nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659) Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx) Kostja: K V (isikukood xxx; elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta K V 28.03.2025 esitatud arvelduskonto väljavõtte tsiviilasja nr 2-24-133921 materjalide juurde võtmata.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista K Vlt (V, ik xxx) Elisa Eesti AS (reg.kood 10069659) kasuks välja põhivõlgnevus summas 554,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 224,15 eurot.
4.Mõista K Vlt Elisa Eesti AS kasuks välja viivis 0,065% päevas põhinõudelt summas 554,42 eurot alates 02.11.2024 kuni täitmiseni.
6.Määrata Elisa Eesti AS menetluskulude suuruseks 760 eurot, mis koosneb riigilõivust 245 eurot ja õigusabikuludest summas 515 eurot.
7.Mõista K Vlt Elisa Eesti AS kasuks hageja menetluskulud kokku summas 760 eurot.
8.Mõista K Vlt Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui väljamõistetud menetluskulude summa (760 eurot) ulatuses.
9.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
10.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tallinna Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Elisa Eesti AS (edaspidi ka hageja) esitas 15.10.2024 K V (edaspidi ka kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 554,42 euro suuruse põhinõude ja 155,96 euro suuruse kõrvalnõude nõudes. eks. Asi anti 15.10.2024 määrusega menetlemiseks Harju Maakohtule, sest kostja esitas nõudele 04.10.2024 vastuväite. 01.11.2024 hagiavalduses palub hageja kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse tasumist summas 554,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 224,15 eurot ja edasiulatuvat viivist 0,065% päevas alates 02.11.2024 põhinõudelt summas 554,42 eurot kuni põhinõue summa tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada.
3.Hagi hind on 910,11 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
4.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 26.12.2021 osamaksetega vara müügilepingu nr. xxx (dtl 39, 41-68), mille alusel soetas kostja endale seadme Samsung Galaxy S20 6 + 128BG. Tasumise periood 36 kuud ning aastase intressiga 0%, osamaksega 12,472 eurot kuus (osamaksete kogusumma 449 eurot). Kostja sõlmis samal päeval, so 26.12.2021 ka osamaksetega vara müügilepingu nr xxx (dtl 40, 41-68), mille alusel soetas kostja endale seadme Samsung Galaxy S20 6 + 128BG. Tasumise periood 36 kuud ning aastase intressiga 0%, osamaksega 12,472 eurot kuus (osamaksete kogusumma 449 eurot). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud ja oli osamaksete tasumisega viivituses alates 18.11.2022 kuni 18.01.2023 arveni, ütles hageja lepingu üles 27.01.2023 (dtl 47). Pärast lepingu ülesütlemist saatis hageja kostjale arve maksetähtajaga 18.02.2023 (dtl 69-70), milles on välja toodud kõik sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 575,04 eurot. Kostja tasus 20,62 eurot, mistõttu kostjal on jätkuvalt tasumata põhinõudena 554,42 eurot.
6.Kostja ei vaielnud vastu, et on saanud hagiavalduses märgitud seadmed. Kostja märkis, et on nõus põhiosa tasumisega (kostja mäletamist mööda põhiosa jääk ca 500 eurot), kuid menetluskulud tuleks jätta hageja kanda. Hageja märgib, et asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt ning ta ei ole nõus üleliigseid tasusid Julianusele maksma. Kostja väitel ei saanud ta aru, kellega ta peaks kohtuväliselt suhtlema, kas Julianuse või hagejaga, ning kuna ta ei ela Eesti Vabariigis, siis ei ole ka 2(5)
võimalik kontoris vahetult probleemi lahendada. Kostja tunnistas, et vahepeal unustas probleemiga tegeleda. 04.02.2025 istungil selgitas kostja, et kostja sooritatud ülekanded justkui ei jõudnud kohale ja hilinesid 1-2 kuud. Kostja tunnistas, et alates 2023.aasta veebruarist ei ole ta hagejale tasunud (dtl 166, 00:06:49). Istungil nõustus kostja lisaks põhinõudele ka viivise nõudega, kuid ei olnud nõus menetluskulusid hüvitama.
7.Kostja esitas 17.02.2025 kostja ja Julianus Inkasso OÜ vahelise 12.07.2012 e-kirjavahetuse (dtl 169-170), maksekorraldused (dtl 171-181). Kostja esitas 28.03.2025 pangakonto väljavõtte.
8.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Kohus tuvastab, et poolte vahel oli sõlmitud kaks osamaksetega vara müügilepingut (dtl 39,40, 41-68). Mõlema osamaksetega vara müügilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 36 kuu jooksul igakuisele 12,472 eurot, so 2x12,472 eurot.
9.VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja on esitanud 17.02.2025 maksekorraldused, kuid nendest seitse kajastab 2022.aasta ülekandeid (dtl 174-179, 181). Pärast lepingu lõppemist on kostja teinud Julianus Inkasso OÜ-le ülekande 05.06.2023 summas 15 eurot selgitusega „Selgitamisel“ viitenumbriga 716489371 (dtl 171), 24.07.2023 summas 15 eurot selgitusega „Selgitamisel“ viitenumbriga 716489371 (dtl 173), 18.09.2023 summas 15 eurot selgitusega „WEBPAYMENT(716489371-1695055616) Julianus.ee lehelt maksmine“ viitenumbriga 716489371 (dtl 172) ja Elisa Eesti AS-le ülekande 10.02.2023 summas 56,19 eurot selgitusega „Arve nr. 2036706348“ viitenumbriga 89166509 (dtl 180). Hageja on selgitanud, et on võtnud käesolevas tsiviilasjas võtnud arvesse Julianus Inkasso OÜ-le tasutud 75 eurot, kuid muu hulgas 10.02.2023 makse ei ole tehtud arve nr 2037412463 tasumiseks (dtl 184185). Kostja ei ole lõplikke seisukohti esitanud, mh ka vastuväiteid hageja 04.03.2025 menetlusdokumendis esitatud seisukohtadele kostja maksekorraldustele. Kostja on ka ise kinnitanud, et 2023.aasta veebruarist kostja enam hagejale ei tasunud (dtl 166, 00:06:49). Seega kostja ei ole tõendanud, et on kohustuse hageja ees täitnud või puuduks kohustus seda teha.
10.Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Kohtu hinnangul on täidetud kohustuse rikkumise nõude eeldused (VÕS § 108 lg 1): 1)
kostjal on hageja ees rahaline kohustus;
2)
kostja rikkus kohustust;
3)
kostja vastutab kohustuse rikkumise eest.
12.Kostjal on hageja ees lepingust tulenev rahaline kohustus summas 554,42 eurot, kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus oleks tasutud. Rahalise kohustuse rikkumine ei saa üldjuhul olla vabandatav. Seega on hageja põhinõue 554,42 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Hageja on palunud välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise (arvestus dtl 72). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist 224,15 eurot ja viivist alates 02.11.2024 kuni põhinõude summas 554,42 eurot täitmiseni lepingujärgses viivise määras 0,065% päevas.
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne 3(5)
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivise nõue.
16.Tulenevalt eeltoodust tuleb hagiavaldus rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks väljamõista põhivõlgnevus summas 554,42 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.02.2023 – 01.11.2024 eest summas 224,15 eurot ja viivis alates 02.11.2024 kuni põhinõude 554,42 euro tasumiseni 0,065% päevas.
17.Arvestades hagihinda, lahendas kohus tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
18.Kohus selgitab täiendavalt, et lähtudes VÕS § 403 lg 1 ei hinda kohus käesoleval juhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sest krediidiandja hageja põhitegevuseks ei ole kohtule teadaolevalt krediidivahendus ning lepingu järgi on intressimäär 0%.
19.Kohus määras 04.02.2025 kostjale tähtaja 17.02.2025 täiendavate tõendite esitamiseks. 17.03.2025 määras kohus lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 26.03.2025. Kostja esitas väljavõtte kontost 28.03.2025. Kostja ei ole selgitanud, millist asjaolu/vastuväidet nõudele ta soovib esitatud tõendiga esitada. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatud rikkudes esitab avalduse, taotluse või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohtule jääb ebaselgeks, millist asjaolu/vastuväidet soovib kostja hilinenult esitatud tõendiga tõendada. Ühtlasi põhjustaks hilinenult esitatud tõendi vastuvõtmine menetluse viibimist, sest kohus on 17.03.2025 määranud, et teeb tsiviilasjas 2-24133921 otsuse 08.04.2025, kuid tõendi vastuvõtmisel oleks kohus pidanud andma hagejale võimaluse esitatud tõendile seisukoha esitamiseks. See oleks omakorda toonud kaasa otsuse kuulutamise aja edasilükkamise. Tuginedes eeltoodule jätab kohus tsiviilasjas materjalide juurde võtmata K V 28.03.2025 esitatud konto väljavõtte. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud jäävad kostja K V kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 4(5)
22.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 245 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt 180 eurot), õigusabikulud 865 eurot (5h tööd, tunnitasu 169 eurot ilma KM-ta, sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine TsMS § 4842), kokku 1110 eurot.
24.Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamine; täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule 2 h; Kostja 05.12.2024 vastusega tutvumine, hageja 12.12.2024 seisukoha koostamine ja esitamine kohtule 1 h; 04.02.2025 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine 1 h; kostja 17.02.2025 tõenditega tutvumine, hageja 04.03.2025 seisukoha koostamine ja esitamine 0,5 h; 24.03.2025 dokumendi koostamine, kohtule esitamine 0,5h.
25.Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendatud ja mõistlik 0,5 tunni ulatuses, mis puudutab 20.03.2025 ja 24.03.2025 esitatud dokumente. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude nimekirja kahel korral esitamine põhjendatud. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud ajakulu 4,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tasumäär on samuti ülemäärane, arvestades asja sisu, toimiku mahtu, nõude suurust ja esindaja kvalifikatsiooni (ei ole advokaat). Kohus leiab, et hageja esindaja põhjendatud tasumäär on 110 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Seega on esindajakulud põhjendatud mahus 515 eurot (4,5 x 110 + 20).
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 760 eurot (515 + 245).
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas vastava taotluse. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
28.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot..
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.