2-17-105165
Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Viktor Brügel
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. august 2017. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-105165
Tsiviilasi
XXXXhagi Xxxxvastu võla nõudes
543,06 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXX(registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (Creditreform esindajad Eesti OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht hagiavalduse kohaselt xxxx, tegelik elukoht teadmata, menetlusdokumendid toimetatud kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu). Tsiviilasja hind
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-17-105165
2-17-105165 TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulude väljamõistmine kostjalt summas 40 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõude suuruse hulka arvestatakse põhinõue ning sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded. Hagiavalduse kohaselt on hageja põhinõue 400 eurot, intress 46,44 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 24,62 eurot. Seega on hageja nõude suurus kokku 471,06 eurot. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 kuulub hageja kasuks välja mõistmisele sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Seega jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulu, summas 10 eurot, osas. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 98 % ulatuses kostja ja 2 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks tasutud riigilõiv 125 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning õigusabikulu hagimenetluses 140 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 140 eurot põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud hagimenetluses olla suuremad kui 90 eurot. Kohtu hinnangul on nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol tegemist põhjendatud kulutusega, seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 235 eurot (125+20+90). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja
2-17-105165 menetluskuludest (so 235 eurot) 98 %, so summas 230,30 eurot. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on esitanud kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu, summas 50 eurot, tagastamiseks. Käesolevas asjas on hagihinnaks 543,06 eurot, millelt RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot, seega kokku 175 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1 alusel tuleb hagejale enam tasutud riigilõiv summas 50 eurot tagastada. Vastavalt hageja taotlusele tuleb enam tasutud riigilõiv tagastada Creditreform Eesti OÜ arvelduskontole Swedbank AS-is.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.