Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

juhtorgani liige, kes sõlmib käenduslepingu, millega tagatakse ettevõtte kohustuste täitmine, sõlmib lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning seetõttu ei saa seda lepingut käsitleda tarbija käenduslepinguna. Võlgniku vastuväide, mille kohaselt vastutab võlgnik vaid 100 000 krooni ulatuses on ekslik. Võlgniku vastutuse ulatus tuleneb vaid käenduslepingust ja selles on fikseeritud, et võlgnik käendab isiklikult OÜ Slaavi Kaubamaja tänasel päeval eksisteerivate ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmise täies ulatuses. Kohus asus seisukohale, et ajutise halduri aruandega leidis tuvastamist, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on lisaks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja võlgnevusele AS SEB Eesti Ühispank nõuded laenulepingutest nr. 2005009270 ja nr. L060011514. Varadest on võlgnikul ühisomandis olev kinnistu XXXXXXX XX-X (registriosa XXXXX, katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) ja 2 sõidukit: kaubik FIAT 230 B Ducato, ehitusaasta 1997 ja sõiduauto AUDI C-4 100 Avant universaal, ehitusaasta 1992. Perekond Svistunovid on OÜ Slaavi Kaubamaja ainuomanikud, mis on avalike registrite andmetel probleemne äriühing. Kohus asus seisukohale, et vaidlus selle üle, kas käendusleping on siduv, on lahendatud käesolevas pankrotimenetluses, kuna kohus peab käenduslepingut siduvaks. Võlausaldaja nõude suuruse üle on võimalik vaielda ka pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrot tuleks ka siis välja kuulutada, kui võlausaldaja nõude suuruseks oleks 100 000 krooni. Alexander Svistunovi apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Võlgnik esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta Alexander Svistunovi pankrot välja kuulutamata. Samuti palub tühistada määrus, millega arestiti Alexander Svistunovi kogu kinnis-ja vallasvara. Kohus on rikkunud menetlusõiguslikke norme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus leidis, et A. Svistunov kui eraettevõtte juhtorgani liige, kes sõlmib käenduslepingu, millega tagatakse ettevõtte kohustuste täitmine, sõlmis lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu ning seetõttu ei saa seda lepingut käsitleda tarbija käenduslepinguna. A. Svistunov leiab, et selline kohtu järeldus ei tugine seadusele. Kohus ei arvestanud asjaoluga, et A. Svistunov ei valda eesti keelt ning talle selgitati, et käendus ei tähenda midagi muud, kui kontrolli lepingu tingimuste täitmise suhtes. Kohus ei arvestanud, et käendusleping on sõlmitud 28.11.2005. Vaidlusalune leping, millest tekkisid Slaavi Kaubamaja OÜ-1 kohustused võlausaldaja ees oli sõlmitud 03.02.2005. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et käendusleping on sõlmitud eraldi dokumendina ning selle sõlmimisel ei olnud A. Svistunovi puhul tegemist ettevõtte juhtorgani liikmena, vaid tema poole pöörduti kui füüsilise isiku poole. Võlausaldaja ja OÜ Slaavi Kaubamaja vahel 03.02.2005 sõlmitud lepingu lisa 1 kohaselt võisid võlausaldajalt kaupa saada kaks isikut (A. Svistunov ja DP). Lepingu p 2 kohaselt oli krediidi suurus 100 000 krooni ning mainitud summat ei tohtinud võlgnevus kunagi ületada. Poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu üldtingimuste p 5.7 sätestab, et tasumisele kuuluvate arvete kogusumma ei tohi ületada kokkulepitud krediidimäära. Sama lepingu p 5.8 sätestab, et maksetähtaja või krediidimäära ületamisel ostja poolt on müüjal õigus kauba väljastamine peatada, teatades sellest ostjale. Kuna lepingu tingimuste täitmise kontrollimine oli võlausaldaja kohustus, siis sai A. Svistunov käenduslepingu allkirjastamisel aru sedasi, et nüüd peab ka tema jälgima lepingu tingimuste täitmist, nii talle selgitati. A. Svistunov ei ole kunagi avaldanud soovi käendada isikliku varaga OÜ Slaavi Kaubamaja kohustusi. OÜ Slaavi Kaubamaja tegevusalaks, mille juhtorganisse A. Svistunov kuulub, ei ole võlgnevuste käendamine. A. Svistunov leiab, et kohus on vääralt tõlgendanud, et käenduslepingule alla 3(6)

kirjutamise hetkel tegutses A. Svistunov kui isik kelle kutsetegevuseks on käenduste andmine ja vastavate lepingute sõlmimine. A.Svistunov leiab, et tema poolt allkirjastatud käenduslepingut saab käsitleda, kui tarbijakäenduslepingut ja ei kuidagi teisiti. Kohus põhjendas, et pankroti võib välja kuulutada isegi siis kui võlgnevus on 100 000 krooni. A. Svistunov leiab, et kohtuotsus läheb vastuollu seadusega. PankrS § 104 lg 1 sätestab, et vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele võib hiljemalt nõuete kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. Võlgniku vastuväide ei takista nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist, kuid sel juhul ei ole tunnustatud nõuete nimekirjal nõude osas, millele võlgnik vastuväite esitas, täitedokumendi tähendust (§ 168). A. Svistunov esitas tuvastusnõudega hagi nii võlgnevuse suuruse, kui ka A.Svistunov ja võlausaldaja vahel õigussuhete olemasolule. Seega võlausaldaja nõudel ei ole kuni kohtulahendini täitedokumendi tähendust, s.t puudub alus võlausaldaja nõude täitmiseks. Seega puudub alus pankroti välja kuulutamiseks. Kohus oleks pidanud A. Svistunov vastuväidetega arvestama. Ka ei ole tuvastatud, kas A. Svistunovil on üldse mingeid võlgnevusi võlausaldaja ees ning kui on, siis kui suur see on. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et A. Svistunovil on arvel 2 sõidukit, OÜ Slaavi Kaubamaja osakuid 210 000 krooni eest, kinnistu XXXXXXX XX-X. Kohus oleks pidanud arvestama asjaoluga, et 100 000-kroonine võlgnevus on tagatud 210 000-kroonise osaku maksumusega ja kahe sõiduautoga. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule A. Svistunovi võlgnevuste suuruse, kuid jättis hindamata võlgniku vara väärtuse ning jättis mainimata, et kõik võlgu olevad summad on tagatud pandiga (hüpoteegiga). Maaklerite hinnangul võib kinnistu väärtus ulatuda 5 000 000 kroonini. Seega leiab A. Svistunov, et tema puhul ei ole tegemist isikuga, kes on sattunud olukorda, mille puhul saaks kindlalt väita, et võlgnik on maksejõuetu ning võlgnikul ei jätku vara oma kõigi nõuete rahuldamiseks. A. Svistunov väidab, et tal jagub vara kõigi oma kohustuste täitmiseks. Asjaolu, et Julianuse Inkasso Agentuuri AS esitas A. Svistunov vastu pankrotiavalduse võlgnevuse 944 699 krooni suuruses summas, ei tähenda veel seda, et võlg on tunnustatud ja see kuulub täies ulatuses tasumisele A. Svistunov poolt. Kohus ei tuvastanud, kui suur on OÜ Slaavi Kaubamaja tegelik võlgnevus võlausaldajale. A. Svistunov vaidles võla suuruse olemasolule vastu, kuid kohus jättis vastuväited tähelepanuta ning välja selgitamata kui suur on võlgniku tegelik võlg. Kohus ei märgi otsuses, kui suur on võlgniku vara väärtus ja kui suured on võlgniku võlad, mis ei ole pantidega tagatud. A. Svistunov leiab, et kohus rikkus menetlusõiguse normi jättes kohtuotsuses põhjendamata, millistest kriteeriumitest lähtuvalt jõudis järeldusele, et A. Svistunov vastab PankrS § 1 lg-le 2. Ajutine pankrotihaldur ei esitanud kohtule saldot võlgnevuste kogusuuruse ja vara väärtuse kohta. A.Svistunov leiab, et tal on kõikide võlausaldajate nõuded pandiga tagatud ning võlausaldaja Julianuse Inkasso Agentuuri AS tegelik võlgnevus on välja selgitamata ning tema poolt allkirjastatud käenduslepingust ei tulene talle kohustusi tasuda kolmanda isiku võlgu isikliku vara arvelt. Julianuse Inkasso Agentuur AS seisukoht Kirjalikes vastuväidetes apellatsioonkaebusele palub vastustaja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.03.2007 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega jätta võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata.

4(6)

PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduses PankrS §-le 10 lg 2 p 1, mille kohaselt võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Vaidlus puudub selles, et võlausaldaja esitas pankrotihoiatuse 09.08.2006 (t.l.27). Võlgnik kinnitab ka selle kättesaamist. Võlgniku seletuse kohaselt ei pidanud ta seda hoiatust esitatuks temale kui füüsilisele isikule, vaid äriühingule, kelle aadressile hoiatus saadeti. Aadressil Järveotsa tee 35A Tallinnas tegutseb äriühing Slaavi Kaubamaja OÜ, kelle juhatuse liige võlgnik on. Võlgnik leiab, et nimetatud hoiatus on tehtud Slaavi Kaubamaja OÜ-le. Võlausaldaja aga leiab, et võlgniku vastuväited on põhjendamatud, et pankrotihoiatuses on viidatud pankrotiseaduse sättele, mis reguleerib just füüsilise isiku suhtes kehtestatavaid piiranguid pankrotimenetluses. Samuti eelnes pankrotihoiatusele ka 30.06.2006 väljastatud teade nõude pööramisest käendaja vastu (t.l.26). Kolleegium leiab, et põhjendatud on võlausaldaja väited, mille kohaselt on pankrotihoiatus esitatud siiski füüsilisele isikule Alexander Svistunovile, kuigi see on väljastatud äriühingu aadressil. Käenduslepingus ei ole võlgnik ise märkinud teist aadressi, millisele võinuks võlausaldaja käenduslepingust tulenevad teated väljastada. Pankrotihoiatuse sisust on võimalik aru saada, et see on esitatud Alexander Svistunovile kui füüsilisele isikule. Ainuüksi äriühingu aadressil pankrotihoiatuse väljastamine ei muuda seda tühiseks, kuna seadusest ei tulene sellist tagajärge. Võlgnik on kaebuses leidnud, et 28.11.2005 sõlmitud käendusleping on tühine VÕS §-de 142 lg 6 ja 143 lg 2 alusel, kuna see on sõlmitud võlgniku kui füüsilise isiku poolt ja sellest ei nähtu käendaja rahalist vastutust maksimumsummas. Kolleegium leiab, et võlgniku seisukoht ei ole õige ja nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Võlgnik Slaavi Kaubamaja OÜ juhatuse liikmena ei ole tarbija VÕS § 34 mõttes. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Maakohus leidis õigesti, et kostja sõlmis vaadeldava lepingu huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Kuna võlgnik ei ole tarbija, siis vastutab ta juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, käendajana VÕS § 145 järgi. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole pankrotiavalduses märgitud nõue tema vastu selge, kuna teine lepingupool on rikkunud olulisel määral lepingut – väljastanud kaupu isikutele, keda ei olnud lepingus märgitud ja seega puudub Slaavi Kaubamaja OÜ-l kohustus tasuda selle kauba eest. Võlgnevust pole likvideeritud OÜ Sanistal (endise nimega Max Schön Eesti OÜ) ees just seetõttu, et pole selge võla suurus. 27.02.2007 on võlgnik esitanud tuvastushagi Julianus Inkasso Agentuur AS-i vastu, milles palub tuvastada OÜ Slaavi Kaubamaja võlg OÜ-le Sanistal pankrotiavalduses nimetatud lepingute alusel. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Vastuses apellatsioonkaebusele märgib võlausaldaja vaid, et käendusleping on kehtiv ning sel alusel võib kuulutada välja võlgniku pankroti. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik. Seega pidanuks maakohus otsuses põhjendama, miks võlgniku vastuväited nõude selgusele ei ole arvestatavad (t.l.427). Neid väiteid ei ole ümber lükanud ka võlausaldaja. Ebapiisav on kohtu väide, mille kohaselt võib võlausaldaja nõude suuruse üle vaielda ka pärast pankroti väljakuulutamist. Kui pole teada võla suurusjärkki, siis ei ole võimalik tuvastada, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

5(6)

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul muid võlgu (t.l.434). On vaid kohustused AS SEB Eesti Ühispanga ees suurusjärgus 1,5 miljonit, mis tulenevad laenulepingutest. Aruandest nähtub, et võlgnikul on tasumata vaid ühe kuu maksed, seega on võlgnik täitnud oma kohustusi korralikult, mis näitab, et ta ei ole maksejõuetu püsivalt. Ajutine haldur on ebaõigesti jätnud võlgniku varade hulgast välja kinnistu XXXXXXX XX X seda hindamata. Võlgniku poolt esitatud Ergo Kindlustuse AS 01.06.2007 kindlustuspoliisist nähtub, et kinnistu kindlustussumma on 4 770 000 krooni. Võlausaldaja ei vaidlustanud selle väärtust. Arvestades ka osakute maksumust, siis on võlgniku osa ühisvaras summas 2595000 krooni. Kui võtta aluseks, et võlausaldaja nõue on selge, siis võlgniku kohustused oleks kokku 2445952,30 kr. Seega ületavad võlgniku varad tema võlgu. Samas tuleb arvestada ka seda, et pangalaen on võetud sama kinnistu ostmiseks, mis on poolte ühisvara. Võlgnikul on püsiv sissetulek pensioni näol. Eeltoodust nähtub, et võlausaldaja ei ole tõendanud võlgniku maksejõuetust. Kuna asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et võlgnik oleks püsivalt maksejõuetu isegi siis, kui lugeda nõue selgeks. Võlgnik on aga esitanud nõude selgusele põhjendatud vastuväited. Seega tuleb eeltoodu alusel apellatsioonkaebus rahuldada ja teha asjas uus otsus, millega jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Kohtukulud jätta võlausaldaja Julianuse Inkasso Agentuur AS-i kanda.

R. Allikvere

U. Loonurm

M. Klaar

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.