Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 25.maiks 2007.a. Hagimaterjalid on kostja poolt vastu võetud 11.mail 2007.a (tl.28), kuid kostja hagile ei vastanud. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas TsMS § 405 lg.2 kohaselt kostjale, et tal on võimalus ära kuulatud saada. Ärakuulamine toimus 13.juunil. Kostja sõnul sai ta võla kohta esimese nõude aastal 1998, oli siis juba kinnipidamiskohas. Võlga tunnistab, maksta ei saanud, kuna istus kinni. Intress on liiga suur, ta ei ole sellepärast saanud maksta, et on vangistuses olnud. Kinnipidamiskohta mineku järel jäi telefon ilmselt abikaasale. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata otsusega TsMS § 440 lg 1, 3 alusel, kuna kostja on võlga tunnistanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib hagi õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis tekkis enne 1.juulit 2002 varasemat seadust, s.o. Tsiviilkoodeksit. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine lubatud. TsK § 173 lg.1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja endale kohustuse maksta kasutatud teenuste eest. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi (p.4.1.2 tl.17) kohustus kostja tasuma teenuste eest õigeaegselt. Üldtingimuste p.4.1.4 järgi kohustus teenuste kasutaja informeerima EMT-d oma aadressi ja kontaktandmete muutumisest ja esitama uued andmed. Ehkki kostja ei ole arveid kätte saanud, ei vabasta see teda tasumise kohustusest. TsK § 190 lg.1, § 192 järgi on üheks kohustise tagamise vahendiks leppetrahvi, s.o. viivise rakendamine. Pooled on leppinud kokku viivise 0,5% päevas rakendamises. Selle alusel on arvutatud viivis. Kohtu hinnangul on pooltevaheline õigussuhe, mis on alanud aastal 1998, kvalifitseeritav tollel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 242 lg.1 järgi kui ostu-müügi leping, mille järgi kohustub müüja andma vara üle ostja omandusse , ostja kohustub...maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale telekommunikatsiooniteenust, s.o. õigust kasutada hagejale kuuluvaid telekommunikatsioonivõrke, ja kostja on kohustunud ostetud teenuse eest tasuma. Ka käesoleval ajal kehtiva Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse käesoleval ajal VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud hageja poolt pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid, kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Kostja väide, et ta on viibinud kinnipidamiskohas, pole saanud seetõttu tasuda, võib iseenesest faktina õige olla, kuid see ei vabasta teda võla ja lisanduva viivise tasumisest. Kui kostja täitnuks täpselt sõlmitud lepingutingimusi, p.4.1.4 ja teatanuks hagejale oma asukoha ja rekvisiitide muutumisest, oleks saanud talle arved sinna saata. Kostja on jätnud 2 (3)

teatamiskohustuse täitmata, mistõttu ta ei saa tugineda sellele vastutusest vabanemiseks. Asjaolu, et kostja oli kinnipidamiskohas maksevõimetu, on kostja risk ja see ei ole aluseks viivise maksmisest vabastamiseks. Kostjal oli võimalus oma kohustuse täitmine delegeerida ka näiteks vabaduses viibivale pereliikmele. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 174 lg.1, § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja poolt kantud õigusabikulud 1210.72 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik:

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.