Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-33639 Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 20.10.2006. Kostja on olnud viivituses 1649 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on 2 671,38 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend üks krooni ja kolmkümmend kaheksa senti) krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 1 079,05 krooni = 1,62 krooni/päevas, 1,62 krooni x 1649 päeva = 2 671,38 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 1 078,05 (üks tuhat seitsekümmend kaheksa krooni ja viis senti) krooni. Nõude õiguslik põhjendus: VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 4). Tingimuste punkti 5.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 5.1.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil LÄÄNEMAA. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 5.1.5 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 5.3. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 8.9. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 8.10. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 8.7. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 2 157,10 (kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse krooni ja kümme senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 1 079,05 (üks tuhat seitsekümmend üheksa krooni ja viis senti) krooni ning viivis 1 078,05 (üks tuhat seitsekümmend kaheksa krooni ja viis senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest

2-06-33639 tasumise kohustus. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 5). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS §§-st 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1, TsMS §§ 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §§ 3 lg 1 ja 2 p 1, 5, 33 palub hageja : 1)hagiavaldus rahuldada; 2)mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 1 079,05 (üks tuhat seitsekümmend üheksa krooni ja viis senti) krooni, viivised summas 1 078,05 (üks tuhat seitsekümmend kaheksa krooni ja viis senti) krooni, kokku 2 157,10 (kaks tuhat ükssada viiskümmend seitse krooni ja kümme senti) krooni; 3)esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250,00 (kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) krooni ja õigusabikulud 366,71 (kolmsada kuuskümmend kuus krooni ja seitsekümmend üks senti) krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu väites, et ta ei ole hagejaga ühtegi lepingut teinud ja tal pole ka telefoni olnud. Lepingul märgitud ajal (12.02.2002) käis kostja väidetavalt tädil külas ja jättis talle passiärakirja, sest pilt oli segane. Kostja ise elas sel ajal Kablis.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 8.06.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 4.07.2007 /t.l. 38/. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning tal pole olnud ka telefoni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid on paljasõnalised, kuna ta ei ole nende kinnituseks kohtule ühtegi tõendit esitanud. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust veendumusele, et hagejaga sõlmitud lepingu pooleks ei ole olnud kostja. Kohus leiab, et nimetatud lepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab kostja. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 kr ja õigusabikulud 366.71 krooni. Kostja ei ole menetluskulude osas oma seisukohta avaldanud. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

2-06-33639 Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

2-1-291/05

5(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.