Hageja: J.T. Hageja esindaja: Tanel Mällas Kostja: AS O. Kostja esindaja: Merilin-Siret Sahku Evelin Laansalu
Kohtuistungi sekretär
J.T. hagi AS O. vastu 20 000 krooni nõudes
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista AS-lt O. J.T. kasuks 20 000 ( kakskümmend tuhat) krooni.
2.Jätta menetluskulud kostja AS O. kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamine Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE 20.01.2006.a. otsusega mõistis Tartu Maakohus AS-lt V. kostja kasuks välja 13 043.01 krooni ja AS-lt V. solidaarselt hageja kui käendajaga 100 000 krooni kostja kasuks ( tl.12-13). Kohtuotsuse täitmiseks algatas kostja täitemenetluse Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti juures. Hageja väidab, et täitemenetluse ajal tasus ta kokkuleppel kostja esindajaga otse kostjale 20 000 krooni sularahas, mille kinnituseks väljastas AS O. Pärnu tankla tööline R.H kviitungi sissetuleku orderile nr. 216. Kostja lubas nimetatud summa lugeda kohtuotsusest tuleneva võlakohustuse täitmiseks. Kostja oma lubadust ei täitnud, mistõttu hageja pidi kohtutäituri kaudu
tasuma kogu võla, mis temalt kohtuotsusega välja mõisteti. Hageja palub kostjalt VÕS § 1028 lg.1 alusel välja mõista 20 000 krooni, mis osas on kostja käesolevaks ajaks alusetult rikastunud. KOSTJA SEISUKOHT ( tl. 17-18, 30-31) 04.09.2006.a. väljastas kostja hagejale arve 20 000 krooni tasumiseks, maksetingimusega 1 päev ja makse kuupäevaga 05.09.2006.a.. Nimetatud summa tasuski kostja 14.09.2006.a. Kostja ei tunnista hageja nõuet. Hageja AS V. juhatuse liikmena ja käendajana ei täitnud pikaajaliselt oma lepingulisi kohustusi kostja ees, mistõttu lepiti kokku leppetrahvis 20 000 krooni. Hageja on tasunud leppetrahvi arve. Hagejal ei ole olnud arve osas pretensioone, samuti ei ole hageja vaidlustanud kohtutäituri tegevust. Sellisest käitumisest võib järeldada, et ta aktsepteeris ka peale arve tasumist kokkulepet ja ta oli kokkuleppe sisust aru saanud. Kostja oli esitanud avalduse täitemenetluse algatamiseks ja ei tegelenud isiklikult võlgnevuse sissenõudmisega, 14.09.2006.a. tasutud summa näol oli tegemist eraldi suuliselt kokkulepitud leppetrahviga, mitte jõustunud kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmisega. KOHTUISTUNG ( tl. 45-47) 22.mai 2007.a. kohtuistungil avaldas hageja, et ta ei ole kostjalt mingit arvet saanud. Arvet 20 000 krooni tasumiseks nägi hageja esmakordselt kohtus. Kui kohtutäiturilt tuli võlgnevuse tasumise teade, siis läks hageja kohtutäituri juurde, kus tehti maksegraafik, millega kostja ei nõustunud. Täitur soovitas hea tahte märgiks tasuda ära mingi summa, mida hageja ka tegi tasudes kohtuotsusega väljamõistetud võlast 20 000 krooni. Vastutasuks lubas kostja hoiduda kinnistute sundmüügist. Selles osas rääkis hageja A.M.. Hageja pidi täitma kohtuotsusest tuleneva kohustuse oktoober 2006 jooksul, seda rääkis hageja kostja juristiga. 20 000 krooni tasus hageja sularahas, kuna tema arved olid arestitud. Selgituse teksti kassaorderil dikteeris AS O. Pärnu piirkonna juhataja Jüri Ild, kes viibis tasumise ajal tanklas hageja kõrval. 20 000 krooni tasumine oli hea tahte märk, mitte leppetrahv. Kostja esindaja selgitas, et kostjal oli hagejaga sõlmitud suuline kokkulepe, et kinnistute sundmüügi vältimiseks tasub hageja leppetrahvi 20 000 krooni. Kokkulepe sõlmiti augustis 2006.a. Kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel A.M.. Tingimuseks oli see, et hageja kinnistud ei lähe sundmüüki ja hageja tasub võlgnevuse ilma täitemenetluseta. Enampakkumine pidi tulema oktoobris, kuna kostja pidas seda kinni kokkuleppel hagejaga. Kostja täiendavad kirjalikud selgitused 15.06.2007.a. ( tl. 48-49). Täitemenetlus algatati kostja 05.juuni 2006.a. avalduse alusel. 13.juulil 2006.a. seati kahele hagejale kuuluvale kinnistule keelumärge kostja kasuks. Kostja sissenõudjana ei olnud nõus võla tasumisega osade kaupa ja kohtutäitur valmistus hageja kinnistuid enampakkumise teel müüma. Juuli lõpul või augusti esimestel päevadel ( täpset kuupäeva asjaosalised ei mäleta) helistas hageja AS O. turundusjuht A.M palvega, et kohtutäituri poolt arestitud kinnistuid ei võõrandataks enampakkumise teel, kuna tal on endal ostja olemas. Hageja kinnitas, et tasub võla ise, ilma kinnistute müügita 01.09.2006.a. A.M. seadis tingimuseks, et juhul kui hageja ei täida oma uut lubadust, maksab ta leppetrahvi 20 000 krooni. 01.09.2006.a. võla tasumise tähtpäevana pakkus välja hageja ise. Kostja poolt suhtles hagejaga telefoni teel 29.08.2006.a. veel turvajuht V.G. Selle kõne kestel teatas hageja, et ta ei suuda 01.09.2006.a. võlga tasuda, V.G tuletas meelde kokkulepitud 20 000 krooni. Samuti oli juttu sellest, et kui hageja tasub leppetrahvi, siis võiks kostja veel viivitada enampakkumise väljakuulutamisega. Enampakkumise edasilükkamiseks tegi kostja kohtutäiturile 20.09.2006.a. ka vastavasisulise avalduse. Leppetrahv tulenes seega eraldi sõlmitud kokkuleppest, mitte ei olnud osaks kohtuotsusega väljamõistetud summast.
Kirjalikes vastuväidetes 09.07.2007.a. ( tl. 60-63) ja kohtuistungil 15.08.2007.a. jäi hageja esindaja hagi juurde, arve kättesaamist ja leppetrahvi kokkulepet ei tunnistanud. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED
1.VõS § 158 lg.1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS-i üldnormid ei sätesta leppetrahvi kokkuleppele kohustuslikku vorminõuet. Sellest saab teha järelduse, et leppetrahvis saab kokku leppida ka suulises vormis. Samas kannab sellisel juhul pool, kes leppetrahvi tasumist taotleb, vastava kokkuleppe tõendamiskoormust.
2.VÕS § 9 lg.1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahte olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus ehk aktsept on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
3.Käesoleval juhul väidab kostja, et pooled jõudsid kokkuleppele ja sõlmisid lepingu selles, et hageja tasub temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahasummad, mis osas oli kostja algatanud täitemenetluse, ise ja vabatahtlikult hiljemalt 01.09.2006.a. tingimusel, et kostja hoidub hageja kinnistute sundmüügist. Kui hageja endale võetud kohustust ei täida, siis maksab hageja kostjale leppetrahvi summas 20 000 krooni. Nimetatud kokkuleppele olevat pooled jõudnud juuli lõpusaugusti alguses ühe telefonikõne käigus, kui hageja helistas kostja esindaja A.M. A.M kui AS O. turundusjuht esindas kokkuleppe sõlmimisel kostjat.
4.Hageja eitab kokkulepet leppetrahvis ja väidab, et tegemist oli hea tahte märgiks võla osalise tasumisega. Eesmärgiks oli tõepoolest edasi lükata hageja kinnistute sundmüüki.
5.Kostja tõendab oma väiteid leppetrahvi kokkuleppe sõlmimise osas kostja esindajaks olnud tunnistaja A.M ́i ütlustega ja teise kostja töötaja- turvajuht V.G ütlustega. Samuti soovib kostja kokkulepet tõendada hagejale väljastatud arvega nr. 500 -10003592 04.09.2006.a. ( tl.37) leppetrahvi summas 20 000 krooni tasumiseks. Arve on hagejale edastatud meili, faxi ja lihtkirja teel.
6.Tunnistaja A.M ütluste kohaselt sõlmiti vabatahtliku täitmise ja/või leppetrahvi tasumise kokkulepe umbes pooletunnilise telefonikõne käigus. Telefonikõne hagejalt tuli A.M üllatuslikult. Ettepaneku leppida kokku leppetrahvis tegi A.M. Hageja kiitis leppetrahvi kokkuleppe heaks sõnadega „suur tänu“. Tunnistaja G ise leppetrahvi kokkuleppe sõlmimisel ei osalenud, kuid suhtles hagejaga enne 01.09.2006.a., millise tähtpäeva pooled olid kokku leppinud vabatahtlikuks kohtuotsuse täitmiseks. Tunnistaja tegutses kostja juhtkonna, sealhulgas A.M ülesandel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli leppetrahvi summa 20 000 krooni, kuid algselt oli juttu ka 40 000 kroonist.
7.Kohus leiab, et ainuüksi see asjaolu, et väidetava kokkuleppe üks pool väidab pooli olevat kokkuleppele jõudnud ei saa tõsikindlalt tõendada asjaolusid, kas teine pool vastava ka pakkumise ( tasuda leppetrahvi) vastu võttis. Hageja seda eitab ja puuduvad muud ümberlükkamatud tõendid pakkumusega nõustumise osas. Ka kostja enda tunnistajate ütlused kokkulepitud leppetrahvi suuruse osas vastuolulised. Kui on tõsi A.M väited selles, et leppetrahvis ja selle suuruses lepiti kokku pooletunnilise telefonikõne jooksul, siis ei saanud tunnistaja G kuidagi teada midagi 40 000 kroonise leppetrahvi juttudest. Tunnistaja A.M kasutas ütluste andmisel märkmelehte (tl.80), mis kandis pealkirja: „Olulisemad märksõnad tunnistajale“. Nimetatud märkmetes oli kirjas kogu sündmuste kronoloogia, sealjuures ka
etteantud hinnangud asjas esitatud tõenditele. Ilmnenud asjaolu vähendab tunnistaja A.M ütluste usaldusväärsust. TSMS § 264 kohaselt võib tunnistaja ütlust andes kasutada küll märkmeid, kuid seda arvandmete, nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete esitamiseks. A.M ütluste andmine selliste andmete esitamist kohtule ei eeldanud.
8.Kohus leiab, et ka muud asjas kogutud tõendid ei kinnita hageja tahet tasuda kostjale 14.09.2006.a. 20 000 krooni leppetrahvina. Kviitung sissetuleku orderile 14.09.2000.a. kannab selgitust “V. võlgade katteks“ ( tl. 8). Täitemenetlused lõpetati 03. ja 22.11. 2006.a. ( tl. 24-26) ja juba 06.12.2006.a. esitas hageja kostjale avalduse alusetult tasutud makse tagastamiseks ja 02.01.2007.a. teatas kostjale, et ta ei ole leppetrahvi tasumise aluseks olevat arvet 04.09.2006.a. kunagi näinud ( tl.39). Pärnu kohtutäitur R.Albert on vastuseks hageja esindaja päringule teatanud 20.05.2007.a. ( tl. 44), et hageja helistas talle 31.10.2006.a. ning väitis, et ta on tasunud osa võlast 20 000 krooni juba AS-le O. ära ja tasub täiturile kogu ülejäänud summa. AS O. esindaja kinnitas täiturile, et menetluses olevate nõuete tasumist ei ole olnud ja väidetav tasumine on täitemenetlusväline nõue. Seega pidas hageja juba 31.10.2006.a. 14.09.2006.a. teostatud makset makseks kohtuotsusest tuleneva kohustuse täitmiseks.
05.septembril 2005.a. st. ajal, mil kostja väidetavalt väljastas hageja palvel talle arve leppetrahvi tasumiseks ja lubas veel sundmüüki edasi lükata on AS O. jurist Liane Raave meili teel andnud kohtutäiturile loa J.T vara müüki panna ( tl. 65). Kinnisasja arestimine on toimunud 14.09.2006.a. ( tl. 66). 20.09.2006.a. meilivahetusest kohtutäituri ja kostja esindaja vahel ei nähtu samuti asjaolu, et hagejale lisaaja andmise on tinginud temapoolse väidetava leppetrahvi tasumine.
10.Kohus leiab, et asjaolu, et hageja nõustus tasuma täitemenetluses kogu kohtuotsusega temalt väljamõistetud võlasumma ja ei esitanud kaebust kohtutäituri peale, ei tõenda samuti iseenesest hageja poolset leppetrahvi kokkuleppe tunnistamist ja täitmist. Isikul on õigus valida, milliseid õiguskaitsevahendeid ta kasutab, kui ta leiab, et tema õigusi on rikutud. Samas on hageja juba 31.10.2006.a. informeerinud kohtutäiturit täitemenetluse aegsest maksest AS-le O. .
11.Seega ei ole kostja suutnud tõendada, et 14.09.2006.a. oli hagejal muid täitmata kohustusi kostja ees, kui need, mis tulenesid 20.01.2006.a. kohtuotsusest, mis osas oli kostja algatanud täitemenetluse.
12.Täitemenetluse lõpetamise otsustega ( tl. 24-26) on tõendatud, et Tartu Maakohtu 20.01.2006.a. otsuse alusel algatatud täitemenetlused hageja suhtes on lõpetatud seoses nõude täieliku rahuldamisega. VÕS § 1028 lg.1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva kohustuse katteks, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustus langeb hiljem ära. Kuna hageja on täitnud kostja ees kõik Tartu Maakohtu 20.01.2006.a. kohtuotsusest tulenevad kohustused ja muid kohustusi hagejal kostja ees kohus ei tuvastanud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetu rikastumise sätete alusel 20 000 krooni. Hagi tuleb rahuldada.
13.TsMS § 162, § 173 lg 1, 3 alusel ja hagi rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.