Tsiviilasi nr 2-07-16085
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. juuli 2007a. Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-16085
Tsiviilasi
AS EMT hagi Bxxxx Vxxxxx vastu võlgnevuse 3258,80 krooni ja viivise 3257,80 krooni nõudes Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn); esindaja Helena Purga, Lindorff Eesti AS (Hobujaama 4 Tallinn 10151); Kostja: Bxxxx Vxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, asukoht teadmata, registrijärgne aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
24.04.2007
Hagi rahuldada. Välja mõista Bxxxx VxxxxxxxxxxAS EMT kasuks 6516,60 (kuus tuhat viissada kuusteist krooni ja kuuskümmend senti) krooni võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 3258,80 krooni moodustab põhivõlg ja 3257,80 krooni viivis. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kohtuotsus toimetatakse kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 kohaselt. Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud Bxxxx Vxxxxx kanda. Mõista välja Bxxxx Vxxxxxxx riigilõivuks tasutud 350 krooni ja õigusabikulud 1307,23 krooni Lindorff Eesti AS kasuks. Edasikaebamise kord Käesolev otsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 1 (2)
päeva jooksul otsuse saamisest. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal kohtusse ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid hagejale teadaoleval elukoha aadressil. Menetlusdokumendid tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kostja elu- ja asukoha teadasaamiseks kasutati kõiki TsMSs ettenähtud viise. Kohtule on kostja tegelik elu- või viibimiskoht teadmata. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi. Kostjat kutsuti kohtusse TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt avalikult, avaldades kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 5 alusel kohtukutse kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtusse ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega hageja kohalolekuta. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 410, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Poolte vahel on sõlmitud müügileping, mille alusel hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg 1 ja lg 3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. 2 (2)
Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, kutse avaldamise eest AT-s tasutud riigilõiv 100 krooni, ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1307,23 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 p 6, § 108 lg 1, § 208 lg 1 lg 3; TsMS § 162; § 173; § 174; § 410; § 413 lg 1; § 442; § 444; § 436. Kohtunik:
/ allkiri /
Koopia õige . Kohtunik :
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.