2-07-6242/12 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2-07-6242 Hageja poolt esitatud arveid nr pole kostja tasunud. Aluseks võttes elektroonilise side seaduse § 98 lg 1 p.l ja § 100 lg 2 hageja piiras kostjale sideteenuste osutamise ning seejärel ütles eelnimetatud tootelepingu üles. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused sideteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p.l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p.6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvutus on lisatud hagiavalduse juurde. Juhindudes eelöeldust ja aluseks võttes VÕS § 100; 101 lg 1 p.l. ja p.6.;108 lg 1; VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1.palus hageja: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 2665, 65 krooni (kaks tuhat kuussada kuuskümmend viis krooni ja 65 senti ); 2. välja mõista kostjalt hageja kasuks maksete tasumisega viivitamise eest viivist 365, 50 krooni (kolmsada kuuskümmend viis krooni ja 50 senti). Kokku põhivõlgnevus ja viivis: 3031, 15 krooni (kolm tuhat kolmkümmend üks krooni ja 15 senti) ja 3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamisel hageja poolt kantud kohtukulud s.o. tasutud riigilõiv summas 250 krooni Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et tulenevalt TsMS § 489 lg 2 kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Tuginevalt eelöeldule, ongi hageja esitanud hagiavalduse J N vastu summas 3031, 15 krooni ning esitanud kohtule eraldiseisva taotluse, millega palunud kohtul tühistada Pärnu Maakohtu määruse 10. aprillist 2007.a., millega on J Ni suhtes on sisse nõutud tema poolt tunnustatud osa 1640 krooni. J N on tasunud Elion Ettevõtted Aktsiaselts' ile võlgnetavast summast 1664 krooni. Seega jääb tasuda veel 1617 krooni ja 15 senti sh. kohtukulud 250 krooni. Aluseks võttes TsMS § 206 lg 1 palub hageja vähendada nõuet kostja poolt tasutud summa ulatuses s.o. 1664 krooni võrra ja välja nõuda kostjalt hageja kasuks 1617 krooni 15 senti, millest põhivõlg on 1367, 15 krooni ja menetluskulud 250 krooni.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 01.06.2007.a. määrusega määras kohus käesolevas asjas kirjaliku menetluse ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 26.06.2007 /t.l. 55/. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja osutas kostjale sideteenuseid 22.12.2005 sõlmitud kliendilepingu nr 4300170 ja tooteleping nr 4536804 alusel. Tootelepingu järgi oli kostja nimele aadressil XXXXXXXXXXXXX registreeritud toode kodulahendus. Kliendilepingu punkt 7 ja 8 järgi kohustus kostja tasuma tema poolt tarbitud teenuste eest vastavalt poolte vahelisele tootelepingule, üldtingimustele, eeskirjadele, hinnakirjale ja hageja poolt väljastatud arvetele. Kostja kohustus maksma tähtaegselt laekumata summalt viivist üldtingimustes fikseeritud määras. Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostjale arved: XXXXXXXXXXXX). Neid arveid ei ole kostja hageja väitel talle tasunud ning kostja ei ole vastupidust tõendanud. Seega perioodil alates 01.03.2006.a. kuni 30.11.2006.a. jäi kostja hagejale võlgu sideteenuste kasutamise eest summas 3031. 15 krooni (sh. viivis 365.50 krooni). Maksekäsu kiirmenetluse käigus on kostja hagejale sellest võlgnevusest tasunud 1664 krooni. Seega on kostjal tasumata veel 1367.15 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused sideteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p.l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p.6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

2-07-6242 korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Eelnevast lähtudes tuleb kostjalt hageja nõutud võlg välja mõista. TsMS § 489 lg 2 sätestab, et kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada Pärnu Maakohtu 10.aprilli 2007.a. maksekäsu määrus, millega nõuti J Nilt sisse maksekäsu korras Elion Ettevõtted Aktsiaselts kasuks 1640 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud kohtukulud so riigilõiv 250 krooni. Kostja ei ole kohtukulude osas oma seisukohta avaldanud. Seoses hageja taotlusega märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.