2-17-8943/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Võlgniku suhtes on algatatud 4 täitemenetlust ning täitmisel olevate nõuete kogusumma on xxxx eurot. Suurimaks võlausaldajaks on võlgniku poolt esitatud andmeil AS Xxxx, kelle ees on võlgnikul kohustusi summas xxxx eurot. Pankrotimenetluse käigus on võlgniku abikaasa Xxxx edastanud ajutisele haldurile laenulepingu, millest nähtuvalt on kohustus AS Xxxx ees võlgniku abikaasal, mitte võlgnikul. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnik seoses laenulepinguga mingeid täiendavaid käendusi pole andnud. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad ning Maksuameti saldoteatise järgi on võlgnikul kohtutäituri arestinõue summas 76xxxxeurot. Võlgnik ei ole esitanud Maksu- ja Tolliametile füüsilise isiku tuludeklaratsioone 2015 ja 2016 aasta kohta. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca xxxx eurot. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Võlgniku varade suuruseks hindab ajutine haldur aga pangakontol olevaid rahalisi vahendeid summas xxxx eurot. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikul muu realiseeritav vara puudub. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik ei suutnud tasuda igakuised püsikulusid, kuna tema töölepingust tulenev tasu seda ei võimalda. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldusest ei nähtu, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, seega on võlgniku kohustustest vabastamise menetlus võimalik. Ajutine haldur teeb ettepaneku välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 4,1 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu xxxx eurot, millele lisandub käibemaks summas xxxx eurot ning vajalikud kulutused summas xxxx eurot. Ajutine haldur palub menetlusabina ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitada riigi vahenditest summas xxxx eurot, millele lisandub käibemaks.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui xxxx eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks summas xxxx eurot ning vajalikud kulutused summas xxxx eurot. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest summas xxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest xxxx eurot, millele lisandub käibemaks summas xxxx eurot, kokku xxxx eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis kanda OÜ-le Pankrotihalduribüroo Xxxx (registrikood xxxx, arvelduskonto nr XXXX), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.