Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2007.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-19712
Tsiviilasi
AS hagi OÜ vastu 102 221,06 krooni saamiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS (registrikood XXX asukoht XXX Tallinn); Hageja volitatud esindaja: HK Kostja: OÜ (registrikood XXX, registrijärgne asukoht XXX Tallinn; tegelikult sellel aadressil ei asu), seaduslikud esindajad AM (sünd. XXX, elukoht XXX Tšehhi) ja GV (sünd.XXX, elukoht XXX, Venemaa), esindajate täpsed aadressandmed teadmata;
esindajad
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
2-06-19712 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 393 lg 1 kohaselt toimetab kohus pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagiavalduse ärakirja koos lisadega ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale ja kolmandale isikule kätte. Kooskõlas TsMS § 394 sätetega saatis kohus kostjale hagiavalduse koos lisadega ja määras 20 päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendid avalikult kätte, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul viisil, mis on sätestatud TsMS 6.-ndas osas. Kostjaks olev äriühing ei asu registrisse kantud aadressil, äriühingu asu- ja tegutsemiskoha kohta kohtul andmeid ei ole. Kostja juhatuse liikmed elavad äriregistri andmetel Tšehhis ja Venemaal, täpsed aadressid on teadmata. Hageja taotlusel kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse vastamise kohustusega kostjale kätte avalikult. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtuteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2007.a. Vastamise tähtpäev saabus seega 13.08.2007.a. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses hageja taotles tagaseljaotsusega hagi rahuldada enne eelistungit, kui peaksid esinema TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 1 kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 16.12.2004.a sõlmitud liisingulepingust nr XXX. Kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid ning rikkus sellega kokku lepitud lepingutingimusi. Kostja lepingust tulenev võlgnevus hagejale on 102 221,06 krooni (s.o. lepingust tuleneva võlgnevuse 408 153,26 krooni ja vara realiseerimisest saadud 305 932,20 krooni vahe). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Võs § 374 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, väljaarvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja taotlus mõista kostjalt välja lepingust tuleneva võlgnevuse ja vara realiseerimisest saadud summa vahe on põhjendatud ja kohus rahuldab selle.
2-06-19712 TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.