2-07-19795
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
5.september 2007.a. Haapsalu
Tsiviilasja number
2-07-19795
Tsiviilasi
AS SEB Eesti Ühispank hagi J.E. vastu võla, viivise ja intressi nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn); Hageja esindaja volikirja alusel Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 Tallinn); Kostja J.E. (isikukood , elukoht )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-07-19795
Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale taotluse AS Eesti Ühispank Magnet krediitkaardi saamiseks, mis vormistati 24.07.2002.a. koos AS Eesti Ühispank Magnet krediitkaardi kasutamise tingimustega (Tingimused; lisa 1) ning panga krediitkaartide hinnakirjaga (Hinnakiri; lisa 2) Magnet krediitkaardi kasutamise lepinguks (Leping; lisa 3). Lepingu alusel väljastas hageja kostjale 30.07.2002.a. Magnet krediitkaardi, millega võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 10 000 (kümme tuhat) krooni kuus, intressimääraga 16% aastas (lisa 4). Perioodil 30.07.2002.a. kuni 28.01.2003.a. kasutas kostja krediiti kokku summas 11 224,45 (üksteist tuhat kakssada kakskümmend neli krooni ja nelikümmend viis senti) krooni (lisa 5). Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhikohustust summas 9 400,00 (üheksa tuhat nelisada) krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) 5-le 12 kohaldatakse kestvuslepingule, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2-le on leping lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p. 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Tingimuste punkti 7.2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale intressi, kohustuslikke tagasimakseid ja muid lepingust ja hinnakirjast tulenevaid summasid ja tasusid sh teenustasusid. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikupoolsel kohustuse rikkumisel kohustuse täitmist, punkt 6 annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks ettenähtud intressimäär. Lepingus on pooled kokkulepingud intressis määraga 16% aastas. Seisuga 29.01.2003.a. - 09.05.2007.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 6 369,44 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa krooni ja nelikümmend neli senti) krooni (Viivisearvestus: 0,044% x 1540 päeva x 9400,00 krooni/100 = 6 369,44). Eelnevast võlgneb kostja hagejale 17 256,24 (seitseteist tuhat kakssada viiskümmend kuus krooni ja kakskümmend neli senti) krooni. Põhinõue summas 9 400,00 (üheksa tuhat nelisada) krooni, viivised 6 369,44 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa krooni ja nelikümmend neli senti) krooni ja intress 1 486,80 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti. Võla sissenõudmise kohtuvälises menetluses on hageja esindaja, Lindorff Eesti AS, saatnud kostjale perioodil 10.05.2003.a. kuni 24.03.2007.a. 15 (viisteist) tasumise kohustust meeldetuletavat kirja aadressidel (). Hageja on seisukohal, et on ammendatud kõik võla tasumise saavutamise kohtuvälised meetmed. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Lindorff Eesti AS on hagiavalduse esitamisel tasunud 08.05.2007.a. riigilõivu summas 750,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks AS SEB EÜP VS J.E.. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VÕSRakS §-st 12, VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning TsMS §§ 2, 3 lg 1,9 lg 1,11 lg 1, 79 lg 1,124 lg 1,133 lg 1 ja 2,138
2-07-19795
lg 1 ja 2,144 lg 1 ja 2,162 lg 1 ja 2,173 lg 1 ja 3,174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1,5, 33 palub hageja: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 9 400,00 (üheksa tuhat nelisada) krooni, viivised summas 6 369,44 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa krooni ja nelikümmend neli senti) krooni ja intressid summas 1 486,80 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti) krooni, kokku 17 256,24 (seitseteist tuhat kakssada viiskümmend kuus krooni ja kakskümmend neli senti) krooni; 2) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.
Kostja ei ole kohtule vastanud116-17, 18/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 6.06.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 16-17/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 08.06.2007.a. /t.l. 18,19/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.
2-07-19795
TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.