Võlaõigus › Võõrandamislepingud

lk 2 Kuna T V on võlgu 5500 krooni, soovib hageja seda summat ning vastavalt Võlaõigusseaduse § 101-1e ja prg:113-1e viivitusintresse sellelt summalt välja mõista kohtu kaudu. Mootorratta ümberregistreerimiseks vajalikud dokumendid on hageja nõus üle andma koheselt pärast nimetatud summade tasumist. Arvestades eeltooduga ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku prg.4 ja prg.362 taotleb hageja :

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Kohtule esitatud kirjaliku seletuse kohaselt tunnistab ta, et sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt hageja müüs talle mootorratta. Kostja maksis hagejale 10 000.- krooni käsiraha. Selleks võttis ta pangast laenu. Lepiti kokku, et kevadeks tasutakse ülejäänud raha ja antakse ka ratas üle. Kevadel hakkas kostja hagejale helistama, et tehing lõpule viia, kuid hageja lükkas seda edasi ja ost-müük jäi lõplikult vormistamata. Ratast üle ei antud. Kostja on loobunud mõttest tehing lõpetada ja leiab, et hageja peaks talle käsiraha tagastama. Hagi palub kostja jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled on 04. detsembril 2004 sõlminud lihtkirjalikult ostu-müügi lepingu /t.l. 6/ millega hageja müüs ja kostja ostis väidetavalt hagejale kuuluva mootorratta . Lepingu sõlmimise ajaks oli kostja hagejale üle andnud 10 000 krooni ja tunnistas, et võlgneb 5500.- krooni. Võla kohustus kostja tasuma dokumentide üleandmisel ARK-s. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal pidi toimuma müügiobjekti, e. mootorratta üleandmine. Hageja väitel viis ta müüdud mootorratta lepingu sõlmimise päeval kostja elukohta. Kostja mootorratta üleandmist ei tunnista. Ühtegi tõendit selle kohta, et müüdud ese oleks ostjale üle antud, ei ole hageja kohtule esitanud. Hageja on küll rääkinud võimalikest tunnistajatest ja lubanud kindlustada nende osalemise kohtuistungil, kuid ei ole seda teinud. Lepingus on hageja väidetavalt müünud endale kuuluvat mootorratast, kuid sõiduki tehnilise passi andmetel /t.l. 4/ kuulub see käesoleva ajani aktsiaseltsile Saare Kalur. Hageja on esitanud kohtule küll kaks ostu- müügi lepingut: 28. mail 2001.a. sõlmitud AS Saare Kalur ja M AA vahel sõlmitud leping, millega mootorratas reg. märgiga müüdi M AA’le (kaup anti üle enne lepingu allakirjutamist) ja 06. juunil 2001.a. sõlmitud ostumüügi leping /t.l. 7/ millega sama mootorratas müüdi M Kle. Nii nagu poolte vahel 04. 12. 2004.a. sõlmitud ostu-müügi lepingus, ei ole ka 06. 06. 2001.a. sõlmitud lepingus märget müügieseme üleandmise kohta ostjale. Samuti ei ole kuidagi seletatav asjaolu, mis põhjusel ei soovinud hageja mootorratast kolme aasta jooksul peale selle väidetavat omandamist registris enda omandina registreerida.

lk 3

Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud enda omandiõigust vaidlusalusele mootorrattale ja samuti seda, et tal oli õigus 04. 12. 2004 ratast müüa ja , et see tal reaalselt ka olemas oli. Ka ei ole hageja tõendanud nn. müügieseme üleandmist kostjale. Kokkuleppe kohaselt pidid pooled tehingu lõpetamiseks minema Autoregistri keskusesse omandi ülemineku vormistamiseks ja tasumata summa üleandmiseks. Hageja on küll teinud kostjale väidetavalt ettepaneku tehing lõpule viia /t.l. 9/, kuid selgusetu on kas selline kiri ka kostjani jõudis. Kostja väitel on hageja ise tehingu vormistamise edasi lükanud. See tähendab, et hageja ei ole tõendanud, et on võetud kohustuse- dokumentide vormistamine ARK-s täitnud. VÕS § 111 lg. 1 järgi kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Antud juhul ei ole hageja oma kohustust lepingu eseme üleandmiseks täitnud ja väidetavalt ei ole lepingu ese tema valduses. See tähendab, et hagejapoolne kohustuse täitmine ei ole käesolevaks ajaks võimalik ja kostja keeldumine lepinguga võetud kohustusest on õigustatud. VÕS § 186 järgi lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. VÕS § 116 lg. 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud(oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lõike 2 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui kohustise rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 188 lg. 1järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kuna müüdud mootorratast on kostja vaid korra näinud ja nii kostja kui tema esindaja selgituse kohaselt ei ole selle üleandmist toimunud, ei soovi kostja tehingut lõpetada ja vastupidi- leiab selle olevat tühise seetõttu, et M Kl puudus edasimüügi õigus ja samuti põhjusel, et hageja müüjana on teda petnud ja aastaid venitanud mootorratta müügi lõpliku vormistamise ja müüdud ratta üleandmisega. Nagu juba märgitud, ei ole hageja tõendanud lepingueseme üleandmist kostjale, mistõttu võib öelda, et kostja on jäänud ilma sellest, mille saamiseks ta lepingu sõlmis. Seega on võimalik hagejapoolset kohustuse täitmata jätmist käsitleda olulise lepingurikkumisena. Kostja ei ole küll hagejale kui lepingupoolele teinud avaldust lepingust taganemiseks, kuid kohtule esitatud kirjalikku vastust hagile on võimalik tõlgendada kostjapoolse lepingust taganemisena selles toodud ja eelpool märgitud põhjustel. Kostja ei ole kolm aastat peale esialgse kokkuleppe sõlmimist huvitatud lepingu täitmisest, sest sel ajal tema jaoks eluliselt oluline mootorratas on tema jaoks tänaseks kaotanud aktuaalsuse.

lk 4 VÕS § 188 lg. 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 198 lg. 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Poolte vahel sõlmitud lepinguga ei määratud müügilepingu eseme üleandmise kohta ja aega. Samas VÕS § 26 lg. 5 kohaselt, kui lahtiseks on jäetud tingimus, mille sisuks on ühe lepingupoole kohustuse täitmise ulatus, on tingimuse määramise õigus teisel lepingupoolel, kui poolte kokkuleppest või lepingu olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul on teine lepingupool seisukohal, et hageja peaks müüdud mootorratta üle andma enne müügihinna lõplikku maksmist ja kohtu hinnangul on müügilepingu puhul, arvesse võttes lepingueseme väärtust, selline tingimus mõistlik. TsMS § 230 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Antud juhul on kohus seisukohal, et haginõue on tõendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud enda omandiõigust müügilepingu esemele samuti müügilepingu esemeks olnud mootorratta valduse üleandmist kostjale. Samas on hageja kinnitanud, et mootorratas ei ole tema valduses ja seetõttu ei saa rääkida ka üleandmise kohustuse täitmisest tulevikus. TsMS § 162 lg. 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.