Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-23430 Tsiviilasi AS S E Ü hagi P K vastu kohustuse täitmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS S E Ühispank ( reg.nr xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxxxxxxx x) hageja esindaja L V, kostja P K (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx vald, xxxxx x-x) Resolutsioon Välja mõista P Klt 16 633,93 krooni ja viivis alates 14.06.2007 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS S E Ü kasuks. Edasikaebamise kord P K võib esitada kohtuotsuse peale kaja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 21.06.2002 Magnet krediitkaardi laenulepingu nr A020011154 ja 20.11.2002 lisalepingu pangakaardi limiitide muutmise lepingu, mille tingimuste kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi Magnet krediidilimiidiga 15 000.- kr ja vastavalt lepingu p-le 4.3 oli kokku lepitud, et kui krediidilimiidi kasutatud osa ületab 7500.- kr, siis on pangal õigus debiteerida lepingus kokku lepitud kohustuslik tagasimakse summa, milleks oli 750.- kr. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 5.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid kostja arvelduskontolt kaardikontole. Vastavalt lepingule oli kokku lepitud, et kostja maksab intressi 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kostja oli kohustatud garanteerima maksepäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol. Tasumisega viivitamisel leppisid pooled kokku, et kui kostja kontol ei ole järgneva

kuu 5.kuupäevaks piisavalt rahalisi vahendeid eelmise kuu võlgnevuse kustutamiseks, siis arvestab hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kostja intressi ega kohustuslikke tagasimakseid tähtaegselt ei teostanud ja hageja blokeeris vastavalt lepingu p-le 6.7 kaardi ühepoolselt ja algatas lepingu ülesütlemise ning hageja lõpetas kostjaga lepingu 04.03.2007. Vastavalt lepingu p-le 1.13 lepingu lõpetamisel oli kostja kohustatud tagastama hagejale kasutatud krediidilimiidi osa ja tasuma muud lepingust tulenevad maksed. Seisuga 13.06.2007 võlgneb kostja hagejale tasumata krediiti 15 088,41 kr, intressi 6814,10 kr, viivist 731,42 kr, mida tõendab laenu maksete aruanne, laenukonto liikumised. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja L.V palub VÕS §-de 113, 401, 397 lg 1, 398 lg 1 alusel kostjalt välja mõista 16 633,93 kr ning viivis 0,029% päevas põhinõudest alates 14.06.2007 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 11.07.2007. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.