Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(4)

2-07-10925

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

21.03.2007.a. esotas hageja maakohtule hagi I L, T L ja J U (kostjad) vastu võla nõudes. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid 19.04.2004.a. hageja ja kostja I L laenulepingu nr 2187, mille kohaselt sai kostja I L hagejalt laenu 45 000 krooni intressiga 1, 5 % laenusummalt kuus (lepingu p. 1.2 ), millest arvati maha lepingutasu 500 krooni ( lepingu p. 1.2.1 ). Lepingu kohaselt laenu- ja intresside tagastamise lõpptähtaeg oli 25.04.2009.a., mis pidi toimuma igakuiste maksetena (laenulepingu punktile 2.1.1) vastavalt lepingulisana olevale graafikule; laenu põhiosa makse summas 750 krooni ja intressimakse 675 krooni, kokku 1 425 krooni igakuiselt 25 kuupäevaks. Käsitletava laenulepingu täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduse kostjate T L ́iga ja J U ́ga kes kohustusid (vastavalt lepingu punktile 5.1) täitma kõik hageja ja kostja vahel 19.04.2004.a. sõlmitud laenulepingust nr 2187 tulenevad nõuded, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Laenulepingu p. 5.2 kohaselt on käendaja(te) vastutuse maksimumsummaks määratud 65 000 krooni. Kostja I L ei ole oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja laenulepingu p.8 kohaselt ütles hageja 26.01.2007 laenuleping erakorraliselt üles, mis tõi kostjatele kaasa täita kohustused ennetähtaegselt, tagastada laenu- intresside ja viivistesumma. I L on teostanud tagasimakseid summas 1 950 ( 3 x 650) krooni. Nende maksetega loeb hageja tasutuks vastavalt graafikule 2 intressimakset ( 2 x 675 = 1 350), 1 950 – 1 350 = 600 krooni, mille arvab maha laenu võlast. Lepingu punkti 4 järgselt kohustus kostja I L hagejale tasuma viivist 1,0 % päevas iga viivitatud osamakse pealt, kui makse tasumise tähtajast on möödunud rohkem kui 30 päeva. Viivist hakkas hageja arvestama alates 25.05.04 .a. laenulepingu ülesütlemise päevani s. o. 26.01.2007.Seega võlgneb kostja I L hagejale laenulepingu nr 2187 järgi 95 323 krooni , mille moodustavad: 1. laenu võlg 44 400 krooni (45 000- 600 = 44 400); 2. intressi võlg 20 923 krooni, laenu kasutas kostja 33 kuud , tasutud 2 kuu eest. 31 x 675 = 20 923; 3. viivis 30 000 krooni, viivise arvestus vastavalt graafikule ( lisana) summas 122 010 krooni. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, pidades silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat ( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend ts. asjas nr 3- 2- 1- 66-05) ning TsMS § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses s. o. 30 000 kroonist Hageja on korduvalt kostjatele saatnud meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks, mida tõendavad hagile lisatud 14. 02.2005, 19.05.2005, 30.05.2006 ja 25.01.2007 kirjad. Kostjatele on saadetud viimane kirjalik ettepanek võla tasumiseks 25.01.07, milles teatati laenulepingu ülesütlemisest ja anti kostjatele tähtaja 12.02.2007.a. võla tasumiseks. Viimase võlanõude saatis hageja kostjatele lihtkirjana – ja tähitult väljastusteatisega. Väljastusteatised on tagastatud märkusega, et kirjad tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. Makseraskuste korral tegime kostjatele ettepaneku sõlmida notariaalne sundtäitmise allumise kokkuleppe. Kostja T L oli nõus notari juurde tulekuga 14.03.07. Aga nimetatud kuupäeval teatas T L, et ei saa tehingut tegema tulla, kuna on haige. T L ütluste kohaselt on I L laenulepingu ülesütlemisest teadlik, aga ei soovi kohtuvälist lahendit vaid soovib, et esitaksime tema vastu hagi kohtusse. J U ei ole meie kirjadele samuti reageerinud. Pidevalt on vahetanud elukohti mistõttu hagejal puuduvad andmed tema faktilise elukoha kohta Nõude õiguslik põhjendus: VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mis on kohustuse täitmise tähtpäevana kindlaks määratud. VÕS § 100 kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mitte nõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. VÕS § 101 lg

2(4)

2-07-10925 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt on võlausaldajal kohustise rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustise täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda. VÕS § 113 lg 1- le võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti . Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ( TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemisel avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.( TsMS § 174 lg 2). Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes VÕS §-dest 8 lg1 ja 2 , 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p. 1, 4 ja 6, 113 lg 1, 142 lg 1 , 145 lg 1 , 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja TsMS §-dest 2, 3 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 138 lg1ja 2 , 162 lg 1 , 173 lg 1 ja 3, 174, 364 lg 4 , RLS § 3 lg 1 ja 2 p.1 ja 33 palub hageja: 1. Hagiavaldus rahuldada ja välja mõista kostjatelt I L ́ilt, T L ́ilt ja J U ́lt solidaarselt hageja AS Saare Finants kasuks võlgI L ́ilt summas 95 323 krooni ja arvestades, et käendaja ( te) J U ́l ja T L ́il on vastutuse rahaline maksimumsumma 65 000 krooni. 2. Esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. 28.mai 2007.a. määrusega võttis maakohus vastu hageja hagist loobumise kostja J.U vastu võla nõudes ja lõpetas sellega seoses tema osas asjas menetluse /t.l. 72/. Kohtuistungil jäi hageja kostjate I.L ja T.L osas oma nõude juurde ja taotles tagaseljaotsusega hagi rahuldamist.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja I. L vaidles esialgselt hagile vastu /t.l. 37/. Hiljem tunnistas kostja I.L hagi osaliselt summas 45 000 krooni, olles nõus seda summat hagejale maksma osade kaupa 500 kr kuus /t.l. 67/. 26.06.2006.a. saadetud e-kirjas on I.L nõus maksma võla hagejale kohtu poolt määratud graafiku alusel. I.Li arvates ei ole vajalik käendajatelt võla välja nõudmine /t.l. 88/. Kostja T.L ei ole hagile vastanud /t.l. 26/. Kohtuistungile ei ole kumbki kostja teadmata põhjusel ilmunud ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

3(4)

2-07-10925 TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Mõlemad kostjad on kohtukutsed kätte saanud ja neile on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostjad ei ole teatanud põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti ei ole nad taotlenud asjas kirjalikku menetlust ega asja lahendamist nende osavõtuta. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Mis puutub kostja I.L soovi hakata võlga maksma kohtu määratud graafiku alusel, siis selles osas saab I.L vaid kokku leppida hagejaga kohtuotsuse vabatahtliku täitmise käigus, kohus maksegraafikut poolte kompromissita kindlaks ei määra. Hageja palub esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on asja materjalidest nähtuvalt hageja esialgseteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 2500 krooni /t.l. 70/.

Reena Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.