Tsiviilasi nr 2-07-16023 Koopia
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.juuni 2007a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-07-16023
Tsiviilasi
AS EMT hagi Hxxxx Sxxxxxxt vastu võlgnevuse 1416,63 krooni ja viivise 1415,63 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja esindaja: Helena Purga, Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, e-post: [email protected] Kostja: HxxxxxSxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
AS EMT hagi HxxxxSxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Hxxxx Sxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 1204,26( üks tuhat kakssada neli krooni ja 26 senti) krooni võlgnevuse katteks, mis on laenusummast tulenenud viivise jääk. Nõutav võlgnevus 1416,63 krooni ja viivisest 211,37 krooni on kostja poolt käesolevaks ajaks hagejale tasutud. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Mõista välja Hxxxx Sxxxxxxxxxx AS EMT kasuks 250 (kakssada viiskümmend) krooni tasutud riigilõivu katteks ja 568,15 (viissada kuuskümmend kaheksa krooni ja 15 senti) krooni õigusabikulude katteks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (3)
Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 11.juuniks 2007.a. Hagimaterjalid on Hxxxx Kxxxxxx Sxxxxxxx poolt vastu võetud 15.mail 2007a( tl 26). Kostja hagile käesoleva ajani vastanud ei ole. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas TsMS § 405 lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada. Kostja ärakuulamise võimalust ei kasutanud. Hageja esitas 18.06.2007a kohtule taotluse hagi hinna vähendamiseks, kuna kostja on peale hagiavalduse esitamist tasunud võlgnevuse põhiosa 1416,63 krooni ja viivistest 211,63 krooni. Lähtudes eelnevast ja tuginedes TsMS § 206 lg 1, vähendab hageja nõuet 1628,00 krooni võrra. Muus osas jääb hageja nõude juurde ja palub kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised summas 1204,26 krooni ja esitada menetluskulude jaotus. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Viivise rakendamise sätestab TsK § 231. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises(tingimuste p.7.7 tl.18). Selle alusel on arvutatud viivis. Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1998, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse , ostja kohustub...maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. Kostja on tasunud põhivõla. Käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on 2 (3)
müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on tunnistanud põhivõlga täielikult ja viivist osaliselt ja selles osas hagi rahuldanud. Hageja nõutav viivis ei ületa TsK § 231 lg.1 määra ega ka käesoleval ajal kehtivat VÕS § 113 lg.1 rakendatavat määra. Pooled on viivise maksmises kokku leppinud, kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega ja viivis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Käesoleval juhul on hageja vähendanud oma nõuet põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist nõude osaliselt täitnud. Seetõttu tuleb kohtukulude jaotamisel ja väljamõistmisel lähtuda TsMS § 168 lg.5, mille järgi sellisel juhul võib hageja menetluskulud välja mõista kostjalt. Hageja on teinud kulutusi oma nõude rahuldamise eesmärgil- tasunud riigilõivu, teinud kulutusi õigusabile. Nende kulutuste tekkimise on põhjustanud kostja ja kostjal tuleb need kulud hüvitada. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 568,15 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik:
/ allkiri /
Koopia õige . Kohtunik :
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.