2-07-17579
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
4.september 2007.a. Haapsalu
Tsiviilasja number
2-07-17579
Tsiviilasi
ERGO Kindlustuse AS hagi A.N. vastu liikluskahju 79 777.80 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ERGO Kindlustuse AS (registrikood 10017013, asukoht Lauteri 5 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Veiko Värk (Narva mnt 59 Tallinn); Kostja A.N. (isikukood , elukoht )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-07-17579
Hagiavalduse kohaselt toimus 20.09.2006.a. Tallinnas Pallasti tänaval liiklusõnnetus, mille põhjustas A.N., juhtides sõidukit () reg. Märgiga (). A.N. lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse (RT I 2001, 43, 238) §-le 48 lg 2 p 7 on kindlustusandjal või garantiifondil õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Sama seaduse § 48 lg 3 kohaselt nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Kostja poolt kasutatud sõiduki suhtes oli sõlmitud ERGO Kindlustuse AS-is liikluskindlustuse tavaleping. Selle alusel on ERGO Kindlustuse AS kandnud seoses antud liiklusõnnetusega kulutusi summas 69 372.- krooni (lisa 2-3), millele lisanduvad hageja kahjukäsitlemise kulud 10 405.80 krooni (lisa 10). Seega moodustab kostja võlgnevus ERGO Kindlustuse AS-i ees 79 777.80 krooni. Hageja on palunud kostjal korduvalt täita hageja poolt kostjale esitatud nõue vabatahtlikult (hageja poolt kostjale saadetud pretensioonid, lisa 11), kuid kostja seda ei teinud. Seetõttu on hageja sunnitud oma õiguste kaitsmiseks kohtu poole pöörduma. Hageja palub jätta kõik kohtukulud kostja kanda. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes LKS § 48 lg 2 p-le 7 ning lg-le 3 ja TsMS § 162 lg 1 palub hageja: 1) Välja mõista kostjalt hageja poolt kantud kahju summas 79 777.80 krooni; 2) Välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud riigilõiv summas 4250 krooni; 3) Kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 27-28, 29/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 10.05.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 27-28/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 16.05.2007.a. /t.l. 29/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.
2-07-17579 Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv 4250 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kohtukuludeks riigilõiv 4250 krooni. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel viivitamata täidetavaks muu hulgas ka tagaseljaotsuse.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.