Xxxxhagi Xxxxja Xxxx(Xxxx) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
123,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Xxxx(isikukood xxxx, aadress Xxxx) Lepinguline esindaja Xxxx(elektronpost xxxx )
Kostjad
Xxxx(isikukood xxxx, aadress Xxxx; elektronpost xxxx) Lepinguline esindaja Aleksei Smelov (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 20.06.2017. a
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Xxxx(isikukood xxxx) hagist osaline loobumine ja lõpetada menetlus Xxxx(isikukood xxxx) vastu põhivõla 50 (viiskümmend) eurot tasumise nõudes.
2.Rahuldada osaliselt Xxxx(isikukood xxxx) hagiavaldus Xxxx(isikukood xxxx) vastu.
3.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(isikukood xxxx) kasuks 19,49 (üheksateist koma nelikümmend üheksa) eurot.
4.Jätta rahuldamata Xxxx(isikukood xxxx) hagiavaldus Xxxx(isikukood xxxx) vastu viivise 0,34 (null koma kolmkümmend neli) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Välja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) Xxxx(isikukood xxxx) kasuks riigilõiv 37,50 (kolmkümmend seitse koma viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulud 61,74 (kuuskümmend üks koma seitsekümmend neli) eurot.
7.Jätta rahuldamata Xxxx(isikukood xxxx) avaldus määrata kindlaks ja mõista Xxxx(Xxxx, isikukood xxxx) välja lepingulise esindaja kulud 204,93 (kakssada neli koma üheksakümmend kolm) eurot. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Xxxx(hageja) esitas 15.06.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(kostja) ja Xxxxvastu (tl-d 1-4). Kohus võttis hagi 28.10.2015 menetlusse (tl 18). Kostja vastas hagile 01.12.2015 (tl-d 2831). Kohus rahuldas hagiavalduse 09.02.2016 Xxxxvastu esitatud nõuete osas tagaseljaotsusega (tl-d 38-40). Kohtuistung toimus 20.06.2017 (tl-d 72-73). Hageja esitas 28.06.2017 hagist osalise loobumise avalduse (tl-d 70-71).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja, kostja ja Xxxx (isikukood xxxx) sõlmisid 14.06.2012 notariaalse osaühingu osa müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjale ja Xxxxile kummalegi pool XXXXOsaühingu (registrikood xxxx) osast. Lepingu punkti 2.2 kohaselt oli kostjale müüdava osa ostuhind 150 eurot. Lepingu punktis 2.3 deklareeris kostja, et on tasunud hagejale 100 eurot. Ostuhinna 50 eurot pidi kostja tasuma kahe kuu jooksul arvates lepingu sõlmimisest, s. hiljemalt 14.08.2012. Lepingu punkti 2.5 kohaselt oli kostjal kohustus ostuhinna jäägi tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,022% päevas õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole kohustust täitnud (tl 1). Kostjal oli võimalus kohustust täita. Kostja sai hageja pangarekvisiidid teada 29.09.2014 hageja esitatud täitmisavaldusest XXXXOsaühingu vastu. Kostjale oli teada hageja elukoht (tl-d 48-49).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja on vastuvõtuviivituses, sest ei ole esitanud kostjale oma pangakonto andmeid. Samuti ei ole hageja palunud anda raha sularahas üle (tl-d 30-31). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kohus vaatab hagiavalduse tulenevalt TsMS § 405 lõikes 1 sätestatust läbi lihtsustatud korras. Kohus arutas pooltega hagist osalist loobumist 20.06.2017 kohtuistungil. Samuti arutas kohus pooltega hageja menetluskuludega seonduvat. Seetõttu ei nõua kohus kostjalt eraldi kirjalikku arvamust hagist osalise loobumise avaldusele ja hageja menetluskuludele.
5.TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, 2 (6)
hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse põhinõude osas. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus arutas hagist loobumist 20.06.2017 kohtuistungil. Kostja hagist loobumisele vastu ei vaielnud. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagist loobumisele. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist osalise loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse ostuhinna 50 euro tasumise nõudes.
6.Hageja ja kostja sõlmisid 14.06.2012 osaühingu osa müügilepingu (leping), mille punkt 2.4 sisaldab järgmist kokkulepet: „Ostuhinnast viiskümmend (50) eurot kohustub Ostja I tasuma Müüjale sularahas või Müüja näidatud kontole hiljemalt kahe (2) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest“ (tl 7, p 2.4). Pooled ei vaidle nimetatud sõnastuses lepingu sõlmimise üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et lepingu punktist 2.4 tulenes kostja kohustus tasuda hagejale ostuhind 50 eurot. Hageja on avaldanud nõude sissenõutavaks muutumise ajaks 14.08.2012. Pooled ei ole sissenõutavaks muutumise aja üle vaielnud. Kohus on seisukohal, et hageja avaldatud sissenõutavaks muutumise aeg tuleneb lepingu punktist 2.4. Leping sõlmiti 14.06.2012, millest tulenevalt möödus kaks kuud lepingu sõlmimisest 14.08.2012. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja täitis lepingu punktist 2.4 tuleneva raha tasumise kohustuse 20.06.2017. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostjal oli kohustus tasuda hagejale ostuhind 50 eurot hiljemalt 20.08.2012 ning kostja täitis ostuhinna tasumise kohustuse 20.06.2017.
7.14.06.2012 osaühingu osa müügilepingu punkt 2.5 sisaldab järgmist kokkulepet: „2.5. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt I viivist null koma null kakskümmend kaks protsenti (0,022%) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest“ (tl 7, p 2.5). Pooled ei vaidle selle üle, et pooled on kokku leppinud viivise tasumise kohustuses ostuhinna tasumisega viivitamise korral. Hageja esitas kostja vastu viivise 11,74 eurot tasumise nõude ajavahemiku 14.08.2012 kuni 15.06.2015 eest. Hageja on viivisenõude alusena avaldanud tasumata ostuhinna 50 eurot, viivitatud ajavahemiku 14.08.2012 kuni 15.06.2015 ja viivisemäära 0,022% päevas. Kohus kontrollib viivisearvestuse õigsust. Kostja oli hagi esitamise seisuga ostuhinna tasumise viivituses olnud 1036 päeva (ajavahemikus 14.08.2012 kuni 15.06.2015 on 1036 päeva). Seega oli 3 (6)
kostja viivisevõlgnevus 15.06.2015 seisuga 11,40 eurot (50x0,022%x1036=11,40). Hageja nõuab viivise 11,74 eurot tasumist. Kohus on seisukohal, et viivisenõue 0,34 eurot on alusetu (11,7411,40=0,34). Seetõttu jätab kohus hageja viivisenõude põhjendamatuse tõttu 0,34 euro ulatuses rahuldamata.
8.Hageja nõuab kostjalt põhinõude 50 eurot tasumata osalt viivise tasumist protsendina VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 16.06.2015 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on tuginenud alates 16.06.2015 arvestatava viivise tasumise nõude esitamisel seadusele, kuigi poolte vahel on sõlmitud viivisekokkulepe. Kohus on seisukohal, et kohus peab viivisenõude alusena kohaldama lepingut. Lepingu kohaldamine kujutab endast õiguse kohaldamist. Kohus ei ole õiguse kohaldamisel seotud poolte seisukohtadega. Lepingu ja seaduse konkurentsi korral peab kohus kohaldama lepingut, kui seadus ei näe ette teisiti. Samal ajal on kohus seotud nõude piiridega. Seetõttu peab kohus välja selgitama, milline on viivise suurus lepingujärgset viivisemäära arvestades. Kui lepingujärgse viivisemäära kohaselt on viivis suurem kui seaduse järgi arvestatud viivis, peab kohus jääma hageja avaldatud nõude piiresse, mis lähtub seadusjärgsest viivisest. Kostja oli ostuhinna tasumise nõude rahuldamise seisuga ostuhinna tasumisega viivituses olnud 736 päeva (ajavahemikus 16.06.2015 kuni 20.06.2017 on 736 päeva). Seega oli kostja viivisevõlgnevus lepingu järgi 20.06.2017 seisuga 8,10 eurot (50x0,022%x736= 8,10). Hageja nõuab kostjalt seadusjärgse viivise tasumist. Seadusjärgse viivise suurus ajavahemiku 16.06.2015 kuni 20.06.2017 eest on 8,09 eurot (16.06.2015 kuni 30.06.2016 – 50x8,05% aastas x 381=4,20; 01.07.2016 kuni 20.06.2017 – 50x8% aastas x 355=3,89). Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt viivise 8,09 eurot tasumist. Kohus on seisukohal, et hagejal on vastavalt lepingu punktile 2.5 õigus nõuda kostjalt ajavahemiku 16.06.2015 kuni 20.06.2017 viivist 8,10 eurot, kuid nõude piire arvestades on nõue põhjendatud 8,09 euro ulatuses.
9.Kostja esitas viivisenõudele vastuväite, mille kohaselt oli hageja vastuvõtuviivituses. Kostja põhjendas vastuvõtuviivitust sellega, et hageja ei olnud talle avaldanud pangakonto andmeid ega palunud raha üleandmist sularahas (tl-d 30, 72). Kostja oli seisukohal, et pangakonto andmete avaldamise kohustus tulenes lepingu punktist 2.4. Hageja leidis, et lepingu kohaselt oli võimalik tasuda ka sularahas. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt oli hageja vastuvõtuviivituses. Kostjal oli lepingu punkti 2.4 kohaselt võimalik tasuda ostuhind sularahas. Kohus on seisukohal, et lepingu järgi ei eeldanud ostuhinna sularahas tasumine müüja eelnevat sooviavaldust. Seega ei saa kostja tugineda väidetavale asjaolule, et hageja ei ole palunud ostuhinna sularahas tasumist. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub hagejale ostuhinna sularahas tasumise võimatus. Kohus on seisukohal, et vastuvõtuviivituse puudumist näitab ka see, et kostja ei hoiustanud ostuhinda seaduses sätestatud korras ega tasunud ostuhinda koheselt pärast hagist teadasaamist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja vastuvõtuviivitus ei ole tõendatud ning kostjal puudub õigus keelduda viivise tasumisest. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse 15.06.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 11,40 eurot tasumise nõudes ja 20.06.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8,09 eurot tasumise nõudes. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 19,49 eurot.
10.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi 4 (6)
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja täitis ostuhinna tasumise nõude 20.06.2017, s.t pärast hagi esitamist. Seega rahuldas kostja nõude pärast hagi esitamist. Eeltoodust tulenevalt esineb põhinõude 50 eurot osas alus jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldas viivisenõude 19,49 euro ulatuses ja jättis hagi viivisenõude 0,34 euro ulatuses rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt esineb viivisenõude osas alus jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus võtab hagi rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel aluseks kostja vastu esitatud kogunõude 69,83 eurot (ostuhind 50 eurot, viivisenõue 15.06.2015 seisuga 11,74 eurot ja viivis ajavahemiku 16.06.2015 kuni 20.06.2017 eest 8,09 eurot) ja rahuldatud nõude 69,49 eurot (ostuhind 50 eurot, viivisenõue 15.06.2015 seisuga 11,40 eurot ja viivis ajavahemiku 16.06.2015 kuni 20.06.2017 eest 8,09 eurot). Eeltoodut arvestades tegi kohus lahendi 99,51%≈100% ulatuses hageja kasuks. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Kuivõrd hagiavaldus esitati kahe kostja vastu, vastutab kostja menetluskulude kandmise eest üksnes pooles ulatuses. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda 1⁄2 ulatuses (TsMS § 165 lg 1).
11.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 75 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele vastutab kostja poole riigilõivu tasumise eest. Kohus määrab kindlaks menetluskulude suuruse riigilõivu osas ja mõistab riigilõivu kostjalt välja 37,50 euro ulatuses.
12.Hageja avaldas lepingulise esindaja kulude suuruseks 18.02.2016 seisuga 350 eurot. Esindaja tunnitasu määraks on 100 eurot tunnis. Hagejalt seletuse saamiseks asjaolude kohta, müügilepinguga tutvumiseks, viivisearvestuse tegemiseks, hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulus 3,5 tundi. Hageja avaldas lepingulise esindaja kulude suuruseks 20.06.2017 seisuga 183,33 eurot. Esindaja tunnitasu määraks on 100 eurot tunnis. 21.10.2016 menetlusdokumendi koostamiseks kulus üks tund, 20.06.2017 istungiks ettevalmistumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kulus pool tundi. Kohtuistungil osales esindaja 20 minutit (1/3 tundi). Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks avaldanud 533,33 eurot. Kostja vastutab vastavalt menetluskulude jaotusele poole lepingulise esindaja kulude hüvitamise eest. Seetõttu tuleks hageja taotletud ulatuses lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kostjalt välja mõista 266,67 eurot. Kohus loeb lepingulise esindaja kulude suuruseks, mille hüvitamist hageja kostjalt taotleb, 266,67 eurot.
13.Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamisele eelnenud õigusabile ja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on asja vähest keerukust ja hagiavalduse mahtu arvestades põhjendatud kolme tunni ulatuses. 21.10.2016 menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on asja vähest keerukust ja menetlusdokumendi mahtu arvestades põhjendatud 40 minuti ulatuses. Hageja väljatoodud ülejäänud aeg, mis on esindajal kulunud õigusabi andmiseks, on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus loeb eeltoodut arvestades õigusabi osutamiseks kulunud aja põhjendatud ja vajalikuks 4,5 tunni ulatuses, millele vastab lepingulise esindaja kulu 450 eurot (4,5*100=450).
14.Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tasu 100 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, on põhjendatud ja vajalik sellise keerukusastmega asjas õigusteenuse osutamiseks. Samuti ei ületa tasu suurus õigusteenuse turuhinda.
5 (6)
15.Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulude osas menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb arvestada hagihinda. Käesolevas asjas on hagihinnaks 123,48 eurot. Kohtu hinnangul õigustavad hagihinda ületavate lepingulise esindaja kulude tegemist erandlikud asjaolud, mis võivad seisneda näiteks asjas suures mahus või õiguslikus keerukuses. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, mistõttu ei ole põhjendatud lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramine hagihinnast suuremas ulatuses. Kohus määrab hageja menetluskulud lepingulise esindaja tasu osas kindlaks 61,74 euro ulatuses. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud kostjalt välja 61,74 euro ulatuses. Kohus luges eelnevalt lepingulise esindaja kulude suuruseks, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb, 266,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulude 204,93 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.
16.Kohus lahendab eraldi määrusega hageja taotluse määrata kindlas menetluskulud ja mõista välja Xxxx . /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.