on OÜPõigus jätta see kooskõlastamata.

Maakohtu põhjendused Pooled ei vaidle selle üle, et 21.02.2003.a OÜEEpoolt esitatud liitumistaotluse alusel sõlmiti hagejaga 26.06.2003.a liitumisleping elektrienergia tootmiseks 1,5 MW võimsuse ulatuses. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on OÜEEeriõigusjärglane. Pooled vaidlevad selle üle, kas 28.04.2003.a esitatud liitumistaotlus kehtib ning kas 28.10.2004.a sõlmiti liitumisleping 28.04.2003.a või 29.05.2003.a esitatud liitumistaotluse alusel. Asja materjalidest nähtuvalt on OÜEE, keda esindas OS, esitanud 28.04.2003.a liitumistaotluse elektrienergia tootmiseks 1,5 MW võimsuse ulatuses. 29.05.2003.a esitas hageja, keda esindas MT, liitumistaotluse elektrienergia tootmiseks 1,5 MW võimsuse ulatuses. 28.10.2004.a on sõlmitud liitumisleping liitumiseks alajaamaga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 28.04.2003.a liitumistaotluse allkirjastas OS OÜEE juhatuse liikmena. Viljandi Maakohtu 11.06.2002.a määrusega kohaldati AS Ä pankrotimenetluses AS Ä juhatuse liikmete AS ja OS suhtes ärikeeldu kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et AS Ä pankrotimenetlus lõppes 18.07.2005.a. 28.04.2003.a liitumistaotluse esitamise ajal kehtinud pankrotiseaduse § 35 lg 2 sätestas, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes § 12 lg 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, täisosanik, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. Pankrotiseaduse § 12 lg-s 4 on teiste hulgas nimetatud ka juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liiget. Kohus ei nõustu hageja esindaja seisukohaga, et Riigikohtu halduskolleegiumi 05.04.2006.a otsusest nr 3-3-1-15-06 võiks tuletada, et Viljandi Maakohtu 11.06.2002.a määrusega kohaldatud ärikeeld ei laienenud äriühingu juhatuse liikmena tegutsemisele. Riigikohtu halduskolleegium on küll nimetatud otsuses asunud seisukohale, et Viljandi Maakohtu 11.06.2002.a määrusega kohaldatud ärikeeld ei laienenud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele. Samas nähtub Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest, et selle seisukoha aluseks on asjaolu, et Viljandi Maakohus on 13.04.2004.a määruses leidnud, et ei näe takistusi AS ja OS tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjatena. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et Viljandi Maakohtu 13.04.2004.a määrust tuleb mõista nii, et kohus selgitas oma varasemat lahendit. Kohtu hinnangul ei tulene aga Riigikohtu halduskolleegiumi 05.04.2006.a otsusest, et Viljandi Maakohtu 11.06.2002.a määrusega kohaldatud ärikeeld ei kehtinud. Samuti puuduvad andmed, et Viljandi Maakohus oleks teinud lahendi, milles oleks leidnud, et ärikeeld ei takista OStegutseda äriühingu juhatuse liikmena. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et Viljandi Maakohtu 11.06.2002.a määrusest tulenevalt oli OS keelatud olla juriidilise isiku juhatuse liige. Kohus ei nõustu ka hageja esindaja väitega, et ärikeeld on aluseks isiku tagasikutsumiseks juhatuse liikme ametikohalt, kuid ei ole aluseks automaatselt isiku volituste lõppemisele. Ärikeelu kehtestamise ajal, s.o. 11.06.2002.a, kehtinud pankrotiseaduse § 35 lg 4 sätestas, et määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, esitada erikaebuse. Samal ajal kehtinud pankrotiseaduse § 2 lg 5 sätestas, et pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Erikaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Seega kuulus ärikeeldu

kohaldav määrus viivitamata täitmisele ning alates ärikeelu kehtestamisest ei tohtinud OS tegutseda juriidilise isiku juhatuse liikmena. Kuna OS ei tohtinud olla juriidilise isiku juhatuse liige, siis ei saanud ta OÜEE k a juhatuse liikmena esindada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. Seega on OÜEE poolt 28.04.2003.a esitatud liitumistaotlus tühine. 28.10.2004.a liitumislepingust ei selgu, kas see on sõlmitud 28.04.2003.a või 29.05.2003.a esitatud liitumistaotluse alusel. Kohus leiab, et kuna OÜJ seisukoha kohaselt ei ole ta 28.04.2003.a liitumistaotlust menetlenud, siis tuleb asuda seisukohale, et 28.10.2004.a liitumisleping sõlmiti 29.05.2003.a esitatud liitumistaotluse alusel. Seega tuleb hagi OÜJ vastu liitumislepingu pakkumise väljastamiseks jätta rahuldamata, kuna 29.05.2003.a liitumistaotluse alusel on liitumisleping sõlmitud ning 28.04.2003.a liitumistaotlus on tühine. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka OÜJ vastu esitatud hagi liitumislepingu sõlmimiseks. Samuti tuleb jätta rahuldamata hagi OÜP vastu liitumise kooskõlastamiseks, kuna 29.05.2003.a liitumistaotluse alusel on liitumisleping sõlmitud ning 28.04.2003.a liitumistaotlus on tühine. Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas hageja nõue kohustada osaühingut Jaotusvõrk arendama võrku, tuleks jätta läbi vaatamata selle tõttu, et hageja võttis hagi tagasi või selle tõttu, et kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt elektrituruseaduse § 66 lg 1 arendab võrguettevõtja võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud tarbijatele, tootjatele, liinivaldajatele ja teistele võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva turuosalise nõuetekohane elektripaigaldis. Tulenevalt elektrituruseaduse § 66 lg 7 otsustab Energiaturu Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud arvamustes toodud põhjendatud seisukohti arvestades, kas ja missuguseid üldabinõusid peab võrguettevõtja oma võrgus tervikuna edaspidi rakendama, et tagada võrguteenuste osutamine vastavuses võrguteenuste kasutajate põhjendatud vajadustega. Vajaduse korral teeb Energiaturu Inspektsioon võrguettevõtjale asjakohase ettekirjutuse või muudab tema tegevusloa tingimusi. Eeltoodust tulenevalt saab võrgu arenduskohustust võrguettevõtjale panna Energiaturu Inspektsioon. Seega ei kuulu nimetatud nõue kohtu pädevusse lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülaltoodud nõude osas jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Harju Maakohtu 29.12.2006.a määrusega keelati hagi tagamiseks kostjatel kolmandatele isikutele liitumispakkumise väljastamine ning liitumislepingu sõlmimine elektrienergia tootmiseks 1 MW võimsuse ulatuses alajaamast vabanenud ressursi arvelt. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Seega tuleb hagi tagamine tühistada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud