Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 04.07.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number: 2-07-22257/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.07.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1121

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-22257

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Määruse tegemise aeg ja koht

4.juuli 2007.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-07-22257

Tsiviilasi

M.T. hagi T.T. vastu 500 000 krooni nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmise lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja M.T. (isikukood , elukoht ); Kostja T.T. (isikukood , elukoht ); Kostja esindaja vandeadvokaat Urmas Ustav (Advokaadibüroo LEXTAL – Rävala pst 4 Tallinn 10143).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast M.T. hagiavaldust T.T. vastu 500 000 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.7.juunil 2007.a. esitas M.T. (hageja) Pärnu maakohtule hagi T.T. (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista 500 000 krooni kahjutasu. Hagi kohaselt suri hageja kasuisa A.K. 1956.a. ja kodukoht jäi tühjaks, käesoleval ajal on seal peremees kostja T.T.. Hageja väitel on tema kasuisa kodu võõrandatud valelikul ettekäändel – kasuisa ei ole oma kodu kostja vanaemale E.T.le kinkinud – see leping on valega tehtud ja lepingut pole olemas. Kostja perekond müüs maha ka hageja isa sepatööriistad. Hageja soovib, et tema kasuisa A.K. maja ja maad, mis

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Maakohus kohustas kostjat esitama hagi kohta oma seisukohad, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama kavandatava menetluses osalemise edukust. Nii hagi menetlusse võtmise otsustamiseks kui ka menetlusabi taotluse lahendamiseks vajas vaidluse olemus selgitamist (TsMS § 372 lg 3). Kirjalikus vastuses palub kostja juhindudes TsMS § 371 lg 2 p-dest 1 ja 2, § 181 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning § 168 lg 1 jätta hagiavaldus menetlusse võtmata, menetlusabi taotlus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et kohus ei saa hagiavaldust menetlusse võtta. Hagiavalduses puudub selgelt väljendatud hagi alus ja viide tõenditele, mis tõendaks hagi eseme olemasolu. Kostja leiab, et hagiavaldus on alusetu ja põhjendamata alljärgnevatel põhjustel: Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milliseid tema õigusi on rikutud või asjaolusid, millega tema väidetavaid õigusi on rikutud. Hageja ei ole kunagi olnud vaidlusaluse majavalduse omanik, samuti polnud ta tehingu pooleks, kui A.K. võõrandas selle E.T.le. Hageja on olnud A.K.’i kasulaps, kuid sellest ei tulene tal ühtegi õigust vaidlusalusele majavaldusele. Hageja õiguste rikkumine hagis esitatud asjaolude põhjal ei ole võimalik. Hagejal puudub igasugune õiguslikku tähendust omav seos kostja või vaidlusaluse majavaldusega. Majavalduse õiguspärane võõrandamine hageja kasuisa poolt kostja vanaemale või selle praegune valdamine kostja ja tema sugulaste poolt ei saa kuidagi rikkuda hageja õigusi. Seega vastavalt hageja esindatud tõenditele puudub hagejal puutumus kostja või vaidlusaluse majavaldusega. Hageja ei ole tõendanud, et tal on kunagi olnud mingit õigust vaidlusalusele majavaldusele. Hageja ei ole väitnud ega ka millegagi tõendanud, et tal on kunagi olnud õigus või isegi õiguslik ootus vaidlusaluse majavalduse suhtes. Veel enam, kostja on üle 50 aasta teadnud, et tema kasuisa võõrandas majavalduse 12.05.1956.a. kostja vanaemale ning et kostja perekond on sellest ajast alates majavaldust õiguspäraselt ja heauskselt omandanud ja vallanud. Hageja teadlikust võõrandamisest tõendab nimetatud kuupäevaga allkirja leht, millele on tunnistajana allakirjutanud ka hageja (alumine allkiri, mille viimane täht on vene keele pehmendusmärk, lisa 1). Võõrandamistehing vastas A.K.’i soovidele ja oli igati õiguspärane, mille tõenduseks esitab kostja Kingissepa rajooni Kuressaare külanõukogu tõendi 12. maist 1952.a (lisa 2). Rohkem kui 50 aasta jooksul ei ole hageja esitanud ühtegi nõuet või pöördunud ühegi ametiasutuse poole, et nõuda oma väidetavate õiguste rikkumise lõpetamist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid või tõendanud, mille alusel tal on tekkinud kahjunõue 500 000 krooni ulatuses kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt 500 000 krooni kahjuhüvitist hageja väidetavate kannatuste eest. Hageja ei ole kirjeldanud ega tõendanud, milles täpselt tema kannatused seisnesid või kuidas kostja neid põhjustas. Hageja soovib oma nõudeid tõendada üksnes tunnistajate ütluste kaudu, kelle isikud ja asjaolud, mida need tunnistajad suudaksid hagi eseme suhtes tõendada, on jäetud selgitamata. Kostja pole esitanud ega viidanud ühegi adekvaatse tõendi olemasolule, mis tõendaks, et tema õigusi on kostja poolt rikutud.