Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt toimus 20.01.2007.a. Tallinnas Narva mnt ja Kose tn ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides endale kuuluvat sõidukit , reg märgiga , sõitis

2-07-15341 vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku sõidukiga Pontiac, reg märgiga , ning põhjustas sellega liikluskahju E.-K. P.le. Liikluskahju põhjustaja – kostja – juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel mootorsõidukit olles alkoholijoobes ja lahkus peale avariid sündmuskohalt. Samuti puudus kostjal kehtiv liikluskindlustuspoliis (lisad 1-4). Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Kindlustuse AS poolt liikluskindlustuse tavalepinguga L254964606, siis selle alusel tekkis ERGO Kindlustuse AS-il liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees (lisa 5). Hageja poolt on kannatanule, E.-K. P.le, hüvitatud liikluskahju summas 15 000.- krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 2250.- krooni, s.t. kõik kokku 17 250.krooni (lisad 6 - 9). Liikluskindlustuse seaduse (RT I 2004, 14, 90) § 48 lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Sama seaduse § 48 lg 2 p 6 järgi on kindlustusandjal või garantiifondil õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti liikluskindlustuse seaduse § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 ja lg 3 kohaselt on kindlustusandjal või garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. 20.03.2007.a. esitas hageja liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 2 ning lg 3 alusel kostjale pretensiooni, mille kostja on jätnud tähelepanuta (lisa 10). Juhindudes eeltoodust ja liikluskindlustuse seaduse §-st 48 lg 2, p 2, 6 ja p 7, lg 3 ning TsMS §-st 162 lg 1 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 28-29, 30/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 16.05.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 28-29/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 16.05.2007.a. /t.l. 30/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

2-07-15341 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 1250 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 1250 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.