Eesti Vabariigi nimel Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-23016
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.07.2007.a., Tallinn
Kohtunik
Maie Seppo
Kohtuasi
AS HLE hagi MLOÜ vastu 161 361,49 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise kuupäev
13.06.2007.a.
Asja arutamise juures viibinud ja kohtuistungil osalenud isikud
istungisekretär Kadri Lember hageja esindaja Merilin Malmet kostja esindaja Lada Smirnova
Hagi rahuldada. Välja mõista MLOÜ-lt (reg.kood: XXX, asukoht: XXX) AS HLE(reg.kood: XXX, asukoht: XXX) kasuks võlgnevus 161 361,49 krooni ja riigilõiv summas 8 750,- krooni
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue AS HLE ja MLOÜ vahel sõlmisid 06.03.2002.a. kasutusrendi leping nr. 0034608L, mille esemeks oli sõiduauto XXX XXX. Lepingust tulenevalt sai kostja vara enda valdusesse ja kasutusse ning kohustus tasuma hagejale makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Kostja ei tasunud lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingu alusel tasumisele kuuluvaid makseid. Hageja saatis kostjale 11.12.2003.a. tähitud kirjaga teatise lepingu ülesütlemise kohta, informeerides kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest juhul, kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Võlgnevust ei kustutatud, mistõttu hageja lõpetas kostjaga lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Kostja võlgnevus kokku oli 394 412,34 krooni, mis koosnes vara jääkmaksumusest summas 367 606,57 krooni, vara realiseerimisega ja tagastamisega seotud kulutustest summas 24 359,77 krooni ja kindlustusmaksete võlast summas 4 446,00 krooni.
Kuna hind, millega õnnestus vara realiseerida, oli 233 050 krooni, ei katnud vara võõrandamisest saadud rahasumma kostja võlgnevust ning tasumata jäi 161 361 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 161 361,49 krooni ja riigilõiv 8 750 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Lepingu ülesütlemine oli alusetu. Kostja ei ole oluliselt rikkunud lepingut VÕS § 116 lg.2 mõttes, seega oleks hageja pidanud vastavalt VÕS § 114 lg.1 andma kostjale täiendava mõistliku tähtaja kohustuste täitmiseks. Liikluskindlustusmaksete tasumata jätmine oli põhjendatud sellega, et kostja alates maist 2003.a. autot ei kasutanud, millest oli hagejat teavitatud. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja müüs sõiduki turuhinnast madalama hinnaga, mis ei katnud sõiduki jääkväärtust. Auto realiseerimisega pidi tegelema poolte kokkuleppel kostja. Sõiduauto üleandmise-vastuvõtmise aktist ei tulene et autol oleksid olnud puudused. Kostja on seisukohal, et lepingu üldtingimuste p.5.19 tuleb lugeda kostjat ebamõistlikult kahjustavaks. Kohtuotsuse põhjendused VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg.1 p.3 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist. Pooled sõlmisid 06.03.2002.a. kasutusrendi lepingu nr. 0034608L, mille esemeks oli sõiduauto XXX XXX. Kasutusrendi üldtingimuste p.11.1.5 kohaselt on rendileandjal õigus lugeda leping ennetähtaegselt lõppenuks, kui rentnik jätab kindlustusmaksed tasumata või ei uuenda Lepinguga ettenähtud korras kindlustuslepingut. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et kostja tasus hagejale rendimaksed ja kaskokindlustuse maksed , kuid jättis tasumata alates maist 2003.a. liikluskindlustusmaksed summas 4 4467,krooni. Hageja saatis 11.detsembril 2003.a. kostjale teatise lepingute, sealhulgas lepingu nr. 0034608L ülesütlemise kohta, paludes tasuda võlgnevus hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamisest, teatades, et kui võlgnevust ei kustutata, ütleb hageja lepingu üles ning palub tagastada liisinguesemed. Võimalike kokkulepete sõlmimiseks palus hageja kostjat võtta hagejaga viivitamatult ühendust. 13.jaanuaril 2004.a. on lepingu nr.0034608L objekt hagejale üle antud. Seega ,pooled kokkulepet ei sõlminud, kostja võlgnevust ei tasunud ja aktsepteeris lepingu ennetähtaegset lõppemist ja tagastas lepingu objekti hagejale. Tunnistaja ESkirjalike seletuste kohaselt soovis tema osta sõiduautot XXX XXX, millega tutvus Paldiski mnt. automüügi platsil 450 000 krooni eest, pöördudes selleks SEB Ühisliisingusse. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et kostja poolt tagastatud sõiduautot XXX XXX müüs AS HLE, mitte SEB Ü . AS HLE poole ES ostusooviga ei pöördunud . Kasutusrendi üldtingimuste p.4.3.1 kohaselt kui rentnik ei kasuta vara väljaostu eesõigust ning tagastab vara üksnes vara tagastamistähtpäevaks rendileandjale on ta kohustatud kandma kõik rendileandja poolt vara võõrandamisega seonduvad kulutused, s.h. hüvitama rendileandjale kõik kulutused, mis rendileandja teeb vara viimiseks lepinguga ettenähtud tehnilisse seisukorda ning kõikvõimalike vara väliste ja salongisiseste kahjustuste likvideerimiseks. Ka VÕS § 367 lg.1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
Hageja on dokumentaalselt tõendanud, et sõiduk XXX XXX jääkmaksumus oli 365 606,57 krooni, vara realiseerimisega ja tagastamisega seotud kulutused olid summas 24 359,77 krooni, kindlustusmaksete võlg 4 446,0 krooni, sõiduauto realiseeriti 233 050,85 krooni eest käibemaksuta. Seega on kostja võlgnevus lepingust tuleneva 394 412,34 krooni ja vara realiseerimise eest saadud 223 050,85 krooni vahe 161 361 krooni. Kostja väited, et tema poolt leitud ostja ES soovis osta hagejalt vaidlusaluse sõiduauto 450 000,- krooni eest ,on ümber lükatud ES kirjalike seletustega. ES ei ole ostusooviga hageja poole kunagi pöördunud. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud kasutusrendilepingust ja kasutusrendi üldtingimustest, millele mõlemad pooled on alla kirjutanud. Kohus leiab, et üldtingimuste p.5.19 ei ole teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav vaid tuleneb VÕS-ist. Kostjale oli antud võimalus lepingust tulenev võlgnevus tasuda hageja poolt määratud tähtajaks. Arvestades võlgnevuse väiksust 4 446,- krooni ,oli 14 päeva mõistlik tähtaeg. Kostja võlgnevust ei tasunud, põhjustades oma tegevusetusega hagejale kahju 161 361,49 krooni. Kui kostja oleks lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks hagejal nimetatud kahju tekkinud. Kuna kahju on tekkinud kostja poolsest lepinguliste kohustuste mittetäitmisest, tuleb kahju summas 161 361,49 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduse esitamisel hageja poolt riigituludesse kantud riigilõiv summas 8 750,- krooni.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.