Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Vastuväide 13.07.2006 esitatud vastuväite kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.07.2005 tööleping ning samal päeval asus hageja ettevõtte tegevjuhi ametikohale tööle. Hageja põhipalgaks oli 19 960 krooni kuus. Hageja töötas ettevõttes ka juhatuse liikmena ajavahemikul 16.09.2005 kuni 28.03.2006 (tagasikutsumine 18.03.2005 juhatuse otsusega). Ettevõttes töötamise ajal on hageja saanud tema töötasu ületavate summadena 27 075 krooni (2005. a 34 119 krooni + 2006. a 2 936 krooni – saadaolev puhkusekompensatsioon 13 307 krooni), mille hulgas sisaldusid alusetult makstud komandeeringutasu ja majanduskulu. Lisatasu sai vastavalt töölepingule maksta vaid tööandja otsusel. Nimetatud otsuseid tehtud ei ole. Hageja pidi olema ettevõtte tegevdirektorina ja juhatuse liikmena teadlik, et tal puudub õiguslik alus palgale lisaks täiendavate väljamaksete tegemiseks. Puudus ka lisatasu maksmise alus- hageja ei ole täitnud täiendavaid tööülesandeid. Kummaline on kostja meelest ka lisatasu maksmine väikeste summadena kuu lõikes mitmel korral. Alusetu on hageja viitamine palgaseaduse (PalS) § 37 lg-le 1, kuna tegemist ei ole ekslikult arvutusvea tõttu tasutud summadega ning tööandja ei ole teadlikult ega tahtlikult töötasu ületavaid summasid maksnud. Hageja on teinud endale ülekandeid, makstes alusetuid makseid, tööandja teadmata. Hageja tööülesannete hulka ei kuulunud palga maksmine ega iseendale töötasu suuruse või lisatasude määramine. Kostja viitab töökoodeksi § 128 lg 1 p-le 7 ja leiab, et hageja on vastutav tekitatud materiaalse kahju eest. Hageja on vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-tele 1 ning 2 vastutav äriühingule tekitatud kahju eest ka juhatuse liikmena, kuna ei täitnud alusetuid makseid tehes oma ülesandeid korraliku ettevõtja hoolsusega. Majanduskulude katmiseks saanuks hageja võtta sularaha kassast, mistõttu ei olnud põhjendatud ülekande tegemine arvelduskontolt. Hageja ei ole esitanud algdokumente, mis kinnitaks, milliseid majanduskulusid on hageja ettevõtte eest kandnud. Hageja sai seoses tööülesannete täitmisega enda valdusse sülearvuti HP NX6125 väärtusega 17 850,58 krooni, selle lisaseadmed väärtusega 1 935 krooni ning digikaamera Olympus SP500UZ väärtusega 7 868 krooni. Töölepingu lõppedes ei ole hageja arvutit ega digikaamerat tagastanud. Kostja leiab, et tal on õigus nõuda hagejalt nimetatud esemete soetamismaksumuse, kokku 27 653,58 krooni, hüvitamist. Kostja väitel soetas hageja nimetatud esemed kostjaga kooskõlastamatult ning need asjad ei ole kunagi kostja valduses olnud, kostja sai nimetatud esemete soetamisest teadlikuks raamatupidamist kontrollides ja järelmaksuarve laekudes. Hageja taotles kuulata üle tunnistaja JM, kes võib tõendada fakti, et sülearvutit ja digikaamerat ei ole kostja valduses olnud ning et kõik ettevõtte igapäevaseks majandustegevuseks vajaminev osteti ettevõtte kassasse laekunud rahaliste vahendite arvelt. Kostja leiab, et tal on hageja vastu varaline nõue, mille saab hageja nõudega tasaarvestada. Kostja tegi hagejale tasaarvestuse avalduse ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja vastus vastuväitele Hageja ei ole vastuväitega nõus, hageja väitel on tasaarvestuseks esitatud nõue paljasõnaline ja tõendamata. Töötasu ületavad summad olid lisatasu, mille maksmise võimalus on töölepingu punktis 5.2 ette nähtud - vastavalt tööandja võimalustele tööandja otsusel. Osa summadest on käsitletavad lähetuskuludena, osa puhkuserahana ning osa kostja poolt hagejale hüvitatud majanduskuludena. Hageja viitab PalS § 37 lg-le 1 ning leiab, et ekslikult enammakstud summad tulnuks kostjal pidada kinni 3 kuu jooksul arvates nimetatud summade maksmisest. Kostja ei ole seda teinud, olles seega kaotanud õiguse summade tagasinõudmiseks. Kostja ei ole ka tõendanud, et maksmise aluseks oleks olnud § 37 lg 2 kohaselt töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid.

Hageja ei ole enda kätte jätnud ühtegi kostjale kuuluvat töövahendit. Kuna kostja ei ole ühtegi töövahendit hagejale allkirja vastu üle andnud, puudus hagejal ka kohustus töölt lahkumisel tema töölaual olnud asjade tööandjale allkirja vastu üleandmiseks. Kostja ei ole seega tõendanud kahju tekitamist hageja poolt. Samuti ei ole käibemaks kostja kahju, kuna kostja saab selle tagasi. Hageja vaidleb vastu töökoodeksi § 128 lg 1 p 7 kohaldatavusele tasaarvestamisel, leides, et antud nõue on individuaalne vaidlus tööandja ja töötaja vahel. Kuna individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega (ITLS) on nõude aegumise tähtajaks 4 kuud, on kostja nõue aegunud. Hageja väitel on ta täitnud juhatuse liikme kohuseid vajaliku hoolsusega, kostja esitatud osanike erakorralise koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja tagasikutsumise põhjuseks oleks olnud mõni kostja poolt käesolevas kohtuasjas esiletoodud asjaolu. Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on tõendamata. Hageja volitused juhatuse liikmena ei olnud millegagi piiratud, kostja viited omavolile ja töötasu maksmisele vaid osanike otsuste olemasolul on paljasõnalised. Tunnistaja ütlusega ning viis kuud hiljem koostatud varade inventeerimise aktiga ei saa tõendada asjaolu, et hageja ei ole digikaamerat ja sülearvutit tagastanud. Samuti ei saa tunnistaja ütlustega tõendada kassa arvestust hõlmavat raamatupidamise korraldamist. Hageja käis 2005. a oktoobris komandeeringus seoses kavandatava kostja osaluse omandamisega Box Delivery Helsinki OY poolt. Hageja leiab, et tema poolt tehtud kulutused olid vajalikud ja põhjendatud, kostja väide kahju tekkimise kohta on alusetu ja tõendamata. Hageja väitel ei saa kostja tasaarvestuse nõudeid võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestada, kuna hageja saab neile esitada vastuväiteid. Kohtu põhjendused 19.06.2007 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Tunnistaja JM (endise R OÜ töötaja) ütluste kohaselt soetas hageja Elionist ostetud arvuti (marki tunnistaja ei tea) endale töötamiseks. Tunnistaja ei ole näinud hagejat töötamisel kasutamas vaidlusalust digikaamerat. Majanduskulude jaoks võeti ettevõttes kassast sularaha. Tunnistaja hinnangul puudus hagejal vajadus tööotstarbel digikaamera soetamiseks. Fotod, mille tarvis hagejal väidetavasti digikaamerat vaja läks, tegi tunnistaja. Kassa oli hageja käes, palka maksis samuti hageja. Kassast raha saamine vormistati A-4 formaadis paberil, kuhu märgiti, kuidas raha kassasse sai ning kellele raha välja maksti. Kuivõrd kohus on hageja nõude võlgnevuse 43 600,60 ja viiviste saamiseks lahendanud 11.04.2007 osaotsusega, lahendab kohus käesoleval hetkel vaid tasaarvestuse vastuväidet. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hagejal oli õigus töötasu ületavate summade 27 075 krooni saamiseks, kas kostja saab nõuda hagejalt digikaamera, sülearvuti ning selle lisatarvikute väärtuse 27 653,58 krooni hüvitamist ning kas kostja saab hageja nõude tasaarvestada. Pooled sõlmisid 1.juuli 2005 töölepingu milles oli töötaja põhipalgaks 19 960 krooni kuus. Hageja sai juhatuse liikmeks 16.september 2005. Hageja kutsuti juhatusest tagasi 18.03.2006 (tl 10). Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates 16.september 2005. Juhatuse liikme lepingut temaga sõlmitud ei ole, samuti on osanike otsusega määramata hageja töötasu. Kõigepealt käsitleb kohus lepingus ettenähtud töötasu ületavate summade 27 075 maksmist hagejale. Hageja väitel on osaliselt tegemist töölepingu järgse lisatasuga. Poolte vahel sõlmitud töölepingu (tl 22) punktist 5.2 nähtub, et muud lisatasu makstakse vastavalt tööandja võimalustele tööandja otsusel. Hageja on väitnud, et osa palka ületavast summast on tema arvele kantud majanduskulude ning komandeeringutasu katteks. Hageja ei ole tõendanud, milles majanduskulud seisnesid ega ole esitanud kulude kandmist tõendavaid dokumente. Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrade ning nende maksmise tingimuste ja korra § 3 kohaselt hüvitatakse töölähetuse kulud ja makstakse päevaraha tööandja kirjaliku otsuse

alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tööandjana käsitatakse käesolevas määruses juriidilist isikut, kelle juhtimis- või kontrollorgani liige lähetatu on. Hageja ei ole välislähetuses viibimise tõendamiseks tööandja kirjalikku otsust esitanud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et osa töötasu ületavatest summadest on käsitletavad majanduskulude ning komandeeringutasuna. PalS § 37 lg 1 kohaselt saab töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summasid tagasi nõuda eelkõige arvutusvea tõttu kolme kuu jooksul, kui töötaja ei vaidle neile. Käesoleval juhul ei ole tegemist arvutusveaga. PalS § 37 lg-st 2 tulenevalt võib muudel põhjustel tagasi nõuda ainult juhul kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Sama paragrahvi 3.lõike kohaselt teadvalt esitatud valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summasid on tööandjal õigus tagasi nõuda seaduses ettenähtud aja jooksul. Kostja on esitanud ka vastuväite töökoodeksi 128 lg1 p7 alusel. Hageja on avaldanud seisukohta, et töölepingu alusel talle väidetavalt enammakstud palga osas on kostja väide aegunud nagu ka TööK 128 rakendamise suhtes. Kohus nõustub kostjaga aegumise suhtes. ITLS §6 kohaselt on nõude aegumise tähtajaks 4 kuud. Samas ei saa palgaseadus laieneda isikutele, kes töötavad mõne muu lepingu alusel (PalS §1 lg1) Kostja on esitanud nõude ka ÄS §187 järgi. Kuni 31.detsember 2005 kehtinud redaktsioon sätestas, et juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumisega seltsile tekitatud kahju eest. Alates 1.jaanuar 2006 sätestas ÄS §187 lg1 et, juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuivõrd hageja tööülesanded juhatuse liikmeks saamisega ei ole muutunud, on kohus seisukohal, et hageja töötasuks tuleb lugeda 19 960. Asja materjalides ei nähtu juhatuse otsuseid hageja kui töölepingu alusel töötajale lisatasude maksmisest, samuti nõukogu otsused hageja töötasu suurendamise kohta. Hageja ei ole eitanud, et tal oli kostja arvelduskontole ligipääs. Seega oli hagejal võimalik kanda endale üle töötasu ületavaid summasid. VÕS §127 lg1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et osanike erakorralise koosoleku protokollis ei ole ära näidatud hageja juhatusest tagasikutsumise põhjust, ei tähenda seda, et juhatuse liige oleks oma kohustuse vajaliku hoolsusega täitnud. Ka asjaolu, et juhatuse liikme volitusi ei olnud millegagi piiratud, ei tähenda seda, et hagejal oleks olnud õigus Ka asjaolu, et 2005 majandusaasta aruandele on alla kirjutanud teine juhatuse liige Martin Künnap, ei tähenda kostja poolset heakskiitu hageja , kui juhatuse liikme töötasule. Majandusaasta aruandega on fikseeritud tegelik olukord. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et VÕS §1037 ei kuulu kohaldamisele, kuna VÕS§1kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut ka töölepingule. VÕS §1037 paikneb aga eri-, mitte üldosas. Järgnevalt käsitleb kohus digikaamera, sülearvuti ja selle lisatarvikute väärtuse hüvitamist. Hageja esitatud 24.08.2006 vara inventeerimise akti kohaselt ei ole hageja tagastanud töölepingu lõppemisel kostjale hageja valduses olnud sülearvutit, arvuti lisaseadmeid ning digikaamerat. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja on tuginenud vastuväites muuhulgas asjaolul, et hageja valduses on hagejale töötamiseks ostetud kostjale kuuluvad esemed, mille väärtuse 27 653,58 krooni hüvitamist kostja nõuab. Seetõttu on kostja kohustus tõendada, et nimetatud esemeid ei ole hageja kostjale üle andnud. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et viis kuud hiljem koostatud vara inventeerimise aktiga, tunnistaja ütlusega ning kostja väidetega ei ole piisavalt tõendatud, et nimetatud esemeid ei ole hageja töölepingu lõpetamisel kostjale üle andnud. Kohus leiab, et kostja kahju summas 27 653,58 krooni tekkimine ei ole tõendatud ning jätab vastuväite 27 653,58 krooni hüvitamise osas rahuldamata. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 kohaselt oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus leiab, et kostjal on hageja suhtes nõue 27 075 krooni saamiseks ning kostja tasaarvestuse vastuväide kuulub osaliselt rahuldamisele. Kui tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse puhul edasises menetluses tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus TsMS § 450 lg 4 kohaselt ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda ja otsustab uuesti menetluskulude jaotuse. Kohus leiab, et seoses tasaarvestuse vastuväite osalise rahuldamisega tuleb muuta 11.04.2007 osaotsust. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kostja nõue hageja suhtes eksisteeris hetkel, mil hagejal tekkis nõue kostja suhtes. Seega on nõuded tasaarvestatavad ajast, mil hageja nõue kostja vastu tekkis. Pärast tasaarvestust on kostja põhivõlgnevus hageja ees (põhinõue 36 639 – 27 075) 9 564 krooni ning viivisevõlgnevus (põhinõue 9 564, viivis 0,25% päevas, 76 viivitatud päeva) 1 817,16 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11 381,16 krooni ning viivis osaliselt protsendina põhinõudest (9 564 kroonilt 0,25% päevas) alates 02.06.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Seoses tasaarvestuse vastuväite osalise rahuldamisega otsustab kohus uuesti menetluskulude jaotamise. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1 mille kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.