Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 09.07.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-13047 Tsiviilasi V P ja M P hagi S K ja P L vastu 60 352.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja V P, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx tee xx, hageja M P, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx tee xx, hagejate esindaja advokaat Reet Kõiv, kostja S K, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx vald, xxxxxx sjsk, kostja P L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx vald, xxxxxx sjsk, kostjate esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Resolutsioon Lõpetada menetlus V P ja M P hagis S K ja P L vastu 60 352.- krooni väljamõistmiseks Kinnitada V P ja M P ja S K ja P L vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: S K ja P L tunnistavad V P ja M P nõuet summas 2338,30 krooni elektrienergia eest ja kohustuvad tasuma 2338,30 krooni 29.06.2007. S K ja P L kohustuvad korrastama kõik eluruumid, korrastama maja ümbruse (koristama prahti, niitma rohtu, ladustada laiali olevad esemed), koristama rehealuse (ladustama kivid), kontrollima saagide töökorda, paigaldama veetorustiku, ette panema lauda ukse, paigaldama kööki uue kraani (maksumuse tasub V P vastavalt esitatud tšekile), sorteerima mööbli ja ära viima tuppa korralikud asjad, viima tuppa talveaknad, likvideerima oma vana mööbli, puhastama ja ladustama glasuurplaadid, korrastama seina, paigaldama majale räästaplekid 01.09.2007. Õigusabikulud jätta poolte endi kanda.
Välja mõista S Klt ja P Llt solidaarselt riigilõiv 1750.- krooni V P ja M Pkasuks. Tagastada Eesti Vabariigil V P (arveldusarve nr xxxxxxxxxxxxxx) 1750.- krooni riigilõivu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud
Poolte vahel sõlmiti 01.juunil 2000.a. üürileping Hagejatele kuuluva kinnistu kasutamiseks, asukohaga xxxxxx vald, xxxxxx küla, xxxxxxxxx talu. Üürileping sõlmiti tähtajaga kuni 01.06.2015.a. Hagejad andsid ja kostjad võtsid üürile: elumaja, keldri, rehealuse, aida, lauda, maad ja üleandmise-vastuvõtu aktis loetletud varad. Kokku lepiti üür summas 500.00 krooni kuus ja lisaks kohustusid kostjad tasuma kasutatud elektri eest. Kostjad kasutasid kinnistut koos sellel asuvate hoonete ja neis paikneva varaga kuni tekkisid lahkarvamused. Hagejad ütlesid üürilepingu üles 04.05.2006a. Ülesütlemise avaldusele vastas kostja S K ning teatas, et üürileping lõppes 21.07.2005.a. (kiri 18.08.2006.a.). Üürilepingu omapoolsest lõpetamisest ei ole kostjad hagejatele teatanud ega saatnud ka lepingu ülesütlemise avaldust. 22.08.2006.a. hageja hr. V P koos hageja pr. P esindaja ja Ergo Kindlustuse esindajaga käisid kinnistut üle vaatamas ning viisid läbi kinnistu ülevõtmise. Kostjatele oli saadetud teade, kuid kostjad kohale ei ilmunud. Koostatud akt koos lisamaterjalidega ning kaaskirjaga väljastati kostjatele aadressil xxxxxx vald, xxxxxx postkontor xxxxx. Vastust kostjatelt ei saabunud. Hagejad loevad üürilepingu lõppenuks 22.08.2006.a. 22.08.2006.a. kinnistu vastuvõtmise (ülevõtmise) kohta on koostatud akt, kus on ära toodud kõik tekitatud kahjud kinnistu omanikele - hagejatele. Kostjad omakorda koostasid kinnistu nö. üleandmise-vastuvõtmise akti 10.09.2006.a., milline ei vasta tegelikule olukorrale. Kostjate poolt koostatud aktil puuduvad allkirjad. Aktiga koos tagastati postiteel ka kinnistu asuva elamu võtmed. Hagejad tegid arvestused üürivõla suuruses ja neile tekitatud kahjude kohta ja esitasid nõudeavalduse kostjatele veebruaris 2007.a. ning väljastasid kostjatele. Vastust nõudeavaldusele ei saabunud ning võlgnevust kostjad ei tasunud. Üürivõlg Üürilepingu p. 3.1. kohaselt olid kostjad kohustatud tasuma üüri 500.00 krooni kuus, mis asendati tasaarvestusega üürileandja ( Hageja) poolt tellitavate remontööde tegemisega üürnike - kostjate poolt. Alates 01.04.2004.a. mingeid ehitus-remonttöid kostjate poolt ei tehtud vaatamata sellele, et üürilepingu lisa nr. 1 on tehtavate tööde osas kokku lepitud /elamu välisseinte soojustamine; kattelaudade ja mädanenud seinapalkide vahetus jms., selleks ettenähtud puitmaterjal on kadunud). Üürileping lõppes 22.08.2006.a. Siit tulenevalt üürivõla arvestus: 01.04.2004- 22.08.2006.a, so. 29 kuud x 500.00= 14 500.00 krooni.
Kostjad kasutasid garaaž-töökoda alates 01.06.2000.- 11.09.2006.a.(millal tagastasid hoone võtmed postiteel). Nimetatud hoone ei olnud üürilepingu objektiks. 01.04.2004.a. sõlmisid Kostjad Hageja hr. Pga kokkuleppe, et mingeid nõudmisi üksteisele ei oma. Hagejad on seisukohal, et olete kohustatud ka garaaži kasutamise eest tasuma üüri ja ta on määranud üürimääraks 350.00 krooni kuus. Aeg 01.04.2004.a. kuni 28.08.2006.a., so. 29 kuud ja tasumisele kuuluv üür nimetatud aja eest on 10 150.00 krooni. Kogu üürivõlgnevus 24 650.00 krooni. Kinnistu kasutamise käigus tekitatud kahjud Aidahoone osas. Aidahoone taha rajasid kostjad aediku lammaste hoidmiseks. Kostjad saagisid aida palkseina ava, rikkudes seina ning jätsid ava lahtiseks. Sellega on loodi kõrvaliste isikute juurdepääs aita. Aida palkseina taastamise orienteeruv maksumus 3 000.krooni. Rehealuse osas Üürilepingu sõlmisel oli elamu rehealuse pööningul oli palkidest viljakuivatamise pars (tegemist on rehielamuga) kõrgusega 2,0 m ja suurusega 3,0x4,0 m. Nimetatud pars ( omas ajaloolist väärtust) on kostjate poolt lammutatud ning palkmaterjali kohapeal ei olnud ega ole. Tekitatud kahju, mis seisneb palkmaterjali omastamises, ja parsi taastamise orienteeruv maksumus 10 000.00 krooni, milline hagejate arvamuse kohaselt kuulub kostjate poolt hüvitamisele. Elamu osas Elamus valitsev olukord pärast kostjate lahkumist on täpselt kirjeldatud 22.08.2006.a. koostatud aktis. Väljalõhutud on veetrass-lahti ühendatud, torustik kadunud. Kraan mahavõetud ja äraviidud. Valamukapp lõhutud. Boiler lõhutud- löödud mehhaaniline auk. Toa soojamüürilt on maha võetud glasuurplaadid. Üürileantud mööbli ja seadmete olukorra kohta on samuti koostatud aktis kõik asjaolud kajastatud. Kostjate tegevusega tekitatud on hagejate hinnangul 4000.00 krooni ( sinna on arvestatud uute glasuurplaatide maksumus, elektrijuhtmed jms.) Omavoliliselt äraviidud ning lõhutud seadmete ja kasutamiskõlbmatuks muudetud mööbli eest nõutav kahjutasu summa on 5 000.00 krooni ( sh. boiler, veetorustik jms.). Kokku on kostjad tekitanud hagejatele elamu osas kahju summas 9 000.00 krooni. Hagejad tõendavad enda nõuet koostatud aktiga ning fotodega. Kinnistu korrashoiu osas Üürilepingu lisa nr.1 kohaselt olid kostjad kohustatud hoidma korras maja ümbrustõue-aiamaad ja maja juurde kuuluvat 2 ha maad (p.1). Kostjad oma kohustust ei täitnud. Maa on lastud kasvada sööti ning õue-aiamaa on täielikult metsistunud ja hooldamata. Tekitatud olukorra likvideerimiseks peavad hagejad kasutama palgalist tööjõudu- heina niitmine käsitsi, õuemaale rajatud ajutiste rajatiste lammutamine, ehitusmaterjalide tagasi ladustamine panipaikadesse (kõik on õue mööda laiali). Orienteeruv kahju maksumus 4 800.00 krooni. Kindlustus 09.12.2004.a. otsustasid hagejad kostjatele üürile antud elamu (rehielamu) kindlustada, maandades sellega tekkinud riske. Hagejad tasusid kindlustusmaksed
09.12.2004.a.-08.12.2005.a- 2 325.00 krooni ja ajavahemikul 09.12.2005.a. kuni 08.12.2006.a. 5 251 .00 krooni. Kostjate kasutada oli kinnistu kuni 22.08.2006.a. Teine kindlustusmakse tuleb arvestada kuni 22.08.2006.a. Kuumakse 438.00 krooni, Kostjate valduses oli elamu 8 kuus, so. kindlustusmakse 3504.00 krooni. Kokku on hagejate nõue kindlustusmaksete hüvitamises summas 5829.00 krooni. Elektrienergia Elektrienergia eest tasumistega tekkisid probleemid 25.05.2001.a., kui hageja, hr. P arvele oli katnud xxxxxxxxx talu elektrivõlg ja tehti ka väljalülitamise hoiatus. See kordus iga teatud aja tagant ja sellest olid kostjad teadlikud. Kostjad tasusid elektriarveid kaootiliselt ja vastavalt enda äranägemisele. Hagejate poolt koostatud arvestuste tabel (hagiavalduse lisa). 29.06.2005.a. saabus hageja hr. P nimele järjekordne elektrivõla võlgnevuse meeldetuletus- tasumata olid 3 kuu arved, mis kokku moodustasid 561,40 krooni. Alates 03.08.2005. on kostjate poolt tasumata elektri makseid summas 2 338,30 krooni (Hageja V.P on tasunud kostjate poolt tarbitud elektri eest). Hagejad on seisukohal, et kostjad on kohustatud hüvitama neile tekitatud kahju tasumata elektri kasutamise arvete eest summas 2 338, 30 krooni. Jooksvad kulud Seoses asjaoluga, et hageja, hr. V P oli kohustatud sõitma xxxxxxxxxx olukordade selgitamiseks ja probleemidele lahenduse otsimiseks, kandis ta kulutusi ja on selles osas koostanud oma sõidukulude aruande. Hagejad on seisukohal, et kostjate poolt kuulub hüvitamisele neile tekitatud kahju summas 734,70 krooni. Hagejad on seisukohal, et neile on tekitatud kahju summas 60 352.00 krooni, millises osas kuulub neilt hüvitus välja mõistmisele. Hageja nõue ja põhjendused Hagejad paluvad VÕS §-de VÕS-i § 3 p.2 §128 lg.1 ja 3, § 132, § 313 ; § 1037 § 1041; § 1043 , 1045 lg.1, p.5 alusel kostjatelt välja mõista solidaarselt tekitatud kahju 60 352.- kr ning kohtul teha menetluskulude jaotus. Pooled sõlmisid kompromissi: Kinnitada V P ja M P ja S Kja Pt L vahel sõlmitud kompromissileping järgmiselt: S K ja P L tunnistavad V P ja M P nõuet summas 2338,30 krooni elektrienergia eest ja kohustuvad tasuma 2338,30 krooni 29.06.2007. S K ja P L kohustuvad korrastama kõik eluruumid, korrastama maja ümbruse (koristama prahti, niitma rohtu, ladustada laiali olevad esemed), koristama rehealuse (ladustama kivid), kontrollima saagide töökorda, paigaldama veetorustiku, ette panema lauda ukse, paigaldama kööki uue kraani (maksumuse tasub V P vastavalt esitatud tšekile), sorteerima mööbli ja ära viima tuppa korralikud asjad, viima tuppa talveaknad, likvideerima oma vana mööbli, puhastama ja ladustama glasuurplaadid, korrastama seina, paigaldama majale räästaplekid 01.09.2007. Õigusabikulud jätta poolte endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad hagejad tagastada tasutud riigilõiv pooles ulatuses.
Maakohtu seisukoht TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et asja menetlus kuulub lõpetamisele, kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik ja põhjendatud ning ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 150 lg 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele 50% tasutud riigilõivust. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.