Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue (hagi ese) Hageja on 24.05.2017 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 22.02.2016.a. sõlmitud liitumis- ja järelmaksu lepingust nr 30167232, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks teenuste kasutamise üldised tingimused, millega kostja on väidetavalt nõustunud. Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 754,34 eurot (sh arvestatud sisse põhivõlg ja leppetrahv summas 209,80 eurot, tl 27). Hageja on eelmärgitud summast maha arvestanud arvel nr 49962354 kajastuva viivise summas 3,83 eurot. Kokku hageja nõue 750,51 eurot, millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga, s.o hagi esitamiseni summas 50,92 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lgle 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 750,51 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 50,92 euro ja

sissenõutavaks muutumata viiviste (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga) väljamõistmist. Kostja vastuväited Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11.07.2017 isiklikult allkirja vastu (tl 76). Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro, TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 540,71 euro (tasumata järelmaks ning teenuse osutamine), sissenõudmiskulu 40 euro, põhinõudelt ja leppetrahviosalt (48,45 eurolt) sissenõutavaks muutunud viivisenõude 49,52 euro ja alates 29.07.2017 põhivõla- ja leppetrahviosa jäägilt jooksva viivise osas kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras eelnimetatud põhinõudelt päevas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113, VÕS § 103 ja VÕS § 113 2 lg 2 p 2 järgi. Kohus hindab tühiseks lepingust tarbijast kostjaga kokku lepitud viivisemäära (0,15% päevas), mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 10. mai 2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on ka ise hagiavaldust koostades nentinud, et 0,15% päevas viivisemäär ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ning arvestanud viiviseid ka tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutununa lähtuvalt seadusjärgsest määrast. Siiski on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisena kostjalt hageja kasuks perioodi eest 10.07.2016 kuni 28.07.2017 välja mõista seadusjärgne viivis põhivõlalt ja osaliselt leppetrahvivõlalt (kokku 589,16 eurot) summas 49,52 eurot (summa arvestamisel kasutatud www.viivisekalkulaator.ee). Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o. 540,71 euroga. Hageja põhinõudest leppetrahvinõude osalist väljajätmist põhjendab kohus alljärgnevalt. Hageja nõuab teenuspaketi tingimustele tuginedes kostjalt leppetrahvi 209,80 eurot, põhjendusega, et 22.02.2016 leping lõpetati ennetähtaegselt. Erinevalt kohtule tõenditena esitatud mitmetest hagihoiatustest (tl 52-55) ei ole kohtule esitatud usutavaid andmeid lepingu ülesütlemise kohta. Sh on hagis välja toodud ülesütlemiskuupäev, kuid see ühtib lepingute sõlmimise kuupäevaga. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka lähtuvalt hagile lisatud teenuspaketi tingimustest (tl 34-50), mida kohus peab tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes, hinnata ammendavalt leppetrahviga seonduvaid asjaolusid. Leppetrahv on hagiavalduse kohaselt mõeldud kompenseerima lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ning kostjale antud seadme maksumust. Lepingu lõppemisega seonduvaid kulutusi on hageja õigustatud nõudma VÕS § 113 2 lg 2 alusel, millise nõude on kohus ka 40 euro ulatuses rahuldanud. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva VÕS § 1132 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda

viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kohtuni ei ole viimati nimetatud erandlikke asjaolusid toodud ning seetõttu ei pea kohus õiglaseks ka nende lülitamist leppetrahvi koosseisu. Samas nähtub kohtule esitatud arvetest ning järelmaksulepingust (tl 19), et kostjale võõrandatud telefoni Samsung Galaxy S5 Neo maksumuseks oli 387,60 eurot. On tuvastatav, et kostja on võlgnevuses arvete tasumisega alates märtsist 2016.a. (tl 30-32). Perioodi 01.02.2016-29.02.2016 eest kuulus kostjal tasumisele järelmaksuna telefoni eest ning teenuste eest kokku 31,02 eurot (sh järelmaks 16,15 eurot, sh km) (tl 30-31), milline laekus Tele2 Eesti AS-le arve nr 49470367 kohaselt 14.03.2017 (tl 32). Mais 2016 kostjale esitatud arvest nähtuvalt on kostja juba võlgnevuses eelmisel kuul tasumisele kuulunud makse osas (tl 23-24, 32-33). Seega nähtub eeltoodust, et kostja on telefoni eest tasunud 16,15 (sh km) ning telefoni kogumaksumusest on tasumata 371,45 eurot. Nimetatud summast on telefoni osamaksete võlana viimases 01.07.2016 arves (tl 27-25) välja toodud 323 eurot, milline on välja toodud ka hageja põhivõlanõudes. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hagejalt seadme hüvitamisega seonduvat leppetrahvi nõuda summas 48,45 eurot. Ülejäänud osas, s.o summas 161,35 eurot, jätab kohus leppetrahvinõude rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust ning hagi koostamise kvaliteeti arvestades 75 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 175 eurot. Seega on menetluskuluks kokku 250 eurot (175+75). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis) 903,48 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 678,68 euro ulatuses (s.h. põhinõue, sissenõudmiskulu, leppetrahv ning maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 75 % menetluskuludest (678,68 : 903,48 x 100) ning hageja kanda vastavalt 25 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 187,50 eurot (75 x 250 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (187,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.