Ühinguõigus › Kinnistusraamatu asjad

Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja esitatud taotlused Määruskaebus on esitatud kannete kohta, mis on tehtud kinnistusraamatu registriosade 4935203-4941703 III jakku kohtunikuabi Riina Jääger poolt 22.mail, 06.juunil, 11.juunil ja 15.juunil 2007. Määruskaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja poolt 29.märtsil, 15.mail, 29.mail ja 04.juunil 2007.a. tõestatud asjaõiguslepingu p.6.3 alusel taotlenud lepingupooled kinnistusraamatusse kantud tähtajatu, üleantava ja päritava piiratud asjaõiguse õigustatud isiku muutmist. Kohtunikuabi, rahuldades taotletud kande, on otsustanud – järgimata seaduses kehtestatud korda, tegemata kandemäärusi ja informeerimata lepingupooli – muuta oluliselt III jaos olevat kannet piiratud asjaõiguse kohta, jättes edasi kandmata, et piiratud asjaõigus on tähtajatu, üleantav ja päritav ja et piiratud asjaõiguse üleandmiseks ei ole vajalik kinnisasja igakordse omaniku nõusolekut. Need väljendid olid väga vajalikud, et teha nähtavaks piiratud asjaõigusega seotud asjaolud kõigile, kes kinnistusraamatu sisuga tutvuda soovivad. Kaebuse esitaja leiab, tuginedes AÕS § 56 lg.3, §-le 65, KrS § 46 lg.3, §-le 631, §-le 341 lg.1, et üleantav isiklik kasutusõigus tuleb kinnistusraamatusse sisse kanda ilma omaniku igakordse nõusolekuta, kuna need nõusolekud on juba ette ära antud ja need isiklikud kasutusõigused peavad olema kinnistusraamatusse sisse kantud. Kaebuse esitaja leiab, et kohtunikuabi on piiratud asjaõiguse kohta tehtavat kannet muutes oluliselt rikkunud AÕS § 62ˇ1, § 65, KrS § 341 lg.1, § 46 lg.3 ja § 631 nõudeid ja seetõttu ja tuginedes KrS § 46 lg.2 ja §-le 62, palub kaebuse esitaja parandada eelpoolnimetatud kanded, et need oleksid vastavuses lepingupoolte poolt taotletuga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Kohus tegi võrdlemise teel kindlaks, et kohtunikuabi poolt 11.06.2007 registriossa nr . 4936203, 4941103, 4939103, 4938403, 4936906 III jakku tehtud kanne nr . 8, 22.mail tehtud kanne nr . 22 ja 23, 06.juunil tehtud kanne nr . 31, 15.juunil tehtud kanne nr . 15, on oma sõnastuselt muudetud ja sellest on välja jäetud sõnad „ tähtajatu, üleantav ja päritav kasutusõigus“ ja lause „Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks ei ole vajalik igakordse omaniku nõusolek“. Seega on kohtunikuabi kannet tehes muutnud asjaõiguslepingus taotletut. Kandemäärust ( kinnistamisotsust) tehtud ei ole. Kohtu seisukohad KrS § 49 lg.1 sätestab, et kinnistamisotsuse alusel tehakse kanne kinnistusregistrisse. TsMS § 596 lg.3 järgi kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata. Kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu. Seega viitab käesolev olukord, kus kanne on tehtud kandemäärust vormistamata, et kandeavaldus on rahuldatud täielikult. Trükitud kande tekstis see nii ei ole ja kohtunikuabi on teinud uue kande taotletust oluliselt erinevalt. TsMS § 596 lg.4 sätestab: kui kohus rahuldab avalduse osaliselt, teeb ta rahuldatava osa kohta kande ning muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemääruse.

Seega juhul, kui kohtunikuabi oli seisukohal, et kandeavaldust ei saa täielikult rahuldada ja kannet ei saa taotletud kujul teha, tulnuks tal teha kanne rahuldatava osa kohta ja muu osa kohta rahuldamata jätmise kandemäärus. Käesoleval juhtumil seda tehtud ei ole. Seetõttu ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas kandeavaldus on rahuldatud osaliselt sisulistel põhjendustel või on kanne ebaõige eksimuse tõttu. KrS § 691 lg.1, lg.11 sätestab võimaluse esitada vastulause kohtunikuabi otsuse või määruse peale, kandele ei saa esitada vastulauset. TsMS § 599 sätestab võimaluse esitada kandemäärusele määruskaebus. KrS § 62 sätestab võimaluse ebaõige kande parandamiseks ja TsMS § 600 lg.1 sätestab, et kande peale ei saa kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. Kuna käesoleval juhtumil ei ole tehtud kohtunikuabi poolt ei kinnistamisotsust ega kandemäärust, puudub ka võimalus neid vaidlustada määruskaebuse esitamisega. Õigustatud isikute esindaja on pealkirjastanud oma taotluse määruskaebusena, kuid sisuliselt on tegemist taotlusega ebaõige kande parandamiseks, mille õigusliku alusena on taotleja märkinud KrS § 62 ja mis on kooskõlas TsMS § -ga 600 lg.1. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleval juhul ei ole tehtud kandemäärust kande osaliselt rahuldamata jätmise kohta ega ole esitatud sisulisi põhjendusi, miks ei ole kannet täielikult rahuldatud, tuleb lugeda, et kanne ei vasta kandemäärusele ja on ebaõige formaalse eksituse tõttu. Kohtunik ei saa lugeda arvestatavaks õiguslikuks põhjenduseks kaebuse esitajale kohtunikuabi poolt saadetud e-kirja, mille kohaselt on kohtunikuabi veendunud, et kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus on iseenesest vale ja kasutades ära ametiseisundit, jätab ta lihtsalt osa olemasolevast kandest edasi kandmata (refereering kaebusest). Kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta on sätestatud kord, see peab olema arusaadav ja põhjendatud kandemääruses (TsMS § 596 lg.4). Sellist kandemäärust ei ole. Seetõttu ei saa kohus anda hinnangut ka kohtunikuabi oletatavatele seisukohtadele. Ebaõiged kanded tuleb parandada KrS § 62 ja TsMS § 600 lg.1, lg.2 alusel ja korras. Kuna asjas puudub kandemäärus, tuleb õigusselguse huvides see teha. TsMS § 595 lg.3 alusel tuleb kande tegemine (parandamine) anda tagasi kohtunikuabile.

Kohtunik Ü.Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.