Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt 26.01.2016 pöördus Baltichouse Production OÜ esindaja Gert Kiilaspä ERGO Insurance SE poole avaldusega kindlustushüvitise saamiseks seoses 26.01.2016 Viljandis Pärnu mnt 35a territooriumil toimunud kindlustusjuhtumiga, mille kohaselt kukkus Pärnu mnt 35a hoone katuselt LHV Pank AS-ile kuuluva ja OÜ Baltichouse Production kasutuses olevale sõidukile Fiat Doblo Combi Maxi (670BNR) lumi, mis purustas sõiduki esiklaasi, kapoti ja katuse. Sõiduk Fiat (670BNR) on kindlustatud ERGO Insurance SE-s sõidukikindlustuse lepingu alusel (poliis nr 3589210/1). ERGO Insurance SE on hüvitanud tulenevalt sõidukikindlustuslepingu nr 3589210/1 alusel kokku 7820,35 eurot. United Motors AS ekspert on kahjustada saanud sõiduki avarii järgselt üle vaadanud ning asunud seisukohale, et kõnealust sõidukit ei ole otstarbekas taastada. Sõiduki taastamise kalkulatsiooni esitas Autospirit AS hinnaga 17915 eurot. Seega otsustas kindlustusandja hüvitada sõiduki omanikule sõiduki väärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit 13650 eurot, millest lahutati omavastutus summas 200 eurot ning sõiduki jääkväärtus 4500 eurot. Kuivõrd aga sõiduki omanik ei soovinud jäänukit endale jätta, siis võttis ERGO Insurance SE selle üle ja LHV Pank AS arvelduskontole 13450 eurot. Lisaks hüvitas ERGO Insurance SE:

objektile kus toimus hagiavalduses viidatud kindlustusjuhtum. Viidatud lepingu p. 10.5 kohaselt kohustus töövõtja ehk Lõuna Ehitus OÜ vastutama Ehitus-remonditööde alustamise hetkest kuni Tellijale objekti üleandmiseni objekti korrashoiu, ohutustehnika-, töötervishoiu jms. Nõuete täitmise , võttes seega kogu objekti vastutuse enda kanda. Siit tulenevalt leiab kostja, et OÜ Lõuna Ehitus võttis endale lepingu kehtivuse perioodiks ka vastutuse , millisele on viidanud hageja hagiavalduses VÕS § 1059 sisalduvate sätete alusel. Kindlustusjuhtum leidis aset 26.01.2016. 28.12.2015 ehk samal kuupäeval kui kostja ja OÜ Lõuna Ehitus sõlmisid ülalviidatud töövõtulepingu, sõlmis OÜ Lõuna Ehitus hagejaga ka ehituse koguriskikindlustuse ehitusperioodiks 29.12.2015 kuni 30.09.2016. Seega võttis hageja endale kõnealuse lepinguga ka kohustuse hüvitada varakahju summas kuni 1251233 eurot, mis tähendab kostja arvates seda, et hagejal endal lasub kõnealusest kindlustuslepingust kohustus kanda kindlustusperioodil kõik varakahjud ning hagi on seega esitatud alusetult. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena tasu õigusabi eest 607,50 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1059 vastutab ehitisaluse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: sõidukit (foto (tl 5)), kahjustas hoonelt varisenud lumi. Hagejal tekkis kindlustuslepingust (sõiduki kindlustuse poliis (tl 6)), tulenev kahju hüvitamise kohustus sõiduki omanikule ehk kindlustusvõtjale. Hoone, mille katuselt lumi varises, omanik on kostja. Hageja on esitanud järgmised mittevaidlustatud tõendid: 1) United Motors AS arvamus (tl 7), millega hageja tõendab kahjustada saanud sõidukit pole mõistlik taastada. 2) Arve (tl 8), millega hageja tõendab sõiduki väärtust selle soetamisel. 3) Kahjujuhtumi otsus (tl 9-10), millega hageja tõendab kahju hüvitamisega seotud asjaolusid sõiduki omanikule ja kasutajale. 4) Maksekorraldused (tl 11-13), millega hageja tõendab kahju hüvitamist sõiduki omanikule ehk LHV Pank AS-ile. 5) Arve koos maksekorraldusega seoses asendusauto kasutamisega (tl 14-15), millega hageja tõendab kahju olemasolu. 6) Arve koos maksekorraldusega seoses kahjustada saanud sõiduki pukseerimisega (tl 16-17), millega hageja tõendab kahju olemasolu. 7) Arve koos maksekorraldusega seoses sõiduki utiliseerimisega (tl 18-19), millega hageja tõendab kahju olemasolu.

8) Arve (tl 20), millega hageja tõendab, et kahjustatud sõiduk realiseeriti summaga 7100 eurot, mis on kahju hüvitamise ja nõude suuruse arvutuse osa. Kohus leiab, et hageja poolt nõude summa (7820,35 eurot) kujunemine on esitatud dokumentidega tõendatud. Sisuline vaidlus nõude summa arvutuskäigu osas puudub. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kahju sõidukile tekkis ehitustegevuse käigus ja tulemusena, mida hageja eitab täielikult, sest ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid. Hageja leiab, et ainuüksi hoones ehitustööde teostamine ei ole seostatav kahju tekkimisega sõidukile. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et hagejal on õigus tulenevalt VÕS §-st 1059 esitada nõue ehitise omaniku ehk kostja (kinnistusraamatu väljavõte, tl 21) vastu ja kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist seostatuna ehitustegevusega. Seega on hagi põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel. Tunnistaja Janek Roosmanni poolt antud ütlused ei ole hagi rahuldamata jätmist kaasatoovad, sest tunnistaja ütlustest ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, et ehitustööde läbiviimisel kasutatud töövahendite ja lume katuselt varingu vahel on vastuvaidlematu põhjuslik seos vibratsiooni või muu mõjutuse kaudu. Tunnistaja arvamus, mille kohaselt piikvasara kasutamise tagajärjel tekkis lumevaring katuselt, ei ole käsitletav asja tundva isiku arvamusena, sest lumevaring lumest puhastamata katuse puhul võib toimuda igal ajahetkel. Seega kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et ainuüksi hoones ehitustööde teostamine ei ole seostatav kahju tekkimisega sõidukile. Käesoleval juhul ei ole lume varing katuselt põhjuslikus seoses Lõuna Ehitus OÜ ehitustegevusega, mistõttu ei ole koguriskikindlustuse poliisi nr 40850459 alusel antud õigusvastane kahju tekitamine kaetud. Seega ei ole tegemist kostja käsitluse kohase ehituse koguriskikindlustuse eelduste ja tingimuste (leping tl 31-35, poliis koos lisaga tl 36-37, tingimused tl 47-49) alla kuuluva juhtumiga. Seega on hagi esitatud kohase kostja vastu. Ehitustööde päeviku väljavõttes (tl 53) kõikide ehitustööde käigus kasutatud mehhanismide mittekajastamine ei ole hagi rahuldamisel määrav, sest kostja ei ole tõendanud, et lumevaring toimus ehitustööde teostamise tulemusena. Samal põhjusel pole hagi rahuldamata jätmist kaasatoov ehitustööde päeviku väljavõttes tehtava töö (vaheseinte lammutamine) nimetamine. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja poolt tasutud riigilõiv 475 eurot tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.