2-07-17676
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
4.september 2007.a. Haapsalu
Tsiviilasi
AS Hansa Liising Eesti hagi R.D.i vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Hansa Liising Eesti (registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 12 Tallinn); Hageja esindaja volikirja alusel Silva Kark (postiaadress Rakvere 5 Jõhvi); Kostja R.D. (isikukood , elukoht )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-07-17676
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elion Esindus AS (edaspidi müüja), registrikood 10457261, ja R.D. (edaspidi kostja) 15.09.2005 Ego järelmaksu müügilepingu nr 304/67302 (edaspidi Leping), mille kohaselt müüja müüs kostjale kaupa summas 13 990 Eesti krooni eest, intressimääraga 9%
2-07-17676 aastas. Kostja kohustus tagastama kauba brutosumma 16 015.32 Eesti krooni AS Hansa Liising Eesti kontole nr 221001169826, viitenumbriga 732574998. Kostja on AS-ile Hansa Liising Eesti tasunud brutosummast 5021.69 Eesti krooni. 03.01.2007.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 10 377.90 Eesti krooni (põhiosa 9819.23, intress 308.67, leppetrahv 50,00 Eesti krooni). Lepingu kohaselt on makse mittetähtaegse tasumise korral viivisemääraks Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldav intressimäär + 7% aastas (Lisa 1). 01.01.2007 seisuga kehtib tarbijakrediidile viivisemäär 10,5% aastas ehk 0,029% päevas (Lisa 4). Kostja ei ole endale Lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole Kostja teavitanud Hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. Sellest tulenevalt ei ole kohustuse rikkumine Kostja poolt vabandatav. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna Hagejal ei ole teada asjaolu, millal Kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Hageja on avatud Kostja poolseteks pakkumisteks sõlmida kompromiss. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102 ja , 113 lg 1 sätestatust palub hageja: 1) välja mõista R.D.ilt AS Hansa Liising Eesti kasuks 10 377,90 Eesti krooni; 2) välja mõista R.D.ilt AS Hansa Liising Eesti kasuks viivis alates 04.05.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 3) kõik menetluskulud jätta R.D. kanda; 4) välja mõista R.D.lt AS Hansa Liising Eesti kasuks menetluskuluna riigilõiv 750,00 Eesti krooni.
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 18-19, 20/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).
2-07-17676 Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 21.05.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 18-19/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 24.05.2007.a. /t.l. 20/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista riigilõiv 750 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.