2-16-9811/20 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku rahajääk summas 4,53 eurot. Panditud vara ei olnud, realiseeritavat vara ei olnud, krediidiasutustes deponeeritud raha ei olnud. Pankrotivarasse on menetluse jooksul laekunud Töötukassa poolt 855,11 eurot, töötutoetus summas 171,99 eurot ja Liisbet Invest OÜ poolt töötasu summas 4279,57 eurot. Kokku moodustab pankrotivara 5311,20 eurot. Muud laekumisi pankrotivarasse ei toimunud. Käesoleval hetkel müümata vara ei ole ning ei ole ka kolmandatelt isikutelt saada olevat vara. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 1049,86 eurot: 1) pangakulu summas 17,54 eurot ja 2) pankrotimenetluse kulud 1036,80 eurot koos käibemaksuga. Menetluse käigus on tasutud elatist D XXXale summas 1880 eurot. Saadud tulust on võlgnik kasutanud 2764 eurot ning pankrotimenetluse kulude katteks oli välja makstud 649,66 eurot (koos käibemaksuga). Pankrotihalduri tasu moodustab 1036,80 eurot koos käibemaksuga, mis hõlmab ka pankrotimenetluse kulusid summas 649,66 eurot. Seega moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 5698,34 eurot, millest 387,14 eurot on pankrotimenetluse kulude katteks välja maksmata ja selles osas palus haldur menetlusabi. Pankrotimenetluses oli esitatud ainult II järgu nõuded kokku summas 6550,80 eurot ning jaotise alusel väljamakseid tehtud ei olnud. Võlausaldajate nõuded on 100% ulatuses jäänud rahuldamata. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Pankrotimenetluses ei olnud tagasivõitmise hagisid esitatud ning haldur ei kavatse esitada. Pankrotihaldur on läbi viinud pankrotimenetluse, s.h korraldas koosolekuid, pidas ühendust võlausaldajatega, analüüsis võlgniku poolt tehtud tehinguid. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku töökoha kaotus ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Halduri arvates, ei ole alust jätta võlgadest vabastamise menetlus algatamata. Haldur tegi ettepaneku määrata võlgniku usaldusisikuks võlgnik ise. Haldur juhtis tähelepanu, et kõikidest võlgnevustest ilmselt võlgnik ei vabane (tahtlikult õigusvastaselt tekitatud kahju ja elatise nõuete osas). Kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, palus haldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Pankrotihaldur palus kinnitada halduri tasu ja kulud summas 1036,80 eurot ja anda võlgnikule menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 387,14 eurot.

Kohus tegi ettepaneku võlausaldajatele tasuda kohtu deposiiti 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, kuid keegi võlausaldajatest ei ole raha tasunud. Edasiseks pankrotimenetluseks ei piisa pankrotivarast ega jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodu alusel lõpetab kohus XXX XXXi pankrotimenetluse raugemise tõttu. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Terje Eipre vabastada pankrotihalduri kohustusest XXX XXXi pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 65 lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankrotihaldur selgitas, et pankrotimenetluse kulud (büroo- ja raamatupidamiskulud) moodustavad kokku 649,66 eurot koos käibemaksuga, arvestades keskmiselt 50 eurot kuus. Pankrotihaldur on kulutanud pankrotimenetluses aega 9 töötundi ning arvestades tasuks 96 eur/tunnis, palub haldur määrata talle tasuks 864 eurot. Nimetatud summa sisaldab endas ka pankrotimenetluse kulud. Kohus leiab, et tasu suurus 864 eurot on põhjendatud, arvestades asja keerukust, mahtu ja halduri kutseoskusi. PankrS § 65 lg 11 alusel lisatakse halduri tasule käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur palus määrata tasu maksmine büroole ja lisada tasule käibemaksu. Seega moodustab maksmisele kuuluv halduri tasu kokku koos käibemaksuga 1036,80 eurot. PankrS § 66 lg 1 alusel lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud.

Halduri aruande kohaselt on pankrotimenetluse kulud 649,66 eurot, mida ta palus arvestada tasu sisse. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasuks ja kulude hüvitiseks tuleks määrata kokku 1036,80 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et pankrotimenetluse kulud tuleb jätta pankrotivara kanda. Pankrotihaldur esitas menetlusabi taotluse, milles palus anda võlgnikule menetlusabi summas 387,14 eurot koos käibemaksuga, kuna pankrotivaras ei jätku vahenditest kulude hüvitamiseks. TsMS § 183 lg 2 alusel Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi andmiseks on põhjendatud. Kohus annab XXX XXXile (pankrotis) menetlusabi summas 387,14 eurot koos käibemaksuga kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine XXX XXX esitas kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks koos pankrotiavaldusega. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole XXX XXXi (pankrotis) kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada XXX XXXi (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 6(7)