Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
25. juuli 2017
Tsiviilasi (number ja menetluse ese)
nr 2-16-130653 OÜ Aktiva Finants hagi Egon Ojakääre (Ojakäär) vastu 22.09.2014 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingutest nr 30120645 tuleneva võlgnevuse 504,24 euro (sh põhivõlgnevus 399,40 eurot, sissenõutav viivis ja leppetrahv 104,84 eurot), võla sissenõudmiskulu 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 56,58 euro ning alates 13.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni jooksva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga väljamõistmiseks lihtmenetlus kirjaliku menetlusena
Hagihind
641,31 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; aadress A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, e-post: [email protected] )
Hageja esindaja
jurist Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo, registrikood 11930038, aadress A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected])
Kostja
Egon Ojakäär (isikukood xxx; aadress xxx)
(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue (hagi ese) Hageja on 15.05.2017 esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 22.09.2014.a. sõlmitud liitumis- ja järelmaksu lepingust nr 30120645, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks teenuste kasutamise üldised tingimused, millega kostja on väidetavalt nõustunud. Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 504,24 eurot (sh arvestatud põhivõlg, viivised 0,15% päevas ja leppetrahv summas 104,84 eurot, tl 28) millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga, s.o hagi esitamiseni summas 56,58 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lgle 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 504,24 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 56,58 euro ja sissenõutavaks muutumata viiviste (VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivisemääraga) väljamõistmist.
Kostja vastuväited Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 26.06.2017 isiklikult kohtu kantselei kaudu (tl 62). Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus märgib, et TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro, TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, põhjendades seda alljärgnevalt. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 399,40 euro (järelmaks ning teenuse osutamine), sissenõudmiskulu 40 euro, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 51,32 euro ja alates 26.07.2017 jooksva viivise osas kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras eelnimetatud põhinõudelt päevas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113, VÕS § 103 ja VÕS § 113 2 lg 2 p 2 järgi. Kohus hindab tühiseks lepingust tarbijast kostjaga kokku lepitud viivisemäära (0,15% päevas), mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (RKTKo 10. mai 2016 nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on ka ise hagiavaldust koostades nentinud, et 0,15% päevas viivisemäär ei ole kooskõlas kohtupraktikaga ning arvestanud viiviseid ka tagasiulatuvalt sissenõutavaks muutununa lähtuvalt seadusjärgsest määrast. Siiski on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisena kostjalt hageja kasuks perioodi eest 18.12.2015 kuni 25.07.2017 välja mõista seadusjärgne viivis põhivõlalt (399,40 eurot) summas 51,32 eurot (summa arvestamisel kasutatud www.viivisekalkulaator.ee). Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o. 399,40 euroga. Hageja põhinõudest leppetrahvinõude väljajätmist põhjendab kohus alljärgnevalt. Hageja nõuab teenuspaketi tingimustele tuginedes kostjalt leppetrahvi 104,84 eurot, põhjendusega, et 29.12.2014 leping lõpetati ennetähtaegselt. Erinevalt kohtule tõenditena esitatud mitmetest hagihoiatustest (tl 47-52) ei ole kohtule esitatud andmeid lepingu ülesütlemise kohta, sh ei ole hagist välja toodud lepingu ülesütlemise kuupäeva. Seetõttu ei ole kohtul võimalik ka lähtuvalt hagile lisatud teenuspaketi tingimustest (tl 45), mida kohus peab tüüptingimusteks VÕS § 35 lg 1 mõttes, hinnata leppetrahviga seonduvaid asjaolusid ning leiab, et seetõttu tuleb jätta leppetrahvinõue rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et leppetrahv on hagiavalduse kohaselt mõeldud kompenseerima lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ning kostjale antud seadme maksumust. Järelmaksulepingu kohaselt (tl 17) oli kostjale müüdud seadme Samsung i9301 Galaxy S III Neo maksumuseks 293,40 eurot, milline tuli tasuda 6 kuu jooksul, summas 48,90 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kohtule tõenditena esitatud arved sisaldavad kõiki seadme järelmaksusummasid (3 x 48,90 + 146,70 (tl 26)), mistõttu ei ole õige väita, et 01.02.2015 arvega esitatud leppetrahvi nõue (tl 28) saaks kompenseerida täiendavalt seadme maksumust. Lepingu lõppemisega seonduvaid kulutusi on hageja õigustatud nõudma VÕS § 113 2 lg 2 alusel, millise nõude on kohus ka 40 euro ulatuses rahuldanud. VÕS § 113 2 lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva VÕS § 1132 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul,
võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kohtuni ei ole viimati nimetatud erandlikke asjaolusid toodud. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatud asja keerukust arvestades 75 euro ulatuses. Lisaks on menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 alusel hageja kantud riigilõiv summas 125 eurot. Seega on menetluskuluks kokku 200 eurot (125+75). Kuna hagi täieliku rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis) 641,31 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 490,72 euro ulatuses (s.h. põhinõue, sissenõudmiskulu ning maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta kostja kanda 77 % menetluskuludest (490,72: 641,31 x 100) ning hageja kanda vastavalt 23 % menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 154 eurot ja (77 x 200 : 100). Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (154 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.