OÜ GS Core hagi E.P vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõla, intressi ja viivise ning sissenõudmiskulu nõudes 4233,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586) Hageja lepinguline esindaja: Priit Pööbo Kostja: E.P (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ GS Core hagi E.P vastu rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ GS Core kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Toimetada kohtuotsus kostjale, E.P-le, kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
1.OÜ GS Core (hageja) esitas 02.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.P (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtul ei õnnestunud makseettepanekut kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mille tõttu otsustas Pärnu Maakohus 05.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 11.06.2024 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.Hageja esitas 10.07.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mida hageja täpsustas 1
2-24-116567 26.02.2025. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 2313,80 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, intressi 415,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1454,80 eurot. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla 1556,17 eurot (sh maksekäsu kiirmenetlus seisuga sissenõutavaks muutunud 1063,13 eurot ning sissenõutavaks muutumata summa 493,04 eurot tulevikus TsMS § 369 alusel), sissenõutavaks muutunud viivise 163,21 eurot ja viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.05.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 01.12.2020 tarbijakrediidilepingu nr BL2129441. Lepingu kohaselt laenas Bondora AS kostjale 4253 eurot, millest lepingutasu oli 253 eurot ning kostjale maksti välja 4000 eurot, intressimääraga 25,02% aastas, krediidi kulukuse määraga 39,73%, viivisemääraga 0,0685% päevas ja igakuise haldustasuga 4% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama 60 osamaksega iga kuu 16. kuupäeval. Kostja jäi viivitusse 17.05.2021, 16.06.2021, 16.07.2021, 16.08.2021 ja 15.09.2021 osamaksetega, mistõttu andis Bondora AS kostjale 17.08.2021 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles lepingu 17.09.2021 üles. Kostja tasus lepingu kehtivuse perioodil Bondora AS-ile tagasimakseid järgnevalt: 189,20 eurot põhivõla katteks, 391,33 eurot intressi katteks ja 63,81 eurot haldustasu katteks. Pärast lepingu lõppemist on kostja tasunud Bondora AS-ile täiendavalt 1800 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks. Bondora AS loovutas nõude hagejale 20.07.2022. Hageja on saatnud kostjale tasulisi meeldetuletusi 21.07.2023, 12.09.2023, 27.10.2023, 30.11.2023, 09.01.2024, 20.02.2024 ja 22.04.2024. Hageja leiab, et Bondora AS järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest kontrollis kostja majanduslikku võimekust konto väljavõttelt ja muudest andmebaasidest. Kostja kinnitas laenu taotlemisel sissetulekut summas 1100 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga ja lepingujärgses määras intressi ja viivist ning sissenõudmiskulusid. Alternatiivselt palub hageja juhu, kui kohus peaks leidma, et Bondora AS ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue, millest on maha arvutatud kõik laekumised ning seadusest tulenev viivis. Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei ole lepingu ülesütlemist toimunud, mistõttu tuleb maksekäsu kiirmenetluse seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue välja mõista summas 1063,13 eurot ning sissenõutavaks muutumata summa 493,04 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 369 alusel vastavalt hageja esitatud maksegraafikule. Maksegraafiku kohaselt on hageja jaganud tasumata nõude jäägi summas 1556,17 eurot 60 kuu vahel ning leidnud, et igakuiselt kuulus jäägilt tasumisele 25,93 eurot ning sissenõutavaks on muutunud 41 osamakset. Samuti arvestas hageja sissenõutavaks muutunud osamaksetelt viivist.
3.Kohus võttis hagiavalduse 25.07.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostjale toimetati hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte avalikult 13.12.2024 (TsMS § 317 alusel). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 03.01.2025. Kostja hagile ei vastanud.
4.Kohus kohustas hagejat 25.03.2025 esitama kohtule kohane võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 lg 7 järgne nõude ümberarvestus ning hoiatas, et kui hageja ei esita kohtu määratud tähtajaks ümberarvestust, siis jätab kohus hagi põhjendamata osas rahuldamata. Kohus selgitas, et põhivõla jäägi jagamine vastavalt esialgse maksegraafiku maksetähtaegadele, kuhu on lisatud ka viivisearvestus, ei ole kohane nõude ümberarvestus. Kohus selgitas, et hagejal tuleb esitada laenulepingu nr BL2129441 maksegraafikus (dtl 136–138) välja toodud põhiosa summade sissenõutavaks muutumise aja alusel ümberarvestus, kus on toodud välja, millise osamakseni on põhiosa katteks tasutud 2443,83 eurot arvestatud. Pärast seda on hagejal võimalik kontrollida, kas leping on nõuetekohaselt üles öeldud ning kui ei ole, siis esitada nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutuvate kohustuste osas kohtule taotlus need kostjalt välja mõista. 2
2-24-116567
5.Hageja esitas 01.04.2025 hagiavalduse tervikteksti, kus oli eemaldanud 26.02.2025 esitatud ümberarvestusest viivisearvestuse.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et OÜ GS Core hagi E.P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendamata. Seetõttu ei saa kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega ning vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja 01.12.2020 laenulepingu nr BL2129441 (dtl 115–145), mille alusel andis hageja kostjale laenu 4253 eurot, intressiga 25,02% aastas. Lepingu järgi kohustus kostja maksma lepingutasu 253 eurot, mis tasaarvestati kostjale väljastatava laenusummaga, ja tagastama laenusumma koos intressi ja muude lisatasudega hagejale igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga hiljemalt 17.11.2025. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on tarbijakrediidileping. Tulenevalt Riigikohtu juhistest (vt nt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija 4 krediidivõimelisust. VÕS § 403 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama. Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud kostjaga hagi aluseks oleva krediidilepingu sõlmimisel 3
2-24-116567 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja on hagiavalduses ja selle täpsustuses toonud välja, et kostja deklareeris laenutaotluses oma sissetulekuks 1100 eurot. Bondora AS leidis, et kostjal on piisav sissetulek kohustuste täitmiseks, sest kuumakse ei olnud niivõrd kõrge. Bondora AS tegi päringu ka Krediidiinfo andmetesse ja kostjal puudusid aktiivsed maksehäired. Hageja on kohtule esitanud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 34–98), millest nähtub, et kuus kuud enne laenulepingu sõlmimist (01.12.2020) on kostja saanud sissetulekutena Töötukassalt töövõimetoetust 2020. aasta juunis 263,11 eurot, juulis 254,62 eurot, augustis 263,11 eurot, septembris 263,11 eurot, oktoobris 254,62 eurot ja novembris 263,11 eurot ning töötasu 2020. aasta juulis 310 eurot, augustis 390 eurot, septembris 400 eurot ja novembris 1100 eurot. Eelnev teeb keskmiseks kuusissetulekuks kokku 629,95 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses toonud välja, et Bondora AS oleks teinud kindlaks, millised olid kostja igakuiseid kohustused ning milline oli kostja igakuine majapidamiskulude suurus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järgis kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, siis saab olla põhjendatud nõue põhivõla (sh tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla osas) ning seadusjärgse viivise osas. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Riigikohus on selgitanud, et kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral peab krediidiandja esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hagiavalduse kohaselt laenas Bondora AS kostjale 4000 eurot ja kostja on tasunud laenu katteks kokku 2443,83 eurot. Kohtul ei ole võimalik esitatud andmete pinnalt kontrollida, kas laenulepingu ülesütlemine oli kehtiv ning millises osas on põhivõlg ümberarvestuse järgi sissenõutavaks muutunud. Kohus on segitanud hagejale, et viimasel tuleb esitada kohtule nõuetekohane nõude ümberarvestus, millest nähtub, millise osamakseni on põhiosa katteks tasutud 2443,83 eurot arvestatud. Hagejal tuli esitada laenulepingu maksegraafikus välja toodud põhisoa summade ja sissenõutavaks muutumise aja alusel nõude ümberarvestus, kuid kostja esitas kohtule kahel korral maksegraafiku, milles oli põhivõla jääk jagatud 60 osamakseks. Kohus selgitas hagejale, et viidatud maksegraafik ei ole nõuetekohane nõude ümberarvestus, kuid hageja ei muutnud oma ümberarvestust. Seega ei ole hageja toonud kohtule välja asjaolusid, mille järgi saaks kohus kontrollida, kas laenuleping on 4
2-24-116567 üles öeldud, millest omakorda sõltub see, kas ja mis summas on laenulepingu põhivõlg sissenõutavaks muutunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
10.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei ole kostjal tekkinud ka menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
11.TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus otsuse kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.