ABC Ehitusteenus OÜ hagi Abiraha OÜ vastu töövõtulepingu tühisuse tunnustamiseks ja lepingu alusel üleanti tagastamiseks
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • • • Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: ABC Ehitusteenus OÜ (registrikood: 11608561; asukoht: XXX), seaduslik esindaja: Hanno Tooding Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat KalleKaspar Sepper Kostja: Abiraha OÜ (registrikood: 11538949; asukoht: XXX), juhatuse liige Taivo Kuusik Kostja esindaja: advokaat Kaspar Koppel
8. juuni 2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta ABC Ehitusteenus OÜ hagi Abiraha OÜ vastu töövõtulepingu tühisuse tunnustamiseks ja lepingu alusel üleantu tagastamiseks täies ulatuses rahuldamata.
2.Hageja esindaja 08.06.2017 kohtuistungil kohtu tegevusele esitatud vastuväide jätta rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
Jätta Tartu Maakohtu 16.03.2017 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusega seonduvad menetluskulud kostja Abiraha OÜ kanda. Kõik ülejäänud menetluskulud jätta hageja ABC Ehitusteenus OÜ kanda.
2.Määrata hageja ABC Ehitusteenus OÜ määruskaebemenetluses kantud menetluskuludena käesolevas tsiviilasjas kindlaks 325 eurot.
3.Määrata kostja Abiraha OÜ maakohtumenetluses kantud menetluskuludena käesolevas tsiviilasjas kindlaks 1839,58 eurot.
4.Tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded kattuvas ulatuses. Lugeda tasaarvestuse tulemusena lõppenuks Abiraha OÜ kohustus ABC Ehitusteenus OÜ-le menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-16-14262
summas 325 eurot hüvitamiseks. Mõista ABC Ehitusteenus OÜ-lt Abiraha OÜ kasuks välja Abiraha OÜ menetluskulud summas 1514,58 (üks tuhat viissada neliteist eurot ja 58 senti).
5.ABC Ehitusteenus OÜ-l tuleb tasuda Abiraha OÜ kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud märas menetluskuludelt (1514,58 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.ABC Ehitusteenus OÜ (hageja) ja Abiraha OÜ (kostja) sõlmisid töövõtulepingu, millega kostja kohustus koostama hagejale taotluse PRIA toetuse taotlemiseks. Kokkulepitud tasu oli 8000 eurot + käibemaks ja kui projekt pidi osutuma edukaks, siis veel 8000 boonust, kokku seega 16 000 eurot + käibemaks. Enne tööga alustamist tuli hagejal tasuda 4000 + km (kokku 4800). Kostja tekitas hagejas veendumuse, et projekt on väga suur, keerukas ja mahukas ning tasu vastab tööle. Samuti veenis kostja hagejat, et on piisavalt kompetentne projekti koostamiseks. Hageja taganes 25.08.2016 e-kirjaga lepingust ja 29.08.2016 saatis tühistamise teate. Hageja soovib lepingu tühistada ja juba makstud 4800 eurot tagasi saada, kuna kokkulepitud tasu ületab kordades tavapärast turuhinda. Kui varasemad tühistamisavaldused ei vasta nõuetele on tühistamise avaldusena käsitletav ka hagiavaldus. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei teinud kostjaga piisavalt koostööd ega esitanud õigeks ajaks vajalikke dokumente. Seetõttu ei saanud toetuse avaldust tähtaegselt esitada just hagejast tulenevatel põhjustel. Eksimuse-pettuse mõjul sõlmitud leping pole automaatselt tühine, vaid vajalik on tühistamisavalduse esitamine. Seda pole hageja esitanud. 29.08.16 e-mail ütleb, et leping on algusest peale tühine, mitte, et see tühistatakse mingil põhjusel. Kui hind oli liiga kõrge, võinuks hageja keelduda tasumisest. Üksnes turuhinnast kõrgem hind ei saa olla kapitalistliku turumajanduse tingimustes tühisuse aluseks. Lisadokumentide nõue põhines kostja varasemal kogemusel seoses PRIA-le taotluste koostamisega. Pettuse kohaldamine eeldaks seda, et hageja tooks välja ja tõendaks, et mida ta enne lepingu sõlmimist tõena võttis, kuid mis seejärel vääraks osutus. Hageja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Kohtuistungid
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 08.06.2017. Kohtuistungil hageja selgitas, et tema eelistatud alternatiivsete nõuete järjekord oleks esmalt tehingu tühistamine heade kommete vastasuse tõttu ning seejärel alternatiivnõue on tühistamine eksimuse või pettuse tõttu. Lõpptulemusena ei oma hageja jaoks aga tähtsust, millises järjekorras kohus alternatiivseid nõudeid kontrollib. Hageja selgitas ka, et heade kommetega ei saa olla kooskõlas, kui teenuse eest küsitakse 16-kordset hinda. Samuti ei ole heade kommetega kooskõlas, kui ei öelda, et tegemist
Tsiviilasi nr 2-16-14262
on odava ja lihtsa tööga ning jäetakse mulje nagu oleks töömaht tegelikult oluliselt suurem. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks pidanud teavitama teda konkurentide hindadest, kuid oleks pidanud teavitama töömahust. Eksimuse aluse tehingu tühistamisel on konkreetseks hageja nõude aluseks tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 92 lg 3 p 1 Kostja selgitas, et tegeleb pidevalt PRIA-toetustega, tasu oli 10% toetuse summast, mis on nende tavapärane praktika. Hagejal on sellise hinnaga seni piisavalt kliente olnud. Kostja küsis hagejalt lisadokumente, kuna varasemalt on PRIA esitanud taotlejatele ka täpsustavaid küsimusi ja siis oleks võimalik neile koheselt vastata. Hagejal oli võimalik endal teha turu-uuring ja selgitada välja, millist tasu küsivad konkurendid. Kostjal puudub kohustus teavitada kliente turuhinnast ja konkurentide hindadest. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja hinnangul on hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping nr 339-1 (I kd, tlk 22-28) tühine vastuolu tõttu heade kommetega, samuti on see tühistatav eksimuse ja pettuse tõttu. Hageja on esitanud alternatiivsed tühisuse/tühistamise alused. Hageja on taotlenud, et kohus kontrolliks alternatiivsete nõuete puhul esmajärjekorras tehingu tühisust vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel. Õiguskirjanduses (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, komment vljn, Tallinn 2010, lk 271-271) ja kohtupraktikas (RK 3-2-1-140-07 p 32) väljendatud seisukohtadest nähtub, et teised tehingu tühisuse ja tühistamise sätted on erinormiks TsÜS § 86 osas ning tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu kontrollitakse üksnes siis, kui muud tühisuse/tühistamise alused puuduvad. Kohus nõustub osundatud käsitlusega. Seega esmalt kontrollib kohus, kas tehing on tühistatav eksimuse või pettuse tõttu ning vajadusel seejärel, kas tehing võib olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
5.Tehingu tühistamiseks pettuse või eksimuse tõttu on vajalik tühistamisavalduse tegemine. Hageja nimetab tühistamisavaldusena I kd, tlk 47 e-kirja või alternatiivselt hagiavaldust. Hagi on esitatud 21.09.2016, tühistatav tehing toimus juulis 2016 (tlk 22-30). Seega isegi kui lugeda hagiavaldus tehingu tühistamise avalduseks, on tühistamisavaldus esitatud seaduses ettenähtud kuuekuulist tähtaega järgides.
6.Hageja leiab, et töövõtuleping nr 339-1 tuleks tühistada pettuse tõttu. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Käesolevalt seisnes pettus hageja hinnangul selles, et hageja ei jaganud kostjale usaldusväärset informatsiooni PRIA-toetuse taotluse koostamiseks vajaliku töömahu ja tavapärase turuhinna kohta. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et hageja oleks otsesõnu nimetatud infot küsinud ning vastuseks oleks talle avaldatud valeinfot. Töömahust ja turuhinnast lihtsalt teavitamata jätmist ei saa kohtu hinnangul käsitada pettusena. Pettus eeldab petva isiku teadlikku ja tahtlikku tegevust/tegevusetust eesmärgiga kallutada teist isikut tehingut tegema.
7.Käesolevalt võib hageja esile toodud asjaoludel tegemist olla aga eksimusega TsÜS § 92 lg 1 mõttes. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Sama paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavaks tegemine oli vastavalt hea usus põhimõttele nõutav. Hageja leiab, et kostja on tekitanud eksliku arusaama vajaliku töö mahust ja maksumusest. Kostja on küsinud rohkem andmeid, kui tegelikult vaja ja paisutades sellega näilikult töö mahtu. Keskmine mõistlik isik sellist lepingut sellistel tingimustel ei sõlmiks. TsÜS § 92 lg 3 p 1 ei anna kohtu hinnangul praegusel juhul alust tehingu tühistamiseks. Viidatud sätte kohaselt ei ole lepingupoolel aga kohustust teavitada teist lepingupoolt kõigist võimalikest asjaoludest, vaid üksnes nendest, millest teavitamine on hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Ei ole tõendatud ega
Tsiviilasi nr 2-16-14262
põhjendatud, et praegusel juhul oli PRIA-toetuse taotluse koostamiseks vajalikust töömahust ja keskmisest turuhinnast teatamine hea usu põhimõtte kohaselt nõutav. Samuti on kostja 08.06.2017 kohtuistungil põhjendanud, miks ta küsis taotluse koostamiseks rohkem dokumente. Kostja põhjendused on eluliselt usutavad. Turumajanduse tingimustes ja äriühingutevahelistes suhetes ei ole reeglina hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teavitada teist lepingupoolt lepingu täitmiseks vajalikust täpsest töömahust ja hinnakujundusest või asjaolust, et konkureeriv ettevõte pakub sarnast teenust kiiremini ja vähesema töömahuga ning seetõttu ka soodsamalt.
8.TsÜS § 95 kohaselt selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-des 92 ja 94 nimetatud juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. TsÜS § 92 lg 5 kohaselt ei või tehingu teinud isik tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Kohus leiab, et hagejal oleks omal olnud mõistliku pingutusega, nt erinevaid pakkumisi küsides, olnud võimalik selgitada välja keskmine turuhind ja esitamist vajavad lisadokumendid. Lepingu sõlmimisel saab hinna ja teiste lepingu tingimustega nõustumist eeldada. Kostja seaduslik esindaja on istungil avaldanud (II kd, tlk 7 pöördel), et ta teisi hinnapakkumisi esialgu ei küsinud, vaid usaldas hagejat. Kohus leiab, et kui äritegevuses tegutsev isik ei küsi alternatiivseid hinnapakkumisi võtab ta sellega ise turu keskmisest suurema töömahuga ja seeläbi ka kõrgema hinnaga tehingu sõlmimise riski. Hageja on korduvalt rõhutanud, sh 08.06.2017 kohtuistungil, et teist lepingupoolt tuleb õigesti teavitada töömahust. Kohus hageja seisukohaga ei nõustu. Hageja pole veenvalt põhjendanud, kust selline kohustus tuleb, ning kohtu hinnangul ei saa seda tuletada ka hea usu põhimõttest. Äritegevus on orienteeritud kasu saamisele ning olukorras, kus isikul on enne lepingu sõlmimist võimalik võrrelda erinevaid pakkumisi ning erinevate pakkumiste hulgast valida hinna ja muude tingimuste poolest sobiv, ei saa teiselt lepingupoolelt nõuda, et ta avaldaks ilma küsimata oma hinnakujunduse aluseks olnud põhimõtteid, lepingu täitmiseks täpselt vajalikku töömahtu või teavitaks konkurentide pakutavatest soodsamatest hindadest. Hageja on 08.06.2017 kohtuistungil töövõtulepingus kokku lepitud tasu ümber arvestanud tunnitasuks. Kohtu hinnangul ei ole ka hageja arvestustega saadud äärmiselt kõrge tunnitasu vaidlusaluse töövõtulepingu tühisuse või tühistamise aluseks. Töövõtulepingust ei nähtu kokkulepet tunnitasus, kokku on lepitud tasus (ja taotluse rahuldamisel ka boonustasus) terve projekti eest, sõltumata projekti koostamiseks kulunud töötundide arvust. Seega puudub kohtu hinnangul käesolevalt hagejal õigus töövõtulepingu nr 339-1 tühistamiseks eksimuse või pettuse tõttu..
9.Alternatiivselt on hageja taotlenud, et kohus tuvastaks töövõtulepingu nr 339-1 tühisuse vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 86 lg 1 alusel. Hageja on tuginenud sellele, et TsÜS § 86 lg 2 p 2 kohaselt on tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eesti kohtupraktikas on korduvalt (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-140-07 p 32 ja 3-2-1-24-04 p 16) kinnitust leidnud seisukoht, et ainuüksi kauba või teenus eest tasutud tavapärasest kõrgem hind ei muuda reeglina tehingut heade kommetega vastuolus olevaks ja tühiseks. Võimalik n-ö ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa samuti ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1108-02, p 10). Kohus nõustub eelnimetatud seisukohtadega ning leiab, et need kohalduvad ka praegusel juhul.
Tsiviilasi nr 2-16-14262
Õiguskirjanduses on rõhutatud, et mitte igasugune soorituse ja vastusoorituse vahe ja ebaproportsionaalsus ei ole aluseks tehingu tühistamiseks, vaid see ebaproportsionaalsus ise peab olema heade kommete vastane (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, komment vljn, Tallinn 2010 lk 276). Praegusel juhul ei ole hageja kohtule veenvalt põhjendanud, miks praegusel juhul on soorituse (töövõtulepingu nr 339-1 alusel tehtava töö) ja vastusoorituse (töö eest masktava tasu) vaheline ebaproportsionaalsus iseenesest heade kommete vastane. Majandustegevuses tegutsevate äriühingute vahel ei saa soorituse ja vastusoorituse vahe ebaproportsionaalsus reeglina olla heade kommete vastane. Majandustegevuses tegutsevatel äriühingutel enamasti on või peaks olema piisavalt võimalusi keskmise turuhinna väljaselgitamiseks ja erinevate pakkumiste võrdlemiseks. Samuti, ainuüksi kohustuste ebaproportsionaalsus ei tingi veel seda, et tehing ise oleks vastuolus heade kommetega ja tühine. Vajalikud on ka TSÜS § 86 lg 2 preambulis toodud täiendavad asjaolud. Hageja on nimetatud täiendava asjaoluna toonud välja TsÜS § 86 lg 2 p 2 nimetatud ilmselge kogenematuse. Kohus hageja põhjendustega ei nõustu. Eelkõige on seaduse mõttest ja eesmärgist tulenevalt ühe lepingupoole kogenematus ebaproportsionaalsete sooritustega tehingu tühistamise alusena kohaldavat füüsiliste isikute puhul. Ka õiguskirjanduses tuuakse kogenematuse kohta näiteid füüsilistesse isikutesse puutuvalt – nt isik on noor, pikalt vangis olnud, välismaalane, piiratud mõtlemisega vms (Tsiviilseadustiku üldosa seadus, komment vljn, Tallinn 2010. lk 278). Isegi kui pidada võimalikuks kogenematuse kontrollimist äriühingute puhul, ei tähendaks see kohtu hinnangul mitte kogenematust konkreetsel tegevusalal, vaid üldist ärilist kogenematust. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et ta oli üldiselt äriliselt kogenematu ning polnud oma kogenematuse tõttu võimeline enne töövõtulepingu sõlmimist küsima alternatiivseid pakkumisi hinna, töömahu ja vajalike lisadokumentide hulga osas. Seega ei ole töövõtuleping nr 339-1 tühistatav TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel.
10.Kohus hindas käesolevas otsuses üksnes hagis kohtule esitatud tühistamise aluseid. Käesoleva vaidluse esemeks ei olnud küsimus sellest, kas töövõtulepingut nr 339-1 täideti ning kas ja millises ulatuses oleks kostjal õigust nõuda lepingus kokkulepitud tasu. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta poolte lepingu täitmisega seonduvad väited.
11.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsusega poolte seni lahendamata taotlused. Hageja esindaja esitas 08.06.2017 kohtuistungil kohtu tegevusele vastuväite. Hageja ei nõustunud sellega, et kohus jättis rahuldamata hageja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotluse kohaselt oleks tunnistaja ütlustega soovinud tõendada, et tellitud töö tegemiseks kulub keskmiselt oluliselt vähem töötunde, pole vaja küsida nii palju dokumente ja andmeid (II kd, tlk 8). TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohtu hinnangul puudus poolte vahel vaidlus selle üle, et kostja küsis hagejalt töövõtulepingu täitmiseks rohkem dokumente kui keskmiselt tavaks on, samuti et lepingus kokkulepitud tasu oli keskmisest turuhinnast kõrgem. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid menetluse jooksul kordagi vaidlustanud. Kostja on 08.06.2017 kohtuistungil selgitanud ka enda tellijatelt lisadokumentide küsimise ja hinnakujunduse põhimõtteid. Eelnevast tulenevalt puudus nimetatud asjaolude üle poolte vahel vaidlus, mistõttu ei olnud tunnistaja ülekuulamine nimetatud asjaolude tõendamiseks enam vajalik. Seega tuleb hageja esindaja vastuväide kohtu tegevusele jätta rahuldamata. Menetluskulud
12.Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2017 määrusega rahuldati hageja määruskaebus Tartu Maakohtu 16.03.2017 määruse peale. Menetluskulude jaotuse jättis ringkonnakohus maakohtu otsustada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg 1 kohaselt jäävad määruskaebemenetluse menetluskulud kaebuse esitaja kanda, kui kaebus jääb rahuldamata. Kuna Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12.05.2017 määrusega hageja määruskaebuse, jäävad määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud kostja kanda.
Tsiviilasi nr 2-16-14262
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus ka menetluskulud rahaliselt kindlaks, kontrollides sealjuures menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja (II kd, tlk 2) kohaselt on hageja määruskaebemenetluses kandnud menetluskulusid riigilõivule 50 eurot ning õigusabikuludena (kohtumäärusega tutvumine, õiguslik analüüs, tõendite kogumine, määruskaebuse esitamine) 600 eurot, ajakulu 5 h 25 min. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle. Õigusabikulu tunnihind 110 eurot/tund on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole aga ajakulu määruskaebemenetluses mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja põhjendatud ajakuluks määruskaebemenetluses oleks tehtud menetlustoimingute arvu ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades põhjendatud 2,5 tundi. Seega oleks õigusabikulu määruskaebemenetluses 275 eurot, millele lisandub riigilõivu kulu 50 eurot, kokku 325 eurot.
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kõik ülejäänud menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus ka menetluskulud rahaliselt kindlaks, kontrollides sealjuures menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja on oma menetluskulude kindlaksmääramise taotluses taotlenud kulude hüvitamist ilma käibemaksuta ning on kulude suuruseks märkinud 1839,58 eurot ja ajakulu 14 tundi (474,58 + 1365 = 1839,58). Esindaja tunnitasu on olnud 130 eurot, lisandub esindaja bussipiletite kulu sõidul Tartu-Tallinn. Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid kostja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, kõik kulud seonduvad maakohtu menetlusega. Seega on kostja menetluskulud on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on kostja menetluskulud ülepaisutatud. Õigusabikulu tunnihind 130 eurot/tund on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Kostja menetluskulude nimekirjast (II kd, tlk 5) nähtuvalt on kostja hagiavaldusele vastuse koostamisega seonduvatele toimingutele (vastuse koostamine, kohtumine kliendiga, hagiavaldusega tutvumine) kulutanud 9 tundi. Selline ajakulu on küll keskmisest mõnevõrra suurem, kuid arvestades hagiavalduse mahtu ja selle ülesehitust ning erinevaid alternatiivseid õiguslikke väiteid, on keskmisest mõnevõrra suurem ajakulu hagiavalduse vastuse koostamisele põhjendatud.
14.Kostja menetluskulude nõue hageja vastu on 1839,58 eurot, hageja menetluskulude nõue kostja vastu aga 325 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded. Võlaõigusseaduse § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Eelnevast tulenevalt on tasaarvestuse tõttu lõppenud hageja kohustus kostjale menetluskulude hüvitamiseks ning kostjal on hageja vastu nõue summas 1514,58 eurot (1839,58 – 325 = 1514,58 eurot).
15.TsMS § 174 lg 10 alusel rahuldab kohus taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.