Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.07.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-20629/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 12.07.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1239

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Epp Haabsaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.07. 2007. a Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-05-20629

Tsiviilasi

OÜ (RK xxx) hagi AS (RK xxx) vastu 36 024 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ , esindaja LN ja JP

Kohtuistungi toimumise aeg Edasikaebamise kord

Kostja AS , esindaja AR 18.06.2007. a Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse ei taotleta selle lahendamist istungil.

Resolutsioon

1.Hagi rahuldada ning 36 024 krooni ning kohtukulud 2800 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja kohtukulud jätta tema enda kanda.

2.Lugeda kohtuotsus täidetuks. Hageja nõue ja põhjendused

1.OÜ palus AS-lt välja mõista 36 024 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt andis hageja kostjale üle tõkkepuu mark XXX maksumusega 18 644 krooni ning remonditud ja tehnikaga varustatud valvehoone maksumusega 17 380 krooni. Vara üleandmisevastuvõtmise aktile kirjutasid alla hageja nimel juhatuse liige JPja kostja nimel tegevdirektor AK. Akti kohaselt pidi kostja maksma hagejale tõkkepuu, valvehoone remontimise, sisustamise ja tehnikaga varustamise eest tasu kahe aasta jooksul. saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse kohta, millele viimane vastas , et ta ei ole hagejalt kunagi tellinud remonditöid ega tõkkepuud. Hageja leiab, et tellimuse puudumine ei tähenda seda, et kostja ei ole saanud ega paigaldanud tõkkepuud ega vastu võtnud remonditud ja sisustatud valvehoonet ning ta peab nende eest tasuma.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.18.06.2007. a toimunud kohtuistungil rõhutas kostja, et vaidlusaluse vara üleandmise-vastuvõtmise akt ei ole tõendina usaldusväärne, sest see ei kajastu kostja raamatupidamises. Akt on allkirjastatud isiku poolt, kes ei oma selleks volitust, akt ei ole vormistatud blanketil, muud dokumendid on vormistatud eesti keeles, see dokument aga vene keeles. Kohtuotsuse täitmise osas asusid pooled seisukohale, et faktiliselt on vaidlusalune võla- ning kohtukulude nõue juba mainitud Harju Maakohtu otsuse alusel täidetud. Kohtu seisukohad Kohtu hinnangul vaidlevad pooled põhiliselt võlasuhte olemasolu ning selle sisu üle, samuti selle üle, kas kostja sai vaidlusaluse vara (asjad) lepingu alusel hagejalt või oma tollaselt tegevdirektorilt A K (18.06.2007. a prot lk 2). Asjaolu suhtes, et hageja oli enne kostjat parkla asukohaga XXX allrentnik, pooltel vaidlust ei olnud. Samuti puudus pooltel vaidlus nõude suuruse üle. Toimikus oleva allrendilepingu järgi sõlmis kostja AS 25.09.2001. a OÜ-ga rajatise allrendilepingu, saades sellega asfaltplatsi asukohaga XXX enda kasutusse (toim lk 25). Tulenevalt lepingust oli allrendilepingu esemeks asfaltplats, kusjuures muud parklale vajalikku inventari, nagu tõkkepuu või parkla valvamiseks või logistika korraldamiseks vajalikku inventari, lepingus ei märgita. Küll nähtub vara üleandmise-vastuvõtmise aktist (toim lk 7), et hageja OÜ , kes oli parkla eelmine allrentnik, andis üle ja AK kui kostja tollane tegevdirektor võttis vastu järgmised varad: tõkkepuu mark XXX - maksumusega 18 644 krooni, valvuriputka, remonditud ja seadistatud - maksumusega 12 280 krooni ning arvutitehnika koos programmvarustusega – maksumusega 5100 krooni – kokku 36 024 krooni. Akti kui dokumentaalse tõendi hindamisel kohus nõustub kostjaga, et selle on allkirjastanud kostja tegevdirektor AK, kellel puudus volitus kostjale kohustusi võtta, sh lepinguid sõlmida. Samas kohus tõdeb, et AK on ka parkla allrendilepingule kostja nimel alla

kirjutanud (toim lk 7 ja 25 kuni 27, 29), mistõttu on järeldatav, et AS-s oligi kombeks, et lepinguid sõlmib isik, kellel kostja enda andmetel sellekohane volitus puudub. Nii allrendileping kui ka vara üleandmise akt on vormistatud valgel paberil, mitte blanketil. Kohus möönab, et akt on vormistatud käsikirjas ning venekeelne, kuid eeltoodule vaatamata võib arvestada, et aktile allakirjutanud isikud OÜ juhatuse liige JP ning kostja tollane tegevdirektor AK just seda keelt valdasidki. Mõlemad isikud osalesid 18.06.2007. a toimunud kohtuistungil ning nende eesti keele oskus oli piiratud. Asjaolu, et akt vormistati käsikirjas, mitte trükitult, on dokumendi usaldusväärsuse aspektist väheoluline. AS asjaajamise korraldamatust arvestades on ootuspärane, et kostja raamatupidamine akti olemasolu ei kajasta. Kinnitusest, mille järgi AK sai kostjalt osamaksetena kokku 24 000 krooni, ei järeldu raha saamise alus. Samuti ei ole raha üleandmine tavapärase raamatupidamisdokumendina vormistatud, puudub raamatupidaja allkiri või kinnitus. AK allkirja samasuse suhtes kohtul kahtlus puudub, sest eeltoodu on eksperdi poolt tuvastatud (toim 98 kuni 130). Raha saamise võttis AK tunnistajana 18.06.2007. a toimunud kohtuistungil ka õigeks. Tunnistaja ülejäänud ütlustesse suhtub kohus kriitiliselt. Tunnistaja on asjaga seotud isik ning on püüdnud oma varasemate ütlustega (toim lk 51) kohut eksitada, väites, et kinnitusel ei ole tema allkiri. OÜ arvest hagejale järeldub, et vaidlusaluse tõkkepuu maksumus oli 18 644 krooni (toim lk 11). Arve kohaselt soetas hageja tõkkepuu 2000. a juunis. Arvet vara üleandmise aktiga koostoimes hinnates on järeldatav, et kostja sai tõkkepuu mitte AK, vaid hagejalt. Tunnistaja VK ütlustesse suhtub kohus samuti kriitiliselt, sest tunnistaja on kostjaga seotud isik, töötades vaidlusaluste sündmuste ajal arendus- ja hiljem tegevdirektorina. Pealegi olid tunnistaja ütlused valdavas osas kaudsed ning juba seetõttu ei ole võimalik nendega arvestada. Ainuke asijaolu, mida tunnistaja väidetavalt ise pealt nägi, oli VO (kuni 21.12.1995 kuni 25.03.2003. a kostja juhatuse liige, toim lk 19) lubadus AK tõkkepuu välja maksta. Kohtu hinnangul on AS juhatuse liikme ning tema tollase tegevdirektori AK omavahelised lubadused nende küsimus ning võimaliku tagasinõude aines. Eeltoodu põhjal jõudis kohus järelduseni, et vaidlusaluse tehingu (lepingu) sõlmis hageja kostja tollase tegevdirektori AK, kellel vastav volitus selleks puudus. Arvestades vara ning tööde üleandmise aega 05.11.2001. a lähtub kohus VÕSRS § 2 alusel TsÜS kuni 01.07.2002. a kehtinud redaktsioonist. TsÜS 103 lg 1 kohaselt tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas on tühine. TsÜS § 66 lg 3 järgi on tühine tehing kehtetu algusest peale. TsÜS § 66 lg 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kostja andmetel ei ole vara säilinud ning tagasitäitmine ei ole võimalik. Seega tuleb saadu rahaliselt hüvitada, 36 024 krooni kostjalt välja mõista ning hagi rahuldada. Hagi rahuldamisel kohus arvestab, et faktilised asjaolud, mida menetluse käigus ei vaidlustata, loetakse omaksvõetuks. TsMS § 446 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes poolte esitatud õiguslike väidetega seotud. Kohtukulude määramisel lähtub kohus TsMSRS § 3 järgi kuni 01.01. 2006. a kehtinud seadustikust, mille § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Riigilõiv rahuldamisele kuulunud nõudelt on 2800 krooni, kuuludes kostjalt väljamõistmisele.