Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-107101

2-17-107101 Hagimaterjalide põhjal sõlmisid Monefit Estonia OÜ ja kostja interneti vahendusel 23.08.2014 lepingu nr 32434, millega kostja sai laenu 300 eurot. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot koos intressiga 72 eurot tasuma hiljemalt 23.11.2014. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Monefit Estonia OÜ (endise nimega Ziip OÜ) loovutas nõude hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS redaktsiooni § 113 lg 5 lause 2 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist ja § 1131 lg 1 kohaselt nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot kui ta võib nõuda viivist. Laenulepingu p 10 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas. Hageja nõuab viivist 0,02% päevas laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast (24.11.2014) kuni hagi esitamiseni (17.05.2017). Hageja on viivist arvestanud 59,78 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 18.05.2017 kuni 18.07.2017 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4,08 eurot (8,00%/365p/100x300€x62p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 63,86 eurot (59,78+4,08). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 300 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 444,08 eurot, millest 300 eurot moodustab põhivõlg, 72 eurot intress, 8,22 eurot sissenõudmiskulud ja 63,86 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu

2-17-107101 kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot (km-ga). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab õigusabikulud välja koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 220 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.