(Tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.juuli 2007.a. Rapla
Tsiviilasja number
2-07-13755
Tsiviilasi
G K hagi HT vastu 30 000.- krooni väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: G K (xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-xx xxxxxxxx vald xxxxx xxxxx maakond), esindaja Natalia Suvorova (Advokaadibüroo Legalia, asukoht Sauna 10 79515 Rapla).
esindajad
Kostja: H T (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxxxxx xxxxx xxxxx maakond).
Välja mõista H Tlt G K kasuks 30 000.- krooni. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte posti teel. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta H T kanda. Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord Kui kohtuistungile tulemata jäämiseks oli mõjuv põhjus, siis on kostjal TsMS § 415 lg 1 ja 2 kohaselt õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, esitada Pärnu Maakohtule
(Rapla kohtumajja) avaldus menetluse taastamiseks, s.o kaja. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon 875 krooni. Asjaolud ja avaldaja nõue Hagist nähtub, et 19. novembril 2006.a. koostasid pooled võlakirja, mille alusel hageja laenas kostjale 6500.- krooni ja kostja kohustus 90 päeva jooksul- hiljemalt 17.veebruariks 2007.a. laenu tagastama ja tasuma 2500 krooni intresse. 9000.- krooni. Kostja ei ole korduvatele meeldetuletustele vaatamata oma kohustust täitnud. 21.novembril 2006.a. ostis hageja AS-lt IF Eesti Kindlustus müügilepingu nr. E42065135L alusel sõiduauto BMW 520 reg numbriga xxxxxx, tasudes auto eest ülekandega oma isiklikult kontolt Hansapangas 17 000.- krooni. Auto oli avariiline ja vajas ühe poritiiva ning ukse värvitööd. Kuna kostja abistas hagejat tehingu sõlmimisel, tegi ta samas ettepaneku anda sõiduauto temale ka remontida. Pooled leppisid kokku remondi tasus ja seejärel viis hageja auto kostja juurde, andes üle ka kogu auto juurde kuuluva dokumentatsiooni, tööriistakomplekti väärtusega 2000.- krooni ja bassikõlari „Herz“ väärtusega 2940.- krooni. Viimase pidi kostja remondi käigus hageja autosse paigaldama. Kostja asus auto remontimise asemel seda aga omavoliliselt kasutama ja end hageja eest varjama. 23. või 24. novembril 2006.a. registreeris kostja ARK Rapla büroos hageja sõiduauto enda nimele. Hagejale ei ole teada, kuidas see võimalikuks osutus. 2007.aasta jaanuari algul helistas kostja hagejale ja teatas, et on hageja autoga teinud avarii, mille tagajärjel on auto täiesti sõidukõlbmatu. Hagejale teadaolevatel andmetel võttis kostja autolt mootori maha ja müüs ära, auto kere viis aga metalli kokkuostu. Hageja eeldab, et kostja on ära müünud ka tööriistakomplekti ja bassikõlari. Kostja ei ole hagejale tagastanud ühtegi temale kuuluvat asja ega maksnud midagi müüdud autoosade eest. Hageja leiab, et kostja on tekitanud talle õigusvastase kahju, millest 17000 krooni on kostjale jäänud ja kõlbmatuks muutunud sõiduauto väärtus, 2000 krooni tööriistakomplekti väärtus ja 2000 krooni kõlari väärtus. Hageja palub kostjalt välja mõista 9000 krooni tagastamata laenu koos intressidega ja 21000 krooni tekitatud kahju hüvituseks. Kostja seisukoht Kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid ei ole kohtuistungile tulnud ega teatanud selle põhjust. Kirjalikus vastuses ta hagi ei tunnista. Vastuväidetest nähtub, et hageja autoga tehtud tehingud on seaduslikud ja vajalikud tõendid on olemas ARK Rapla büroos. Kostja väitel tasus hageja auto eest ülekandega, kuna sularahas seda tehingut teha ei saanud. Tööriistakasti ja kõlari jutt on hagejapoolne segadus. Ta tutvus hagejaga 2006.aasta oktoobris, mil hageja viis endale kuuluva sõiduauto Audi 80 kostja juurde remondiks, kuna kostja tegeleb sellega;. 2006. aasta novembris viis hageja kostja juurde remondiks teise oma auto BMW xxx, mille kohta oli ostu-müügileping tehtud hageja poja nimele. Nimetatud auto vajas mootori vahetust ja osalise elektri ning salongi detailide vahetust. Kuna koheselt polnud mootorit kuskilt võtta, seisis auto kostja garaažis 2007. aasta jaanuarini. 16.jaanuaril 2007.a. tegi kostja avarii endale kuuluva sõiduauto BMW-ga reg numbriga xxxxxx, mis muutus taastamiskõlbmatuks. Oma lammutamisele kuuluvalt autolt sai kostja hageja auto jaoks mootori ja vajalikke osi. Mootorile tegi kostja täieliku remondi. Kostja sai selle töö eest kätte 1500.- krooni, mis ei kata ära isegi mootori remondiks vajalike detailide maksumust. Kuna hageja ei suutnud remondi eest tasuda, siis jäi auto kostja kasutusse. 2007.a. märtsikuus kadus auto segastel asjaoludel kostja maja eest hageja maja ette. Kostja kinnitab, et toimunu tõttu on kannatada saanud tema nimi ja usaldus.
Kohtu seisukoht Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks küll kirjalikus menetluses, kuid kostja vastuväidete tõttu pidas kohus vajalikuks määrata kohtuistungi. Kuna kostja kohtuistungile ei tulnud, teda on kutsel hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest ja hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist, siis peab kohus antud juhul otstarbekaks teha asjas tagaseljaotsus vastavalt TsMS § 410. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 19.novembril 2006.a. tekkis poolte vahel lepingust tulenev võlasuhe vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p.1, tegemist on VÕS § 396 lg.1 ette nähtud laenulepinguga, mille kohaselt laenu saaja on kohustatud laenu andjalt saadud rahasumma tagasi maksma, § 94 ja 397 lg. 2 annavad hagejale õiguse nõuda ka intresse. Auto, tööriistakomplekti ja kõlari tagastamata jätmine on kvalifitseeritav VÕS § 635 lg.1 ette nähtud töövõtulepingu rikkumisena- pooled leppisid kokku auto remondis, kuid kostja ei täitnud oma kohustust, ei teatanud hagejale selle takistustest ja jättis hageja vara oma valdusesse. Hagejal on õigus VÕS § 101 lg. 1 p. 3 nõuda kahju hüvitamist; kostja on põhjustanud hagejale otsese varalise kahju, mille alla VÕS § 128 lg. 3 kohaselt mõistetakse muuhulgas ka kaotsiläinud või hävinud vara väärtust. Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks.
Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.